Võlaõigus

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

traadieemaldaja 200 mm (11.99) ning tasuda tarnekulude eest (8.99). Kostja pidi saadud raha tagasi maksma 60 kuu jooksul igakuiste osamaksetena. Intressimäär oli 26,32% aastas ja viivisemäär arvestatuna laenujäägilt oli 24,15% aastas ehk 0,0671% päevas. Kostja sai kauba müüjalt kätte ning hageja kandis raha müüja kontole. Kostjal oli maksetevaba periood 10.12.2022–10.03.2023. Kostja pidi 10.04.2023 hakkama tasuma intressimakseid ja alates 10.03.2024 põhiosa makseid. Kostja ei tasunud hagejale ühtegi makset. Hageja saatis kostjale 09.07.2023 hoiatuse, milles märkis, et kui kostja võlga ei tasu, ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles. Kostja ei tasunud võlga. Hageja ütles lepingu 24.07.2023 erakorraliselt üles. Hagejal on 544 euro 72 sendi suurune nõue kostja vastu, mis hõlmab järgmisi komponente:  põhivõlg 400 eurot 19 senti,  sissenõudmiskulu 35 eurot,  seadusjärgne intress 3 eurot 72 senti,  sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 56 eurot 79 senti ning  edasiulatuv viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Hageja soovib, et kostja tagastaks talle antud krediidi, sest ta ütles 24.07.2023 lepingu erakorraliselt üles. Hageja soovib saada sissenõudmiskulu 35 eurot VÕS § 113 2 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt, mille järgi võib lepingu kehtivuse ajal nõuda iga meeldetuletuse eest 5 eurot ning pärast lepingu lõppemist võib nõuda sissenõudmiskulu kuni 500 euro suuruse nõude puhul sissenõudmiskulu 30 eurot. Hageja nõuab intressi seadusjärgses määras, mitte lepingus kokku lepitud määras, sest tal ei ole esitada tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmisel nõuda intressi vaid seadusjärgses määras. Kuna hageja ei saa eeltoodut arvestades nõuda intressi lepingus kokku lepitud määras, on tal VÕS § 415 lg 1, § 113 lg 1 ja § 94 kohaselt õigus nõuda ka viivist üksnes seadusjärgses määras. Hageja märkis, et seadusjärgne intressimäär oli perioodil 10.03.2023–24.07.2023 10,5% aastas, perioodil 01.07.2023–31.12.2023 12% aastas, perioodil 01.01.2024–31.06.2024 12,5% aastas ning alates 01.07.2024 12,25 % aastas.  Hageja nõuab intressi 3 eurot 72 senti 136 päeva eest perioodil 10.03.2023– 24.07.2023 (400,19 × 136 × 0,025 ÷ 365).  Hageja soovib viivist alates teisest päevast pärast lepingu ülesütlemist (26.07.2023). Hageja nõuab viivist 56 eurot 79 senti, mis hõlmab: o 20 euro 92 sendi suurust viivist 159 päeva eest perioodil 26.07.2023–31.12.2023 (400,19 × 159 × 0,12 ÷ 365), o 24 euro 15 sendi suurust viivist 182 päeva eest perioodil 01.01.2024–30.06.2024 (400,19 × 182 × 0,125 ÷ 365) ja o 10 euro 72 sendi suurust viivist 80 päeva eest perioodil 01.07.2024–18.09.2024 (400,19 × 80 × 0,1225 ÷ 365). Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 329 eurot 20 senti (riigilõiv 175 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, hagi koostamine 134 eurot 20 senti (sh km)). Hageja kinnitas, et ta on kandnud menetluskulud TsMS § 176 lg 5 mõttes seoses käesoleva kohtuasjaga. Hageja palus mõista menetluskulud välja koos käibemaksuga ja kinnitas TsMS § 174 lg 10 mõttes, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada.

KOHTU SEISUKOHT

pidanud põhjendatuks muuhulgas 135–180 euro (+ km) suurust tunnihinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.