X. X ja X. Y kaebus Saaremaa Vallavalitsuse kohustamiseks viia läbi järelevalvemenetlus ning rakendada asjakohaseid meetmeid ehitise kasutamisest tekkivate negatiivsete mõjutuste leevendamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – X. X ja X. Y, esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Saaremaa vald, esindaja Kaire Müür Kolmas isik – Kotka Valter OÜ, esindaja v.adv Veiko Viisileht
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 02.07.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kaebajate määruskaebus
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X. X ja X. Y määruskaebus haldusasjas nr 3-26-1911 tehtud Tallinna Halduskohtu 02.07.2026. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ning haldusasjas nr 3-26-1911 tehtud Tallinna Halduskohtu 02.07.2026. a määruse resolutsiooni punkti 1 muutmata.
SELGITUS
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7).
1.Kaebajad on Orissaares Võidu tn 56 asuva kinnistu (katastritunnus 55001:008:0175) omanikud. Selle kinnistuga külgneb Aasa tänava kinnistu (katastritunnus 55001:001:0968), mis omakorda külgneb teiselt poolt Kuivastu mnt 10 kinnistuga (katastritunnus 55001:001:0974).
Kahe viimasena nimetatud kinnistu omanik on Saarema vald. Osaliselt Aasa tänava kinnistul ja osaliselt Kuivastu mnt 10 kinnistul paikneb autopesula, mida käitab kolmas isik.
2.Leides eelkõige, et autopesula käitamisega kaasneb lubamatult suur müra, esitasid kaebajad 25.09.2025 Saaremaa Vallavalitsusele taotluse riikliku järelevalve läbiviimiseks. 26.03.2026 esitasid kaebajad täiendava avalduse, paludes teha vajalikud toimingud olukorra parandamiseks. Kaebajad kordasid eeltoodud taotlust 27.05.2026 avalduses. Saaremaa Vallavalitsus saatis kaebajatele 22.06.2026 kirja nr 5-4/3212-1, milles märkis kokkuvõttes, et puudub õiguslik alus ehitusjärelevalve raames ettekirjutuse tegemiseks ning teatas, et edastab kaebajate pöördumise edasiseks menetlemiseks Terviseametile, kes teostab riiklikku järelevalvet vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele (AÕKS).
3.Kaebajad esitasid 26.06.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes esimese võimalusena vastustaja kohustamist nõuetekohase järelevalvemenetluse läbi viimiseks ning kaebajate kinnistule autopesula käitamisest tulenevate ülemääraste mõjude tõkestamiseks vajalike meetmete võtmiseks. Kaebajad taotlesid ka esialgset õiguskaitset (EÕK), paludes esimese võimalusena kohustada vastustajat meetmete võtmiseks, et autopesulat ei oleks päevasel ajal võimalik kasutada mitte enam kui kaheksaks pesutsükliks ning öisel ajal mitte enam kui üheks pesutsükliks või teise võimalusena meetmete võtmiseks, et autopesulat ei oleks võimalik kasutada alates neljapäeval kl 19.00st kuni esmaspäeva kl 09.00ni või kolmanda võimalusena muude abunõude võtmiseks, et leevendada kaebajate kinnistule autopesulast tekkivat mürahäiringut. Kaebajad märkisid, et autopesulast lähtuva müra ja valgusreostuse tõttu on neil nii oma eluruumides kui õuealal viibimine muutunud talumatuks ning asjaomane müra on impulssmüra ja seda enam tervist kahjustav. Kaebajad märgivad, et kohtumenetluse ajal igapäevaselt toimuvat õiguste rikkumist ei ole võimalik hiljem tagasiulatuvalt kõrvaldada ega kaebajatele nende kodu kasutamise piiranguid heastada.
4.Kolmas isik vaidles EÕK taotlusele vastu, olles seisukohal, et kaebus on perspektiivitu, sest autopesula tehnoseadmetest tulenev heli on välisõhus leviv müra, mille üle teostab järelevalvet Terviseamet, mistõttu on kaebajate nõue suunatud vaole vastustaja vastu. Kolmas isik märkis ka, et kaebajad ei ole tõendanud mistahes normide ületamist ning neil puudub EÕK vajadus, kuna viide autopesula tavalisest aktiivsemale kasutamisele 22. juunil, mil Saaremaale oli saabunud erakordselt palju inimesi mandrilt, ei ole piisav. Viimaks märkis kolmas isik, et EÕK kohaldamine tooks talle kaasa rasked või pöördumatud majanduslikud tagajärjed, sest see piiraks tema võimalusi teenida tulu ja täita oma varalisi kohustusi.
5.Vastustaja vaidles samuti EÕK taotlusele vastu, leides, et kaebus on perspektiivitu, kuna kaebaja väidetav häiring ei tulene ehitisest ega selle kasutamisest, vaid eelkõige autopesula seadmete tööst ning pesula klientide tegevusest, mistõttu ei saa vastustaja reageerida järelevalvemeetmetega ehitusseadustiku (EhS) alusel. Lisaks ei välista vastustaja, et kaebajaid häiriv müra võib osaliselt olla alevikus tekkiv harilik liiklusmüra. Vastustaja hinnangul täiendaks EÕK kohaldamine sisuliselt vaidluse ette ära lahendamist, mis ei ole põhjendatud ning tooks samas kaasa rasked tagajärjed kolmandale isikule. Vastustaja väitel räägib EÕK kohaldamise vastu ka avalik huvi, kuna tegemist on piirkonnas ainsa autopesulaga.
6.Tallinna Halduskohus jättis 02.07.2026 määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebajate EÕK taotluse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
6.1.EÕK vajadust ei saa täielikult välistada, kuna kaebusele lisatud mürataseme mõõtmise uuringu kohaselt jääb autopesulast lähtuv müratase normi piiresse, kuid üksikud mürasündmused võivad olla kohati kõrgemad. Siiski ei nähtu, millised pöördumatud tagajärjed kaebajatele kaasneksid. Kuigi autopesulast lähtuv müra võib olla häiriv, et nähtu, et eluruumidesse kostuv müra takistaks nende sihipärast kasutamist või häiriks kaebajate öörahu. Teatav ebamugavus õueala kasutamisel ei ole EÕK kohaldamiseks piisav.
6.2.Pühade-eelsel päeval (22. juunil) toimunud tavapärasest intensiivsem autopesula kasutamine ei luba teha järeldust, et suveperioodil ületab autopesula kasutusintensiivsus pidevalt ja kestvalt kordades mürauuringus aluseks võetud pesutsüklite arvu.
6.3.Kaebuse eduväljavaated on vähesed, sest autopesula seadmetest tingitud müra üle järelevalve teostamine ei ole kohaliku omavalitsuse, vaid Terviseameti pädevuses.
6.4.Kolmanda isiku õiguste võimalik riive kaalub üles kaebajate õigustele potentsiaalselt avalduva mõju. Kolmandal isikul on võetud laenukohustused seoses autopesula äriplaani elluviimisega ning kolmas isik on saanud autopesula rajamiseks ka LEADER-projektitoetuse, millega seotud kohustuste rikkumisel võivad kolmanda isiku jaoks kaasneda sanktsioonid, sh kohustus toetus tagasi maksta. Autopesula kasutamise piiramine kohtumenetluse ajaks avaldaks suure tõenäosusega mõju kolmanda isiku tulu teenimisele ning seega ka autopesulaga seotud (laenu)kohustuste täitmisele.
MÄÄRUSKAEBUS
7.Kaebajad esitasid 16.07.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, paludes tühistada halduskohtu 02.07.2027 määruse resolutsiooni punkti 1 ning teha uus määrus, millega rahuldada EÕK taotlus. Kaebajate põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
7.1.Inseneribüroo Steiger OÜ koostatud 16.07.2026. a müramõõdistusakt kinnitab, et autopesula kasutamise ajal jõuab kaebajate kinnistule müra, mis ületab piirmäära kohati kuni 15,2 dB võrra ning sõltumata pesulas valitud tegevusest on kaebajate kinnistuni jõudev müratase autopesula kasutamisel igakordselt müra piirnormi ületav. Selline mürahäiring on pöördumatu. Autopesulat kasutatakse aktiivselt ka õhtusel ja öisel ajal, mistõttu ei ole kaebajatel võimalik oma kinnistut sihtotstarbeliselt ilma negatiivsete mõjudeta kasutada.
7.2.Autopesula kasutusintensiivsuse osas on halduskohus põhjendamatult tuginenud vastustaja ja kolmanda isiku väidetele ja jätnud tähelepanuta kaebajate esitatud tõendid. Esialgses mürauuringus on ilmselgelt lähtutud valest eeldusest, et keskmiselt toimub autupesulas 8 pesutsüklit päevas. Lisaks oluliselt tihedamale kasutusele 22. juunil 2022, toimus 10.07.2026 minimaalselt 19 pesutsüklit, 11.07.2026 minimaalselt 29 pesutsüklit, 12.07.2026. minimaalselt 15 pesutsüklit, 13.07.2026 minimaalselt 16 pesutsüklit, 14.07.2026 minimaalselt 19 pesutsüklit ning 15.07.2026 minimaalselt 22 pesutsüklit. Ühe pesutsükli keskmine kestus on umbes 15 minutit, mis tähendab, et kui päevas on 25–30 pesutsüklit, siis on kokku autopesula töös 6,25–7,5 tundi, mille kestel tuleb kaebajatel päevasel ajal 13,7dB võrra õigusaktidega lubatud piirmäära ületavat müra, ent lisaks sellele on pesulat võimalik kasutada ka öösel.
7.3.Terviseamet selgitas vastustajale 14.07.2026 saadetud kirjas, et olukorras, kus teostatud müra mõõdistuse tulemused näitavad, et tööstusmüra sihttase Võidu 56 kinnistul ei ületanud piirnormi, ei pea ta põhjendatuks riikliku järelevalvemenetluse alustamist. See kinnitab, et Terviseamet ei vii järelevalvemenetlust läbi. Isikut ei saa jätta tõhusast ja efektiivsest õiguskaitsest ilma põhjendusel, et isikul tuleks pöörduda teise riigiameti poole.
7.4.Halduskohus on põhjendamatult kõrgelt hinnanud kolmanda isiku huvi, jättes arvesse võtmata, et algselt andis vald maatükid selleks, et sinna rajada kinnine pesutänav ja selle kõrvale varikatustega välipesula. Kui kaebajate kinnistu ja lahtise varikatustega välipesula vahele oleks rajatud kinnine pesula, siis ei oleks kaebajatele sedavõrd ulatuslikku mürahäiringut tekkinud. Kolmas isik, soovides oma ärikasumit maksimeerida, jättis kinnise selvepesula (hoone) ehitamata. Kuna vastustaja ja kolmas isik on ise loonud õigusvastase olukorra, kus kaebajate elamumaale jõuab piirnorme ületav müra, siis on põhjendamatu seada kolmanda isiku ärihuvid kõrgemale kui kaebajate omandipõhiõigust.
7.5.Halduskohus on täielikult jätnud tähelepanuta, et lisaks üleliigsele mürale jõuab kaebajate elamumaale ka autopesula kasutamisel sisse lülituvatest prožektoritest valgusreostus.
7.6.Vastustaja leiab ekslikult, et autopesula olemasolu vastu on avalik huvi, sest autopesuteenuse näol ei ole tegemist sellist liiki avaliku huvi teenusega, mille osutamine kaaluks üle kaebajate subjektiivsete õiguste sedavõrd intensiivse riive.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse lahendamiseks ei ole vajalik seisukoha küsimine teistelt menetlusosalistelt võttes arvesse, et nad on esialgse õiguskaitse küsimuses saanud halduskohtule oma seisukoha esitada.
9.Määruskaebus jääb rahuldamata. Kaebajatel on EÕK vajadus, ent halduskohus leidis õigesti, et see ei ole EÕK kohaldamiseks piisavalt kaalukas.
10.HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse sisuks poolelioleva vaidluse ajaks ajutiste meetmete võtmine, et vältida pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mille saabumisel kaotaks kaebaja ka kaebuse hilisema rahuldamise korral võimaluse kaebuse eesmärk saavutada. Osundatud sättest koosmõjus sama paragrahvi lõikega 3 tuleneb, et esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel on vaja kaaluda ühelt poolt kaebaja vajadust esialgse õiguskaitse saamiseks ning teisalt avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi, mis räägivad esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu, samuti anda eelhinnang kaebuse eduväljavaadetele. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb vältida põhivaidluse ette ära lahendamist, eelkõige sellise olukorra loomist, mille tagasi pööramine kaebuse hilisema võimaliku rahuldamata jätmise korral oleks võimatu või ebamõistlikult keeruline. Esialgse õiguskaitse eesmärk on eelkõige tagada, et kaebaja olukord kohtumenetluse ajal ei halveneks. Üldjuhul saab esialgne õiguskaitse piirduda seega kaebuse esitamise ajal valitseva olukorra säilitamisega. Sellisel juhul tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisest keelduda, kui selle vastu räägib selgelt ülekaalukas avalik huvi või kolmanda isiku õigused või kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Seevastu olukorras, kus esialgse õiguskaitse kohaldamine ei piirduks kaebuse esitamise ajal valitseva olukorra säilitamisega, vaid seisneks kaebaja asetamises kaebuse esitamise ajal valitsevast paremasse olukorda, peab esialgse õiguskaitse vajadus olema kaalukam ja kaebuse eduväljavaated vähemalt head. Eelkõige puudutab see kohustamiskaebusi, millega seoses taotleb kaebaja esialgse õiguskaitse korras sellise haldusakti andmist või toimingu sooritamist, mida ta taotleb ka kaebusega. Siinses asjas ongi tegemist sellise kaebusega.
11.Kaebajate esialgse õiguskatse vajadust tuleb möönda. Määruskaebusele lisatud helirõhutaseme mõõtmise protokolli (dtl 465) ning autopesula kasutustihedust kajastavate fotode (dtl 476 jj) põhjal saab pidada vähemalt võimalikuks, et teataval osal kaebajate elamumaa otstarbega kinnistust ületab autopesula käitamisest tingitud müra kaebajate talumiskohustusele vastavat taset. Ülemäärase müra talumisega kaasneb eeldatavasti kaebajate heaolu langus, mida ei ole võimalik hiljem tagasi pöörata.
12.Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivitiks. Küsimus, kas ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 punktist 2 tulenev kohaliku omavalitsuse pädevus teostada järelevalvet ehitise ohutuse üle hõlmab ka ehitise (rajatise) otstarvet arvestades sellega n-ö ühtse terviku moodustavatest seadmetest lähtuvaid ohtusid ning kas ehitist saab pidada ohutuse nõudega vastuolus olevaks põhjusel, et selle konstruktsioon vms ehituslikku laadi elemendid ei taga ehitise otstarbekohase kasutamise korral naabrite õigust tervislikule elukeskkonnale, tuleb lahendada asja sisulise läbivaatamise käigus. Kaebaja on esitanud tõendid kinnitamaks oma väiteid, et autopesula kui rajatise otstarbekohane kasutamine põhjustab tema elamumaa kinnistul ülemäärast müra ning et vastustaja ja/või kolmanda isiku initsiatiivil tellitud mürauuringu mõned lähteandmed (nt autopesula kasutustihendus) ei ole õiged. Seda, kas need tõendid on piisavad, tuleb hinnata asja sisulise läbivaatamise käigus, ent kaebajate väiteid ei saa pidada ilmselgelt põhjendamatuteks.
13.Halduskohus leidis siiski õigesti, et kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust ei saa pidada kaalukamaks kolmanda isiku huvist majandustegevust jätkata. Määruskaebusele lisatud mürataseme mõõtmise tulemused (dtl 465) kajastavad müra taset kaebajate kinnistu piiril. Tegemist on 7545 m2 suuruse kinnistuga ning kaebajate elamu paikneb mõõtepunktist kaardi järgi hinnates enam kui 50 meetri kaugusel. Selle kohta, et ülemäärane müra leviks kaebajate eluruumidesse, ei ole tõendeid. Negatiivne mõju, mis kaasneb võimaliku ülemäärase müra
talumisega õuealal, ei ole sedavõrd intensiivne, et õigustaks esialgse õiguskaitse korras sisuliselt kaebuses sõnastatud kohustamisnõude ette ära lahendamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine piiraks igal juhul kolmanda isiku ettevõtlusvabadust, takistades tulu teenimist (autopesula kasutustiheduse või töötamise aegade piiramine) või põhjustades lisakulusid. Halduskohus on õigesti osutanud ka sellele, et majandustegevusest tulu teenimise võimaluse piiramine võib seada löögi alla kolmanda isiku suutlikkuse täita võetud kohustusi. Kaebuse hilisema võimaliku rahuldamata jätmise korral oleksid kolmandal isikul keeruline nõuda kaebajatelt esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasnenud tagajärgede heastamist.
14.Mis puudutab kaebajate etteheidet, et halduskohus on mööda vaadanud väitest, et autopesula käitamine põhjustab kaebajate kinnistul ka põhjendamatu valgusreostuse, siis ei saa kaebaja esitatud fotodest järeldada, et autopesula valgustus rikuks kaebajate õigust heaolunõuetele vastavale elukeskkonnale. Kaebajate kinnistu paikneb asulas, kus tuleb teatavate öösiti valgustatud aladega arvestada. Asja materjalidest ei nähtu, et tegemist oleks sedavõrd intensiivsete valgusallikatega, mille kasutamine autopesulas ületaks naaberkinnistu omanike talumiskohustuse. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.