Eesti Vabariigi nimel Tartus, 13. juunil 1995. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja J. Z. ja V. B. süüdistuses KrK§ 100 järgi ning A. F. süüdistuses KrK §-de 17 lg 6 ja 100 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja. Harju Maakohtu 25. jaanuari 1995. a. otsusega mõisteti süüdi J. Z. ja V. B. KrK § 100 ning A. F. KrK §-de 17 lg.6 ja 100 järgi. Karistuse liitmisel ärakandmata karistusega karistati J. Z.-i vabadusekaotusega 8 aastat 1 kuu, V. B. vabadusekaotusega 9 aastat 11 kuud ja A. F. vabadusekaotusega 7 aastat 1 kuu kinnises vanglas. Kohtuotsusega tunnistati J. Z., V. B. ja A. F. süüdi selles, et nad panid 14. novembril 1991. a. Murru vangla töötsoonis 5. tsehhi hoones toime I. L.-i tahtliku tapmise. J. Z. ja V. B. peksid I. L.-i armatuursõrestiku varrastega, rusikate ja jalgadega. Kannatanu I. L. pöörati teki sisse ja heideti hoone teiselt korruselt alla. Seejärel asetati kannatanu ehitusmaterjalide veokärule ja toimetati karjäärijärve kaldale. Kannatanule seoti raskuseks tellismüüritise tükk ja heideti vette. I. L. laip leiti 11. mail 1993. a. Harju Maakohtu 25. jaanuari 1995. a. otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse kohtualuse J. Z. kaitsja vandeadvokaat Eugenia Piel ning kohtualused V. B. ja A. F., taotledes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 1995. a. otsusega jäeti Harju Maakohtu
I. L. iseloomustuse kinnitas kinnipidamiskoha administratsioon 25. novembril 1991. a. (1. kd. tl. 31), kusjuures iseloomustusest ei järeldu, et I. L. oleks sel ajal olnud elus. Samas nähtub kinnipidamiskoha administratsiooni 20. oktoobri 1993. a. õiendist, et süüdimõistetu I. L. kadunuksjäämine avastati
kriminaalasja kohtuliku arutamise ajaks oli kuriteosündmusest möödunud mitu aastat, on see asjaolu mõjustanud tunnistajate ütluste sisu. Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus, hinnates vastavalt KrMK §-le 50 lg.1 kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel, on V. B., A. F. ja J. Z. tunnistanud põhjendatult süüdi I. L. tapmises. Süüdimõistetu J. Z. kaitsja vandeadvokaat E. Pieli kassatsioonkaebuses esitatud väide, et Tallinna Ringkonnakohus ei ole analüüsinud kogutud tõendeid, on alusetu. Kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, võib ta vastavalt AKKS §-le 29 lg 3 oma otsuses esimese astme kohtu põhjendusi mitte korrata. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1, ja 65 lg 5, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.