Eesti Vabariigi nimel Tartus, 23. mail 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja U. T. süüdistuses KrK §-de 155 lg.3, ja 139 lg.2 p.2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Võru Maakohtu 10. jaanuari 1995.a. otsusega mõisteti U. T. talle KrK § 155 lg 3 järgi esitatud süüdistuses õigeks. U. T. KrK § 139 lg 2 p. 2 järgi esitatud süüdistus kvalifitseeriti ümber § 139 lg.1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 1 000 kr. U. T. oli esitatud süüdistus § 155 lg 3 järgi selles, et tema ajavahemikus 1993.a. novembrikuust kuni 1994.a. veebruarikuuni raius süstemaatiliselt Võru maakonnas Kubja metskonna Kõrgesaare vahtkonna kvartali 103 eralduses 10 ebaseaduslikult kokku 15 mändi (3,13 tm), 44 kuuske (5,08 tm) ja 140 kaske (29,22 tm) ning sama kvartali eralduses 6 kokku 7 mändi (5,91 tm), tekitades riigimetsale kahju 5 468 kr. KrK § 139 lg 2 p. 2 järgi süüdistati U. T. selles, et ta varastas 22. detsembril 1993.a. salaja kvartali 103 eralduselt 6 tema poolt ebaseaduslikult raiutud 3,05 tm männipalke väärtusega 1 260 kr. Pannud toime KrK §-s 139 sätestatud kuriteo, varastas U. T. 23. detsembril 1993.a. samast kohast 2,86 tm männipalke väärtusega 1218 kr.; 30. jaanuaril 1994.a. 3.09 tm männipaberipuid väärtusega 494 kr. 40 s. ja 3 tm kuusepaberipuid väärtusega 525 kr. ning 5. veebruaril 1994.a. 3,06 tm kasepaberipuid väärtusega 550 kr. 80 s. Ajavahemikus 1993.a. novembrikuust kuni 1994.a. veebruarikuuni varastas U. T. tema poolt ebaseaduslikult raiutud 26,16 tm kasepaberipuid väärtusega 4 708 kr. 80 s., 0,04 tm männipaberipuid väärtusega 6 kr. 40 s. ja 2,08 tm kuusepaberipuid väärtusega 364 kr. Vargustega tekitas U. T. kahju 7 909 kr. 40 s. Võru Maakohus tunnistas U. T. süüdi üksnes 2 männi ebaseaduslikus raides ja puidu varguses KrK § 139 lg 1 järgi. Võru Maakohtu 10. jaanuari 1995.a. otsuse peale esitas Võru prokurör Feliks Luiksaar Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonprotesti. Protestis taotleti kohtuotsuse tühistamist, uue otsuse tegemist ja U. T. süüdimõistmist talle esitatud süüdistuse alusel. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. märtsi 1995.a. otsusega tühistati Võru Maakohtu 10 jaanuari 1995.a. otsus. U. T. mõisteti süüdi KrK §-de 155 lg 3, ja 139 lg 2 p.2 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega üks aasta üheaastase katseajaga. U. T. mõisteti välja Kubja metskonna kasuks ebaseadusliku metsaraidega ja metsamaterjali vargusega tekitatud kahju katteks vastavalt 5 468 kr. ja 7 909 kr. 40 s. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. märtsi 1995.a. otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Mall Saar. Kassatsioonkaebuses vaidlustatakse U. T. süüdimõistmine KrK §-de 155 lg 3, ja 139 lg 2 p. 2 järgi ning nenditakse, et talle süüksarvatud ebaseaduslik metsaraie ja puidu vargus ei ole kohtuotsuses näidatud ulatuses tõendatud. Sellest tulenevalt taotletakse Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. märtsi 1995.a. otsuse tühistamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta toetas kassatsioonkaebust osaliselt,
t u v a s t a s: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 12. märtsil 1993.a. väljastati Kubja metskonnas I. O. raieluba nr. 157 sanitaarlageraideks Kõrgesaare vahtkonna kvartali 103 eraldustel 6 ja 10. Metsa ülestöötamise tähtaeg oli 31. detsember 1993.a. (tl. 30). Metsa ülestöötajad olid raielankidel U. T., P. K. ja R. O. (tl. 27, 48, 50). Raielankide piirid olid täpselt määratletud. Need olid tähistatud tokkide ja kuuseokstega. Puud raielankidel olid märgistatud. Seetõttu oli eksimine metsaraide ajal raielankide piiride määratlemises välistatud (tl. 8, 11, 15, 48, 50, 113, 175). 1993.a. kevadel lõigati raielankidel, sealhulgas ka langiäärtel, ära kõik puud, välja arvatud mõni ebakvaliteetne, kuivanud või poolmädanenud puu (tl. 10, 11, 27, 48, 50, 173). Pärast raieloa alusel tehtud sanitaarlageraiet raius U. T. ajavahemikus 1993.a. detsembrikuust kuni 1994.a. veebruarikuuni väljaspool raielankide piire metsa ebaseaduslikult. Nii on U. T. 0. jaanuaril 1994.a. koostatud metsarikkumise protokolli järgi 1993.a. detsembrikuus raiunud ebaseaduslikult Kõrgesaare vahtkonnas kvartali 103 eralduselt 6 5,91 tm männipalke (kahjusumma 452 kr.) (tl. 6-7). Protokollis esitatud andmed on kooskõlas kriminaalasjas kogutud muude tõenditega. Nii nähtub kriminaaltoimiku materjalidest, et selle metsamaterjali väljaveo korraldas U. T., kes viis ühe koorma palke (3,05 tm, väärtus 1 260 kr.) oma elukohta, teine palgikoorem (2, 86 tm, väärtus 1 218 kr. ) jäi L. K. elukoha lähedale (tl. 10, 13, 18, 28, 82, 85). Oma elukohta viidud metsamaterjali müüs U. T. vaatamata metsavalveametnike keelule ostu-müügilepingu nr. 256 alusel 3. märtsil 1994.a. aktsiaseltsile "Lemeks" (müümisel arvestatud metsamaterjali kogus 2,97 tm) (tl. 34). Teine koorem männipalke võeti metskonna hoiule ja on tagastatud metsaomanikule (tl. 7).
peab tuginema tõenditel, mille alusel on tuvastatud isiku süü kuriteo toimepanemises, kusjuures kõik kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused isiku süüdiolekus tuleb tõlgendada tema kasuks. Seetõttu on U. T. alust süüdistada 19. aprilli 1994.a. koostatud metsarikkumise protokollist lähtudes üksnes 9,15 tm puude ebaseadusliku raides. Sellest tulenevalt nendib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, kohaldades ebaõigesti kriminaalseadust, on U. T. alusetult süüdi mõistnud KrK § 155 lg 3 järgi. KrK §-s 155 lg 3 sätestatakse kriminaalvastutus süstemaatiliselt toimunud ebaseadusliku metsaraide eest. Selline kuriteokoosseis eeldab, et iga metsaraidega tekitatakse eraldi võetuna oluline või suur materiaalne kahju. Vastavalt Eesti Vabariigi seaduse ""Eesti NSV Kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" § 9 p. 1 järgi on olulise kahjuga tegemist, kui kuriteoga tekitatud materiaalne kahju ületab kümnekordselt kuriteo toimepanemise ajal riiklikult fikseeritud sotsiaalse elatusmiinimumi, s.o. 3000 kr.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.