Eesti Vabariigi nimel Tartus, 9. mail 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja H. J. süüdistuses KrK § 2083 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss ja kohtualune H. J. Põlva Maakohtu 17. jaanuari 1995.a. otsusega mõisteti H. J. süüdi ja teda karistati KrK § 2083 lg 1 järgi ühe aasta vabadusekaotusega KrK § 47 rakendamisega tingimisi ühe aasta kuue kuulise katseajaga. H. J. mõisteti süüdi selles, et ta alates 1994.a. maikuust kuni 17. augustini 1994.a. hoidis ebaseaduslikult X linnas Y tänavas G. K. kuuluvas garaazis maa sisse peidetuna radioaktiivset materjali - isotoopse koostisega uraani koguses 3 kilogrammi. Kohus asus seisukohale, et H. J. poolt nimetatud aine hoidmine oli tegevusena ebaseaduslik, kuna on vastuolus 28. oktoobril 1979.a. allakirjutatud "Tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni" 7. artikli nõuetega. Nimetatud konventsiooniga on Eesti Vabariik ühinenud 6. aprillil 1994.a. ja selles sätestatud kitsenduste kohaselt oli H. J. valduses ja hoiul olnud tuumamaterjal rangele hoiureziimile allutatud radioaktiivne materjal. Põlva Maakohtu süüdimõistva otsuse vaidlustas süüdimõistetu H. J. Oma apellatsioonkaebuses ei pea ta end üksikisikuna rahvusvahelise konventsiooni subjektiks, radioaktiivsete materjalide hoidmise eeskirjade puudumise tõttu ei ole tal selge, millise nõude rikkumise tõttu oli tema poolt radioaktiivse materjali hoidmine ebaseaduslik ning millisest radioaktiivsuse astmest alates võib lugeda materjali radioaktiivseks KrK §2083 mõttes. Väidetult ei teadnud ta hoiule võetud kauba nimetust ega ohtlikkuse astet iseloomustavaid tunnuseid. H. J. taotles Põlva Maakohtu 17. jaanuari 1995.a. otsuse tühistamist tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium 2. märtsi 1995.a. otsuses on aktsepteeritud apellandi põhiseisukohti. Ringkonnakohus on oma õiguslikes järeldustes välistanud ka probleemi seose "Riikliku tegevuslitsentsi väljaandmise eeskirjade" p.1 ja 5 nõuetega , kuna need nõuded kehtivad ettevõtete kohta. Hoitud aine omaduste suhtes on ringkonnakohus rõhutanud, et olemasolevates teraskonteinerites hoituna ei kujutanud see konteineri kõrval seisnule mingit ohtu, sest selle uraani isotoopide kiirgus neeldub juba mõne millimeetri paksuses terases. Lõik hiljem märgib aga kohus konteineri sisu kohta, et uraan on kõrge toksilisusega element, mille keskkonda pääsemine võib põhjustada tõsiseid mürgitusi ja organismi seesmist kiiritamist. Oma hinnangute kokkuvõttena tühistas Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Põlva Maakohtu otsuse, mõistis H. J. KrK § 2083 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Samas otsustati konfiskeerida asitõendina käsitletud radioaktiivne uraan. Ringkonnakohtu järeldustega ei nõustu Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja, kelle esitatud kassatsioonprotestis rõhutatakse:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.