lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-15850/8

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 19.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-15850/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1750
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 10, 2, 8Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 477 lg 5, 7Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 178 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 1, 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Servin Invest OÜ12684541(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Õigeksvõtulpõhinevkohtuotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse avalikult teatavaks

19. november 2024.a, Tallinna kohtumaja

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-24-15850

Tsiviilasi hüvitamiseks Tsiviilasja hind

Servin Invest OÜ hagi J. B., O. B. vastu kahju 9390,75 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing Servin (registrikood 12684541), lepinguline esindaja Kerli Truumees Kostja I: J. B. (isikukood xxxx) Kostja II: O. B. (isikukood xxxx) Kostjate lepinguline esindaja Riho Viik Asja läbivaatamine

Invest

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Servin Invest OÜ hagi J. B. ja O. B. vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.

Välja mõista kostjatelt J. B. (isikukood xxxx) ja O. B. (isikukood xxxx) solidaarselt hageja Osaühing Servin Invest (registrikood 12684541) kasuks kahjuhüvitis 8365,92 eurot ning viivised alates 18.10.2024 kuni põhinõude (8365,92 eurot) tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Käesolev hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate J. B. ja O. B. kanda.

Määrata hageja Servin Invest OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1250 eurot ja mõista kostjatelt J. B. (isikukood xxxx) ja O. B. (isikukood xxxx)

2-24-15850 solidaarselt hageja Osaühing Servin Invest (registrikood 12684541) kasuks välja hageja menetluskulud 1250 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 143Asja läbivaatamise kulud
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 168 lg 6Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 176Menetluskulude dokumentide esitamine ja kättetoimetamine
TsMS § 440Hagi õigeksvõtmine
TsMS § 444Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.Harju Maakohtu menetluses on Servin Invest OÜ hagi J. B., O. B. vastu kahju hüvitamiseks.
2.Kostjad esitasid 06.11.2024 hagivastuse, milles teatasid, et võtavad hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses nende vastu esitatud nõudeid ning tegid hagejale omapoolse kompromissettepaneku. Kostjad paluvad kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada, et nad võtsid hagi kohe õigeks.
3.Harju Maakohus andis pooltele tähtaja kuni 11.11.2024 kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks ning kompromissi mittesaavutamisel hagejale tähtaja kuni 11.11.2024 oma täiendava menetluskulude nimekirja esitamiseks ja kostjale kuni 15.11.2024 hageja menetluskuludele seisukoha esitamiseks.
4.Pooled kohtu määratud tähtajaks (s.o 11.11.2024) kokkuleppele ei jõudnud ega kompromissi ei esitanud. Hageja ei esitanud määratud tähtajaks (s.o 11.11.2024) kohtule täiendavat menetluskulude nimekirja. Kostjad ei ole esitanud hageja 21.10.2024 esitatud menetluskuludele oma vastuväiteid.
5.Kohus selgitab, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi. Lisaks tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).
6.Kuivõrd kostjad võtsid 06.11.2024 vastuses hagi õigeks, rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitise 8365,92 eurot ja viivised alates 18.10.2024 kuni põhinõude (8365,92 eurot) tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-24-15850 Menetluskulude jaotus

7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Erandi sellest kehtestab TsMS § 168 lg 6, mis sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega peavad selle sätte rakendamiseks leidma tõendamist asjaolud, millised annavad kohtule veenva aluse asuda seisukohale, et kostja ei andnud oma käitumisega hagejale põhjust hagi esitamiseks.
8.Käesoleval juhul võttis kohus 18.10.2024 esitatud hagi menetlusse 21.10.2024 määrusega, millega anti kostjatele tähtaeg hagiavaldusele oma vastuse esitamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja sunnitud pöörduma kahjuhüvitise nõudega kohtu poole, kuivõrd kostjad ei ole hageja korduvatele pöördumistele sisuliselt vastanud ega võlgnevust kohtuväliselt tasunud. Kostjad esitasid 06.11.2024 hagivastuse, milles teatasid, et võtavad hagi kohe õigeks ning tegid hagejale omapoolse kompromissettepaneku. Pooled kompromissi ei saavutanud.
9.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et TsMS § 168 lg 6 kohaldamist võimaldavad asjaolud tõendamist ei ole leidnud ja rakendamisele kuulub TsMS § 162 lg 1, millest tulenevalt jäävad menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks käesolevas vaidluses alused puuduvad.
10.Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
11.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
12.Hageja esitas 18.10.2024 ja 21.10.2024 avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldused vastavad TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele.
13.Hageja täiendavat menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtajaks ei esitanud. Hageja 21.10.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks kokku 1490 eurot, mis koosneb riigilõivust 770 eurot ning õigusabikuludest 720 eurot ilma käibemaksuta (s.o 6 tundi tööd tunnihinnaga 120 eurot). Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on seotud tsiviilasjaga nr 2-24-15850. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-24-15850

14.Kostjad palusid 06.11.2024 vastuses kohtul arvestada menetluskulude kindlaksmääramisel asjaoluga, et kostjad võtsid hagi kohe õigeks. Kostjad ei esitanud hageja menetluskuludele sisulisi vastuväiteid.
15.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
16.Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
17.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 4 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste postikulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt asja läbivaatamise kuluks tõendi saamise kulud, mh tõlkekulud.
18.Hagejat esindas lepingulise esindajana jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
19.Tsiviilasja nr 2-24-15850 menetluses on juristi tunnitasumääraks märgitud 120 eurot, käibemaksuta. Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et arvestades asja sisu, mahtu ja keerukust vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele. Kostjad ei ole samuti hageja esindajate tunnihinnale vastuväiteid esitanud.

2-24-15850

20.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kuivõrd hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta, mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta.
21.Kohtu hinnangul, olles tutvunud hageja 21.10.2024 esitatud menetluskulude nimekirjaga, on hageja lepingulise esindaja poolt kulutatud aeg osaliselt põhjendamatu ega ole tegemist terves ulatuses põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 tähenduses.
22.Hagejal on 18.10.2024 hagiavalduse koostamisega seotud toiminguteks kulunud 5 tundi. Hagiavaldus ei ole mahukas (sisult ca 3 lk) ega õiguslikult keerukas. Kohus peab hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks 3 tundi, millele lisandub kliendiga suhtlemise ja menetluskulude nimekirja koostamise kulu 1 tund. Seega kokku on põhjendatud ajakulu 4 tundi.
23.Kohus vähendab õigusabile kulunud aega 2 tunni võrra ning põhjendatud ajakuluks on 4 tundi. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulu 480 eurot (4x120).
24.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja menetluskuludeks tsiviilasjas tasutud riigilõiv 770 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjatel hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv 770 eurot.
25.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 1250 eurot (770+480), mis kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele. Kuna menetluskulud jäävad kostjate kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostjate menetluskulude rahalist suurust.
26.Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
27.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja