Eesti Vabariigi nimel Tartus, 18. aprillil 1995. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja J. P. süüdistuses KrK §-de 1243 lg 1, 141 lg 2 p. 3,5 ning 185 lg 2 järgi. Kohtuistungist võtsid osa menetlusosalistena J. P. kaitsja vandeadvokaat Eugenia Piel ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. J. P. on süüdi mõistetud Tallinna Linnakohtu 10. novembri 1994. a. otsusega KrK § 1243 lg 1, 141 lg 2 p. 3,5 ja 185 lg 2 järgi ning karistatud kuritegude kogumi eest § 40 alusel lõpliku karistusega 6 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse aja alguseks loeti 20. juuli 1994. a. J. P. tunnistati süüdi selles, et ta 18. juulil 1994. a. kella 12.30 paiku Tallinnas, Lauteri ja Liivalaia tänavate ristmikul, tegutses autode riisumiseks organiseeritud isikute grupi koosseisus, milline tungis relva kasutamise ähvardusel kallale A. R. Kannatanu istus RAS EMEX -ile kuuluva auto Nissan Terrano II juhiistmel ning suruti auto põrandal pikali ja toimetati metsa Maardu lähedal Kostivere tee 2-l kilomeetril. Metsas J. P. sidus kannatanu puu külge ja valvas teda koos kaaslasega kuni kella 17-ni, kusjuures kaks grupi liiget sõitsid varastatud autoga Narva linna. Seejärel J. P. vabastas kannatanu köidikuist ja sõitis ka ise Narva kus saanud kokku teiste kaaslastega, asus varastatud Nissan Terrano rooli ja sõitis EV majanduspiirile selle ületamise eesmärgil, kuid peeti kinni politsei poolt. Need teod kvalifitseeriti KrK § 141 lg 2 p. 3,5 järgi. Veel tunnistati J. P. süüdi kannatanu A. R. autojuhilubade riisumises (KrK § 185 lg 2) ja temalt ebaseaduslikult vabaduse võtmises (KrK § 1243 lg 1). Tallinna Linnakohtu 10. novembri 1994. a. otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse J. P., kes oma kaebuses märgib, et mingit kuritahtlikku tahtlust tal ei olnud, teiste isikute gruppi sattus ta juhuslikult ning grupi liikmete tahtlus oli talle teadmata. Apellant väidab, et grupi tegevusest ta osa ei võtnud ja sai toimunust teada alles siis kui jõudis Maardu läheduses asuvasse metsa. Metsas ta kannatanut ei ähvardanud ega kinni ei sidunud, relva olemasolust teistel kaasosalistel ei olnud teadlik. Eeluurimise käigus andis ütlusi vastavalt uurija versioonile. Apellant leiab, et tema käitumises on KrK § 140 lg 1 koosseis ja taotleb seetõttu kuriteo ümberkvalifitseerimist ning karistamist mittevabadusekaotusliku karistusega. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. jaanuari 1995. a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
tuvastas: Tallinna Ringkonnakohus on hinnanud tõendeid, sealhulgas kohtualuse ebajärjekindlaid ütlusi nende kogumis nagu seda nõuab KrMK § 50 mõte ning tulnud õigele järeldusele, et J. P. poolt toimepandud kuriteod on toime pandud isikute grupi eelneval kokkuleppel. J. P. on 1. augustil 1994. a. kaitsja juuresolekul ülekuulatuna (toimiku lk. 54-57) andnud ütlusi selle kohta, et grupi eesmärk oli Eestist auto muretsemine ja selles oli eelnevalt kokku lepitud juba Kingissepa linnas Venemaal ning ära jaotatud ka grupi liikmete rollid kuriteo toimepanemisel. Kogu J. P. käitumine ning kannatanu A. R. ütlused kinnitavad seda, et J. P. tegutses vastavalt eelnevale kokkuleppele kuriteo täidevijana, mitte kaasaaitajana. Vahetult võttis ta osa kannatanu kinnisidumisest, s. o. temalt vabaduse võtmises, kuid vägivald, mida seejuures rakendati kannatanu suhtes, ei olnud ohtlik elule või tervisele. Ringkonnakohtu sellekohased järeldused on põhjendatud ning kooskõlas KrMK § 19 nõuetega. Karistuse mõistmisel on Tallinna Ringkonnakohus järginud KrK sätteid, mis reguleerivad karistuse mõistmist ja mõistnud karistuse kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga ja alla keskmise sanktsioonis ettenähtud karistusmäära. Ei ole aset leidnud seaduserikkumisi, mis AKKS § 64 sätete kohaselt oleks aluseks Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. jaanuari 1995. a. otsus muutmata ja J. P. kaitsja vandeadvokaat Eugenia Pieli kassatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 18. aprillil 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja : Peeter Vaher Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.