Eesti Vabariigi nimel
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Herbert LINDMÄE ja Jüri RÄTSEP vaatas Tartus, 18. oktoobril 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi süüdimõistetu K.K. avalduse kohtuvea parandamiseks NKVD vägede Kemerovo oblasti sõjatribunali 26. veebruari 1944.a. otsuses tema süüdimõistmise kohta NSVL Ülemnõukogu Presiidumi 26. detsembri 1941.a. seadluse "Töövõimelise elanikkonna mobiliseerimise kohta tootmis- ja ehitustööle sõjaajal" § 2 järgi. Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. NKVD vägede Kemerovo oblasi sõjatribunali 26. veebruari 1944.a. otsusega mõisteti K.K. süüdi ja teda karistati NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 26. detsembri 1941.a. seadluse "Töövõimelise elanikkonna mobiliseerimise kohta tootmis- ja ehitustööle sõjaajal" § 2 järgi vabadusekaotusega 6 aastat. Karistuse kandmise alguse ajaks loeti 26. veebruar 1944.a.
K.K. vabanes kinnipidamiskohast NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 7. juuli 1945.a. amnestiaseadluse alusel 22. septembril 1945.a. Süüdimõistetu K.K. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle süüksarvatud teos. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. PÜSSI arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks, tuvastas: NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 26. detsembri 1941.a. seadluse "Töövõimelise elanikkonna mobiliseerimise kohta tootmis- ja ehitustööle sõjaajal" §-s 2 nähti ette kriminaalvastutuse tööliste või teenistujate, sealhulgas evakueeritute, omavolilise lahkumise eest sõjatööstusest või sõjatööstust teenindavast ettevõttest. Neid isikuid käsitleti mobiliseeritutena ja nad kinnistati ettevõtete juurde. Omavolilist lahkumist loeti seadluses deserteerumiseks. Rahvusvahelise õiguse põhimõtetest lähtudes ei olnud NSV Liidul õigust mobiliseerida okupeeritud Eesti Vabriigi kodanikke ja sundida neid töötama kinnistatult sõjatööstusettevõtete
juurde. Sunnitöölt deserteerumine vastas Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu peetud võitluse eemärkidele. Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3; 65 lg.3, ja 779, KrPK §-st 5 lg.1 p.2, ning Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 5 lg.1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.