lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/III-1/1-64/95

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 19.09.1995

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
III-1/1-64/95
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
19.09.1995
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
634
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
III-1/1-1/93Riigikohus04.11.1993III-1/3-1/93Riigikohus17.11.1993III-1/1-2/94Riigikohus08.02.1994III-1/1-1/94Riigikohus08.02.1994III-1/1-5/94Riigikohus15.02.1994III-1/3-2/94Riigikohus15.02.1994III-1/1-3/94Riigikohus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

III-1/1-64/95

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus, 19. septembril 1995. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. K. süüdistuses KrK §-de 139 lg 2 p. 2; 140 lg 2 p. 3 ja 195 lg 3 järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. A. K. mõisteti Tallinna Linnakohtu 31. mai 1995. a. otsusega süüdi ning karistati KrK § 139 lg 2 p. 2 järgi 8 kuulise vabadusekaotusega; § 140 lg 2 p. 3 järgi 1 aasta ja § 195 lg 3 järgi 1 aasta 6 kuulise vabadusekaotusega. Lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust, millele liideti Tallinna Linnakohtu 1. novembri 1993. a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta ja 8 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. KrK § 139 lg 2 p. 2 järgi mõisteti A. K. süüdi selles, et ta 22. juulil 1994. a. T. K.-s varastas salaja toiduaineid 329,95 EEK suuruses summas ning 23. augustil 1994. a. kauplusest "S." meeste teksajope väärtusega 735 EEK. KrK § 140 lg 2 p. 3 järgi on A. K. süüdi mõistetud selles, et ta 29. juulil 1994. a. olles alkoholijoobes varastas avalikult T. kauplusest "P." 4 karpi komme 163 EEK väärtuses. KrK § 195 lg 3 järgi mõisteti A. K. süüdi selles, et ta 29. juulil 1994. a. olles alkoholijoobes T. kaupluses "P." huligaansetel ajenditel lõhkus kirvega kassa rahaaluse väärtusega 3 krooni, rikkudes sellega jämedalt avalikku korda ning avaldades ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, kusjuures tema tegevus oli eriti jõhker ning seotud külmrelvana kasutatava eseme kasutamisega. Oma apellatsioonkaebuses taotles kohtualune KrK § 139 lg 2 p. 2 järgi enda õigeksmõistmist ning KrK § 195 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 188 (omavoli) järgi, kuna lõhkus rahaaluse kogemata ja karistuse vähendamist. Tallinna Ringkonnakohus oma otsusega 8. mai. 1995. a. tühistas osaliselt Tallinna Linnakohtu otsuse A. K. süüdimõistmises KrK § 139 lg 2 p. 2 järgi ning mõistis ta süüdi KrK § 15 lg 2 - 139 lg 2 p. 2 järgi jättes mõistetud karistuse muutmata. Huligaansuse osas jättis ringkonnakohus linnakohtu otsuse muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas A. K. kassatsioonkaebuse, milles ta jätkuvalt vaidlustab enda süüdimõistmist KrK § 195 lg 3 järgi ning leiab endiselt, et pani toime KrK §-s 188 (omavoli) näidatud kuriteo. Samas palub kassaator vähendada talle mõistetud karistust. Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta ei toeta kassatsioonkaebust, tuvastas: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses sisalduvad kohtu järeldused on kooskõlas kriminaalasjas kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Kohus on hinnanud õigesti kõiki tõendeid nende kogumis vastavalt KrMK § 50 mõttele. A. K. 29. juulil 1994. a. joobnud olekus Tallinnas X. kaupluses noris tüli turvamehe M. K.-ga, sõimas ebatsensuurselt, vehkis kaasa võetud kirvega ning lõi kirvega katki kassa klaasaluse. Oma sellist käitumist ei oska A. K. millegagi põhjendada.

15.02.1994
III-1/3-1/94Riigikohus15.02.1994
III-1/3-5/94Riigikohus15.02.1994
III-1/1-4/94Riigikohus15.02.1994
III-1/3-4/94Riigikohus17.02.1994
III-1/3-6/94Riigikohus01.03.1994
III-1/3-7/94Riigikohus01.03.1994
III-1/3-8/94Riigikohus01.03.1994
III-1/3-10/94Riigikohus08.03.1994
III-1/3-15/94Riigikohus08.03.1994
III-1/3-9/94Riigikohus08.03.1994
III-1/3-12/94Riigikohus08.03.1994
III-1/3-13/94Riigikohus08.03.1994
III-1/3-11/94Riigikohus08.03.1994

Vara lõhkumist tuleb kvalifitseerida huligaansusena, kui süüdlase tegevus oli seotud ühiskondliku korra samaaegse jämeda rikkumisega, mis oli süüdlasele silmanähtav ja millega väljendati ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu. Omavoli puhul ei tegutse süüdlane huligaansel motiivil, vaid teostab oma tõelist või oletatavat õigust. Tallinna Linnakohus ja Tallinna Ringkonnakohus on tulnud õigele järeldusele, et A. K. pani toime eriti kuritahtliku huligaansuse KrK § 195 lg 3 järgi, sest huligaansuse toimepanemisel kasutas ta kirvest külmrelvana, milline oli kaasa võetud suvilast. Tallinna Ringkonnakohus on jätnud muutmata A. K.-le mõistetud karistuse, sest linnakohus on võtnud arvesse kõiki KrK §-s 36 sätestatud karistuse mõistmisel arvestada tulevaid asjaolusid. Sellega nõustub ka Riigikohus ja leiab, et kohtud on õigesti kohaldanud kriminaalseadust. Juhindudes AKKS § 63 p. 1 ja § 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:

1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. mai 1995. a. otsus muutmata.
2.Süüdimõistetu A. K. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 19. septembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Herbert Lindmäe

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.