Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
21. august 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-1065
Haldusasi
X kaebus tühistada Maksu- ja Tolliameti 3. veebruari 2026. a korraldus nr 12.2-3/066049-15
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 4. mai 2026. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X , esindaja Meelis Krautmann Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 4. mai 2026. a määruse peale haldusasjas nr 3-26-1065.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. mai 2026. a määrus haldusasjas nr 3-26-1065 muutmata.
Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-26-1065 edastatud andmetel on TERRAX sp. z o.o. juhatuse liige X , kes võib seega omada teavet, mis on vajalik sõiduki soetuselt maha arvatud sisendkäibemaksu õigsuse ja sõiduki FPL RENT OÜ ettevõtluses kasutamise tuvastamiseks ning samuti maksumenetluses tähendust omavate muude asjaolude kindlakstegemiseks. Vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus. Suulise vestlusega on kergem vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ja saada küsimustele ammendavad vastused. MTA hoiatas, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on esimesel korral 320 eurot.
3-26-1065 maksukohustuslase poole ja saanud dokumente ning peale seda soovinud saada teavet kolmandalt isikult. Korralduses on põhjendatud, miks peab MTA vajalikuks teabe nõudmist kaebajalt. Olukorras, kus MTA ei ole rahvusvahelise ametiabi korras saanud teavet TERRAX sp. z o.o.-lt, on põhjendatud kohustada kolmanda isikuna teavet andma Eestis elavat kaebajat, kes on Poola maksuhalduri edastatud teabe järgi TERRAX sp. z o.o. seaduslik esindaja. Pole alust järeldada, et kaebajalt soovitaval teabel puuduks seos maksumenetlusega ning kaebaja valduses ei saaks olla MTA välja toodud asjaolusid puudutavat teavet. MKS § 61 lg 2 ei nõua, et maksuhaldur peab enne kolmandalt isikult teabe küsimist olema ammendanud kõik võimalused saada teavet maksukohustuslaselt endalt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 otsus nr 3-22-307, p 14). Nõuet ilmuda teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ei saa pidada põhjendamatuks. MTA selgitas, et vahetu kohtumine on teabe kogumiseks kirjalikust suhtlusest tõhusam ning suulisel vestlusel on kergem vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ja saada küsimustele ammendavad vastused. Täpsemate kaalutluste puudumine ei tingi korralduse tühistamist. MTA ametiruumidesse ilmumise kohustus ei ole olemuselt sedavõrd koormav, et seda nõuet saaks abstraktselt pidada ebaproportsionaalseks või see nõuaks eriliselt kaalukat põhjendust (vt ka Riigikohtu 14.04.2024 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Kaebusest ei nähtu, et kaebaja jaoks oleks MTA ametiruumidesse ilmumine objektiivsete asjaolude tõttu võimatu või liigselt koormav. Asjakohased ei ole vastuväited, et tegemist on piiriülese tehinguga, esineb vajadus andmeid kontrollida ja kaebajal pole nõutavat teavet. Kui suuliste ütluste andmisel selgub, et kaebajal teave puudub või seda on vaja täpsustada, siis on tal võimalik seda vestlusel öelda ja vajadusel teavet hiljem täiendada. See ei saa takistada MTA ametiruumidesse ilmumist. See, kui kaebajal ei ole küsitud teavet, ei muuda teabe küsimist õigusvastaseks. Vaidlustatud korraldusega kaasnevat riivet saab pidada väheintensiivseks. Kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks, et korraldusega pandud kohustus riivab kaebaja õigusi eriti intensiivselt. Kaebajal kui kolmandal isikul on kohustus taluda MTA meedet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ja reeglina tuleb sellega kaasnevat võimalikku riivet pidada lubatavaks. Riive vähest intensiivsust saab lisaks järeldada sellest, et korralduse täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha 320 eurot (vt HKMS § 133 lg 1 ls 2).
3-26-1065 kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (nt Riigikohtu 22.06.2026 määrus nr 3-25-511, p 19; 08.10.2025 määrus nr 324-2091, p 17; 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne, kui kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22–23). Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive vähese intensiivsusega siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa lihtmenetluse piirmäära (1000 eurot – vt HKMS § 133 lg 1 ls 2), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud (Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul on HKMS § 121 lg 2 p-s 2 1 sätestatud eeldused kaebuse tagastamiseks praegusel juhul täidetud. Halduskohus on seda asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
4(5)
3-26-1065 (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.