Eesti Vabariigi nimel Tartus, 15.augustil 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja Eduard Aslamovi süüdistuses KrK §-de 139 lg.2 p. 1, 2 ja 3 ning 202 järgi Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Eduard Aslamov oli süüdi tunnistatud Ida-Viru Maakohtu 15. märtsi 1995.a. otsusega KrK § 139 g. 2 p. 1, 2 ja 3 järgi ning karistatud vabadusekaotusega kolmeks aastaks ja § 202 järgi ning karistatud vabadusekaotusega kaheks aastaks. KrK § 40 lg. 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja mõisteti kuritegude kogumi eest karistuseks kolm aastat ja kuus kuud vabadusekaotust. KrK § 40 lg. 3 alusel liideti kuritegude kogumi eest mõistetud karistusele Kohtla-Järve Linnakohtu poolt 30. septembri 1994.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja loeti lõplikuks karistuseks viis aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Lähtudes KrK §-st 45 luges kohus karistusaja hulka vahi all viibitud aja alates 08. septembrist 1994.a. kuni 30. septembrini 1994. a. Avalduses kohtuvigade parandamiseks väidab E.Aslamov, et tema karistuse tähtaja hulka ei ole arvatud vahi all viibitud aega alates 28. oktoobrist 1994 a. kuni 15. märtsini 1995 a. ja et talle mõistetud karistus on liiga raske. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, milles paluti jätta avaldus rahuldamata,
l e i d i s: Alates 30 septembist 1994.a kuni 15. märtsini 1995.a. kandis E.Aslamov vabadusekaotuslikku karistust Kohtla-Järve Linnakohtu 30. septembri 1994.a. otsuse alusel. Seda perioodi tervikuna, sealhulgas ka E.Aslamovi poolt osundatud ajavahemikku alates 28. oktoobrist 1994 kuni 15. märtsini 1995.a. on Ida-Viru Maakohtu 15. märtsi 1995.a. otsuses arvestatud talle lõpliku karistuse mõistmisel KrK § 40 lg.3 alusel. E. Aslamovile mõistetud karistus vastab tema poolt toimepandud kuritegude raskusele ja karistuse mõistmisel ei ole rikutud kriminaalseadust. Riigikohus peab vajalikuks osundada ka sellele, et 10.aprilli 1994.a. avalduses Ida -Viru Ringkonnakohtule on E.Aslamov loobunud tema poolt varem esitatud apellatsioonkaebusest ja leidnud, et kohtuotsus tema suhtes on seaduslik ja õiglane. Kooskõlas esitatuga ja tuginedes AKKS §-dele 63 p.1, 65 lg.3 ja 779 Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.