lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-12769/6

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-12769/6
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Eeltõendamismenetlus
Kuulutamise aeg
26.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1224
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 170 lg 1, 3Eeltõendamismenetluse kuludRLS § 3RLS § 59 lg 17TsMS § 139 lg 2RiigilõivTsMS § 168Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2024, Tallinn Kohtuasja number

2-24-12769

Kohtuasi

Q.W avaldus eeltõendamismenetluses kostjate andmete kindlakstegemiseks ning tõendite kogumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.09.2024 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

Q.W määruskaebus

Menetlusosaline ja tema esindaja ringkonnakohtus

Avaldaja: Q.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Märt Mürk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 26.09.2024 määrus ja saata asi samale maakohtule eeltõendamismenetluse algatamise otsustamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Q.W (avaldaja) esitas 23.08.2024 Harju Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluses kostjate andmete kindlakstegemiseks ning tõendite kogumiseks. Avalduse kohaselt soovib avaldaja, et Meta Platforms Ireland Limited (s.o Facebook) ja telekomiettevõtted väljastaksid avaldaja head au ja nime teotavate kommentaaride avaldanud ja seeläbi avaldaja õigusi rikkunud isikute andmed.
TsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamine
TsMS § 375 lg 1Haginõuete eraldamine
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
2.30.08.2024 määrusega jättis maakohus avalduse käiguta ja kohustas avaldajat mh tasuma avalduselt täiendavat riigilõivu 4270 eurot (61 x 70 eurot). Maakohus märkis, et avaldaja soovib kohtu kaasabil saada Meta Platforms Ireland Limited postituse kommenteerimise alale

2-24-12769 kirjutanud isiku(te) tuvastamist võimaldavat teavet. Kokku soovib avaldaja saada teavet 62 kommentaari kohta. Kuna avaldaja on taotlenud kommentaare kirjutanud isikute tuvastamist (kokku 62 nime), siis leidis kohus, et tegemist on 62 iseseisva nõudega ning igalt nõudelt kuulub tasumisele riigilõiv ehk antud juhul 62 x 70 eurot. Praegusel juhul on avaldaja tasunud riigilõivu 70 eurot.

3.09.09.2024 esitas avaldaja vastuväite kohtu tegevusele. Avaldaja on riigilõivu seadusjärgses määras tasunud ning avaldus tuleb võtta menetlusse. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 17 kohaselt tasutakse eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Eeltõendamismenetluse algatamisel tuleb seega riigilõiv tasuda taotluselt, mitte nõudelt ega nõuete summalt. Eeltõendamismenetluses on riigilõivu suurus alati 70 eurot sõltumata sellest mitme asjaolu osas eeltõendamismenetlust soovitakse alustada (vt ka TrtRnKm 10.05.2021, 221-3864). Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohtu 26.09.2024 määrusega keelduti avaldust menetlusse võtmast ning jäeti menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja 09.09.2024 vastuväite kohtu tegevusele.
5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest, kuna avaldaja ei ole kõrvaldanud 30.08.2024 kohtumääruses märgitud puudust tasuda täiendav riigilõiv (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 477 lg 1, § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 10).
6.Kohtule esitatud avaldusega soovitakse algatada eeltõendamismenetlus ja saada selle käigus Meta Platforms Ireland Limited postituse kommenteerimise alale kirjutanud isiku(te) tuvastamist võimaldavat teavet. Kokku soovib avaldaja saada teavet 62 kommentaari kohta, mille on kirjutanud erinevate nimede või varjunimedega isikud. Kuna avaldaja on taotlenud kommentaare kirjutanud 62 isiku tuvastamist, siis on tegemist 62 iseseisva nõudega eeltõendamismenetluse algatamiseks ning igalt nõudelt kuulub tasumisele riigilõiv 70 eurot. Avaldaja on kohtule esitatud avalduselt tasunud riigilõivu 70 eurot.
7.Antud juhul on iga kommentaari autor potentsiaalselt eraldi isik, kelle tuvastamist võimaldavaid andmeid avaldaja eeltõendamismenetluses koguda taotleb. TsMS § 139 lg 2 ning RLS § 3 ja § 59 lg 17 mõttes tuleb käesoleval juhul üheks lõivustatud toiminguks lugeda eeltõendamismenetluse raames ühe isiku (kommentaari autori) suhtes eeltõendamismenetluse läbiviimist ehk andmete väljanõudmist puudutatud isikult ja nende edastamist avaldajale.
8.Tulenevalt TsMS eeltõendamismenetluse regulatsioonist ja Riigikohtu selgitustest kohtuasjas nr 2-21-5736 ei ole eeltõendamismenetlus lihtsalt formaalne andmete väljanõudmise menetlus. Kohtu kohustuseks on tagada vastaspoole kaitse sõltumata sellest, kas vastaspool on kohtule juba teada. Tõendite kogumisel tuleb asjaomased tõendid enne nende muudele menetlusosalistele kättesaadavaks tegemist edastada tulevasele vastaspoolele või isikule, kelle isikuandmeid tõend sisaldab, ja anda talle võimalus esitada enda seisukoht tõendite kogumise, avaldamise ja eeltõendamismenetluse lubatavuse suhtes, esitada vastuväiteid tema isikuandmete avaldamise kohta ja vaidlustada tema vastuväidete kohta tehtud kohtumäärust. Seega on iga kommentaari autori tuvastamine sisuline menetlus. Kohtul oleks sel põhjendusel võimalik TsMS § 375 lg 1 alusel ka avaldaja nõuded eraldada iseseisvateks menetlusteks ja nõuda igas asjas eraldi riigilõivu tasumist.

2-24-12769

9.TsMS § 170 lg 3 sätestab, et eeltõendamismenetluse kulud võetakse arvesse põhimenetluses kulude jaotamisel. See tähendab seda, et kui avaldaja identifitseerib eeltõendamismenetluses kommentaari autori ning esitab tema vastu isiklike õiguste rikkumisest tuleneva nõude (hagi), siis võetakse mh arvesse ka eeltõendamismenetluses tasutud riigilõivu. Ka sellest sättest tuleneb kaudselt, et iga isiku identifitseerimiseks algatatav eeltõendamismenetlus on iseseisev nõue (menetlustoiming), mis nõuab eraldi riigilõivu tasumist. Avaldaja tõlgendusest lähtudes tuleks 62 isiku suhtes eeltõendamismenetluse läbiviimisel riigilõiv 70 eurot jagada tulevaste menetluste vahel 62-ga. Ei ole loogiline ega kooskõlas seaduse mõttega, et riigilõivu osas sõltuks selle kulu suurus järgmistes menetlustes sellest, kas avaldaja taotles ühes avalduses ühe või kuuekümne kahe isiku osas eeltõendamismenetluse läbiviimist.
10.Avaldaja on 20.09.2024 teatanud, et ei soovi eeltõendamisemenetluse läbiviimist vaid ühe kommentaari autori tuvastamiseks ning juhul, kui kohus peaks leidma, et avaldaja vastuväide ei kuulu rahuldamisele, palub avaldaja, et kohus jätaks avalduse menetlusse võtmata. Seega jätab kohus avaldaja avalduse tervikuna menetlusse võtmata.
11.Kooskõlas TsMS § 168 lg-ga 1 jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
12.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmiseks.
13.Avaldaja on esitanud taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks. Sellise taotluse läbivaatamise eest tuleb RLS § 59 lg 17 kohaselt tasuda riigilõivu 70 eurot. Avaldaja on selle summa tasunud. Eeltõendamismenetlus ei ole hagiasi ega hagita asi, vaid eraldi menetluse liik. Seadusandja on ette näinud, et sellise menetluse alustamise taotluse läbivaatamise riigilõiv on 70 eurot. Seejuures ei ole ette nähtud, et riigilõivu tuleks tasuda eraldi iga asjaolu eest. Kohtupraktika kohaselt tuleb eeltõendamismenetluse taotluselt tasuda riigilõivu 70 eurot sõltumata taotluses esitatud nõuete kogusest või ulatusest. Maakohus ei ole asja lahendamisel arvestanud Tartu Ringkonnakohtu praktikaga asjas nr 2-21-3864.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi maakohtule eeltõendamismenetluse algatamise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
16.Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus ebaõigesti avalduse menetlusse võtmisest põhjendusel, et avalduselt ei ole tasutud piisavas määras riigilõivu (TsMS § 371 lg 1 p 10).
17.Maakohtu hinnangul on iga kommentaatori kohta nõutav teave oma sisult iseseisev nõue, millelt tuleb tasuda eraldi riigilõivu 70 eurot. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.
18.Eeltõendamismenetlus ei ole hagi ega hagita menetluse liik. Eeltõendamismenetlus on eraldi menetlus, mis toimub kas osana põhimenetlusest või sellega paralleelselt sarnaselt hagi

2-24-12769 tagamisega (TsMS I komm (2017), 26. peatükk, p 1; RKTKo 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 12). RLS § 59 lg 17 kohaselt tasutakse eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel riigilõivu 70 eurot.

19.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et riigilõivuseadusest ega muust seadusest ei tulene, et ühte eeltõendamismenetluse algatamise taotlust tuleks selle sisust tulenevalt käsitleda mitme taotlusena ning iga kommentaatori isikuandmete tuvastamiseks tuleks tasuda eraldi riigilõiv. Seadus ei näe ette, et andmete kogumine mitmetest allikatest või mitme isiku kohta mõjutaks taotluselt tasumisele kuuluva riigilõivu suurust. Seega puudub põhjus ka RLS § 59 lg 17 selliseks tõlgendamiseks. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et ka kohtupraktikas on eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel peetud piisavaks riigilõivu 70 eurot tasumist (vt TrtRnKm 10.05.2021, 2-21-3864). Puudub alus vastava praktika muutmiseks.
20.Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule eeltõendamismenetluse algatamise otsustamiseks.
21.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. TsMS § 170 lg 1 kohaselt kannab eeltõendamismenetluse kohtukulud isik, kelle taotlusel menetlus algatati.
22.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja eeltõendamismenetluse algatamise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 koostoimes TsMS § 477 lg 1 alusel edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.