S.M-i avaldus kinnistule avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse märke kandmiseks vajalike tahteavalduste kohtulahendiga asendamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja: S.M, isikukood XXX, lepinguline esindaja Liivi Tuus Puudutatud isik I: I.J, isikukood XXX Puudutatud isik II: I.U ( H.M-i õigusjärglane), isikukood XXX, lepinguline esindaja Andrei Svištš Puudutatud isik III: D.X, isikukood XXX Puudutatud isik IV: E.M, isikukood XXX Puudutatud isik V: H.O, isikukood XXX
1.Võtta vastu avaldaja loobumine nõudest I.J Kure, I.U, D.X-i ja E.M-i vastu.
2.Kinnitada S.M-i ja H.O vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas.
3.S.M ja H.O lepivad kokku, et:
3.1.H.O koormab enda omandis oleva XXXXX kinnistu (registriosa xxxxxxx) reaalservituudiga (teeservituudiga) VVVVV tee kinnistu (registriosa VVVVV) igakordsete omanike kasuks.
Teeservituudi ala paikneb XXXXX kinnistu koosseisu kuuluvatel katastriüksustel PPPPP (PPPPP) ja KKKK (KKKKK) vastavalt kompromissile lisatud plaanidel PPPPP ja KKKKK katastriüksustel punasega märgitud osas ja lisatud koordinaatidel.
3.3.VVVVV tee kinnistu omanikul on õigus ehitada plaani ja koordinaatidega märgitud asukoha 4 meetri laiune (sh teepeenrad) kruuskattega
juurdepääsutee. Juurdepääsutee rajamiseks on VVVVV tee kinnistu omanikul õigus võtta maha juurdepääsutee asukohas kasvavad puud ja põõsad, kusjuures raadamisel tekkiv puitmaterjal kuulub XXXXX kinnistu omanikule, kellel on kohustus eemaldada raiutud puud ja põõsad juurdepääsutee asukohast.
3.4.Juurdepääsutee rajamise kulu kannab ja teed hoiab korras VVVVV tee kinnistu omanik.
3.5.Teeservituut on tasuline, tähtajatu, ajaliste piiranguteta. VVVVV tee kinnistu igakordse omanikul, tema perekonnaliikmetel, külaliste ja kinnistut teenindavate isikutel on õigus juurdepääsuteed kasutada liikumiseks jalgsi ja igat liiki mootorsõidukitega.
3.6.Teeservituudi tasuks on 300 eurot aastas, mille VVVVV tee kinnistu omanik tasub XXXXX kinnistu omanikule igakuiste 25 euro suuruste maksetega 18. kuupäevaks. Esimese makse teeb VVVVV tee kinnistu omanik 18. juulil 2026. Asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus
3.7.S.M ja H.O on kokku leppinud XXXXX kinnistu (registriosa nr xxxxxxx) koormamises VVVVV tee kinnistu (registriossa nr VVVVV) kasuks tasulise ja tähtajatu teeservituudiga ja nad paluvad teha kinnistusraamatusse järgmised kanded:
3.7.1.Kanda kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tasuline ja tähtajatu teeservituut kinnistu registriosa nr VVVVV igakordse omaniku kasuks. Teeservituudi sisu, tasu ja teostamise tingimused on määratud 22. juuni 2026 kohtumääruse nr 220-12865 resolutsiooni punktidega 3.1–3.6 ja kohtumääruse lisaks olevate plaanide ja koordinaatidega.
3.7.2.Kanda kinnisturegistri registriosa VVVVV esimesse jakku: kinnistu igakordse omaniku kasuks on kantud kinnistule registriosa nr xxxxxxx tasuline ja tähtajatu teeservituut. Teeservituudi sisu, tasu ja teostamise tingimused on määratud 22. juuni 2026 kohtumääruse nr 2-20-12865 resolutsiooni punktidega 3.1–3.6 ja kohtumääruse lisaks olevate plaanide ja koordinaatidega.
4.Käesoleva kompromissi lahutamatuks osaks lisadena 1–12 on Maa- ja Ruumiameti kaardil tähistatud teeservituudi asukohaplaanid ja koordinaatide väljatrükid.
5.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-12865.
6.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a avaldajale tagastamisele kuuluv riiglõivu osa. Rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid pole. Riigilõivu tagastab kohus pärast avaldajalt taotluse saamist ja lahendi jõustumist. Edasikaebe kord
2 (5)
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Pärnu Maakohtu menetluses on S.M-i avaldus VVVVV tee kinnistule avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse märke kandmiseks vajalike tahteavalduste kohtulahendiga asendamiseks.
2.Menetluse kestel muutis avaldaja soovitud juurdepääsu asukohta ja teatas kohtule, et loobub algsest nõudest. Algse juurdepääsu nõudest puudutatud kinnistute omanikena on menetlusosalised puudutatud isikud I.J, I.U H.M-i õigusjärglane) ja D.X. Puudutatud isiku E.M-iga saavutas avaldaja kohtuvälise kokkuleppe ja teatas kohtule, et tema vastu nõuet enam pole.
3.Avaldaja ja H.O jõudsid 18. juunil 2026 kohtuistungil H.O-le kuuluvat XXXXX kinnistut läbiva juurdepääsu asukoha, tasu ja kasutamise tingimustes kokkuleppele. Kompromissi tingimused on kantud istungiprotokolli. Võimaluse selleks annab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 2. Avaldaja ja H.O leppisid kokku, et oma menetluskulud kannavad nad ise. Menetlusosalised kinnitasid, et on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
4.TsMS § 475 lg 1 p-st 13 koosmõjus TsMS § 613 lg 1 p-ga 1 ja lg-ga 2 tulenevalt on AÕS § 156 alusel esitatud avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise nõuded hagita asjad. Hagita menetluses kohalduvad hagimenetluse sätted, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise nõudest saab avaldaja loobuda ja menetlusosalised saavad sõlmida kompromissi (TsMS § 477 lg 6). Tegemist pole avaldusega, mida kohus saaks omal algatusel menetleda. Kuna vaidlus juurdepääsu asukoha üle on ära langenud võtab kohus vastu avaldaja loobumise nõuetest puudutatud isikute I.J , I.U, D.X-i ja E.M-i vastu (TsMS 429 lg 1). Pooled võivad menetluse kuni nõude kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga (TsMS § 430 lg 1).
5.TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi juhul, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul avaldaja ja H.O sõlmitud kompromissi kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine.
6.Vastavalt poolte avaldatule ja TsMS § 430 lg-le 1 märgib kohus kompromissi kinnitava määruse resolutsioonis kompromissis kokku lepitud tingimused. Kohtul tuleb avaldaja esitatud nõue kompromissi tarbeks ümber sõnastada. Kuna praegusel juhul ei määra juurdepääsu oma otsustusega kohus (vaid kinnitab poolte kokkulepitud lahenduse) ja seega pole tegu vahetult kohtulahendist tuleneva kitsendusega, mille kohta kantakse kinnistusraamatusse märkus. Kui menetlusosalised jõuavad juurdepääsu tingimustes kokkuleppele (mille saavutamisele peab kohus neid TsMS § 618 4 lg 1 kohaselt suunama), tuleb see kokkulepe vormistada sellise tehinguna, milles menetlusosalised saavad 3 (5)
kohtuväliselt kokku leppida. Tehinguliselt saavad pooled kokku leppida reaalservituudi seadmises, seega tuleb ka kompromissi sisu vormistada asjaõiguslepinguna (lisaks võlaõiguslikule osale) ja kanda kinnistusraamatusse piiratud asjaõigusena reaalservituut. Juurdepääsu asukoha plaanid ja juurdepääsu koordinaadid lisab kohus määrusele. Kompromissi poolte menetluslike avalduste määruse resolutsioonis kajastamiseks vajadust pole. Kohus arvestab poolte avaldustega kompromissi kinnitades.
7.H.O avaldas, et juurdepääsu tasu tuleb kanda tema arvelduskontole numbriga
XXXXXXXXXXX
Kohus kajastab kontonumbri määruse põhjendustes. Kinnistusraamatusse kantava reaalservituudi kokkuleppe osana pole tasu maksmiseks kindla kontonumbri määramine kohtu hinnangul otstarbekas.
8.Kohus lõpetab käesoleva määrusega tsiviilasja menetluse. Menetluse lõpetamise toovad kaasa nõudest osalise loobumise vastuvõtmine ja kompromissi kinnitamine määrusega (TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 429 lg 1 p 1).
9.Kompromiss sisaldab kinnistamisavaldust. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kohus kompromissi kinnitavat kohtumäärust ise kinnistusraamatu pidajale ei edasta, kuna pooled pole sellekohast taotlust kohtule esitanud.
10.Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kompromissi osalised on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda. Vastavalt kokku lepitule ja TsMS § 168 lg-le 3 jäävad seega kompromissiosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda, v.a avaldajale tagastamisele kuuluv riigilõiv. Nii nõudest loobumise kui kompromissi korral pool tasutud riigilõivust tagastatakse (TsMS § 150 lg 2 p 1, 2). Avaldaja saab esitada pärast lahendi jõustumist taotluse riigilõivu tagastamiseks, kohtuistungil jäi see küsimus puudutamata.
11.Kohtul tuleb lahendada ka küsimus kelle kanda jäävad puudutatud isikute menetluskulud, kelle vastu esitatud nõudese avaldaja loobus. Hagita menetluses kannab TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Juurdepääsu määramise avalduse rahuldamine teenib eelduslikult avaldaja huve. Teiste kaasatud puudutatud isikute huvides on, et nende kinnistuid kitsendusega ei koormata. Seega lahendatakse juurdepääsu vaidlus reeglina nii avaldaja kui puudutatud isiku(te) huvides ning sellisel juhul on üheks võimaluseks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda (vt Riigikohtu 7. oktoobri 2020. a lahend 2-18-11359). Kohus lähtub sellest, et juurdepääsuvaidluse lahend on ka kõigi teiste puudutatud isikute huvides ja jätab menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaks määramiseks.
12.Kohus selgitab I.U-le, et tema menetluskulude hüvitamise taotlus jääks rahuldamata ka juhul kui kohus menetluskulud teisiti jaotaks. I.U osaleb H.M-i üldõigusjärglasena menetluses TsMS § 209 lg 1 alusel. Sama sätte teine lõige näeb ette, et üldõigusjärglasele on kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale. Kohus andis I.U 4 (5)
õiguseelnejale tähtaja avaldusele seisukoha esitamiseks. Õiguseelneja vastas kohtule ja keeldus juurdepääsu määramisest avaldaja soovitud kohta. Uue samasisulise vastuse esitamiseks polnud vajadust ega olnud kohus selleks ka tähtaega määranud. Ehk juhul kui avaldajal tuleks I.U kulusid kohtu otsustusel hüvitada, ei oleks vajalike ega põhjendatud esindajakuludega (TsMS § 175 lg 1).
13.Vastavalt TsMS § 433 lg-le 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.