Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium kooseisus Jüri ILVEST, Herbert LINDMÄE ja Jüri RÄTSEP vaatas Tartus 15.novembril 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja E. M. süüdistuses KrK § 108 lg.1 järgi süüdimõistetu kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5.septembri 1994.a. otsuse peale. Kohtuistungist võtsid protsessiosalistena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS ja süüdimõistetu E. M. Kohtla-Järve Linnakohtu 18.märtsi 1994.a. otsusega mõisteti E. M. süüdi KrK § 108 lg.1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 2 aastaks tingimisi 2-aastase katseajaga. Kannatanu apellatsioonkaebuse alusel kriminaalsja läbivaadanud Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jättis oma 5.septembri 1994.a. otsusega linnakohtu otsuse kvalifikatsiooni ja põhikaristuse osas muutmata, mõistis aga E. M. lisakaristusena- võtta E. M.-il ära õigus omada jahipüssi. Oma kassatsioonkaebuses vaidlustab süüdimõistetu Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi järeldused niisuguse tähtajatu lisakaristuse mõistmise osas. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokurör M. PÜSS ́i arvamuse, milles ta toetas kassatsioonkaebust, tuvastas: KrK § 27 lg.1 võimaldab põhi-või lisakaristusena mõista teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmist ühest kuni kolme aastani. Viru Ringkonnakohtu käsitluses on nimetatud sätet tõlgendatud ebaõigesti nii karistusliigi enda kui tähtaja mõttes. Sellest tulenevalt ja juhindudes § 63 p.2, 64 p.3 ning 65 lg.3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.