Võlaõigus

2-25-106008 hagejale OÜ ́le GS Core käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Nõude aluseks on kostja ja AS XXX vahel 20.07.2023 sõlmitud laenuleping, mille järgi sai kostja laenu 5000 eurot. Laen anti 72 kuuks kohustusega tasuda igakuiseid makseid. Laenu aastane krediidi kulukuse määr on 20,39%, lepingutasu 100 eurot, aastane intressimäär 17,90%. Kostja oli laenulepingut sõlmides krediidivõimeline. Lepingule eelnenud 6 kuu tõendatud palgalaekumised OÜ-lt XXX olid keskmiselt 1962,04 eurot. Krediidiandja kontrollis ka kostja finantskohustusi ja tuvastas, et kostjal olid kontrollitud andmete kohaselt igakuised finantskohustused kokku summas 606,91 eurot. Kostja majapidamiskuludena võttis krediidiandja arvesse kostja poolt avaldatud 300 eurot. Täiendava finantskohustuse osamakse suurus oli 113,76 eurot. Alates 20.06.2024 jäid kõik kostja kohustused täies ulatuses täitmata. 23.10.2024 saatis laenuandja kostjale viimase hoiatusena laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. Leping lõppes ülesütlemisega 07.11.2024. 20.12.2024 loovutas krediidiandja hagi aluseks olevast lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kohtu selgitused Kostja sai 08.12.2025 menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte väljaande Ametlike Teadaannete kaudu 28.12.2025. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole, mistõttu teeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2-25-106008 AS XXX ja kostja sõlmisid 20.07.2023 väikelaenuleping nr XXX, mille tingimuste kohaselt sai kostja laenu 5000 eurot (dtl 38-45). Kostja kohustus laenu ning sellelt arvestatud intressi tasuma laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku kohaselt. Laenulepingu järgi oli laenu aastane intressimäär 17,90% ning krediidi kulukuse määr 20,39% aastas (dtl 41). Sõlmitud lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Hageja põhjendas ning esitas tõendi selle kohta, et kostja regulaarne sissetulek oli keskmiselt 1962,04 eurot ning finantskohustused 606,91 eurot. Kostja majapidamiskuludena võttis krediidiandja arvesse kostja poolt avaldatud 300 eurot. Täiendava finantskohustuse osamakse suurus oli 113,76 eurot. Kohus leiab, et arvestades laenusumma suurust ja tehtud päringuid, järgis krediidiandja vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. Kostja sai hagimaterjalid kätte, kuid omapoosleid vastuväiteid hagile ei esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja nõuded kuuluvad rahuldamisele. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 630 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 650 eurot (630+20). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 650 eurot ning menetluskuludelt (650 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.