Kohtutäituril Natalja Malahhova ja Alexander Saliyl puuduvad hüvitamisele
kuuluvad menetluskulud. Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p-i 1 peale ei saa määruskaebust Riigikohtule esitada. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus määruse resolutsiooni p-de 2–4 peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 4. veebruari 2025 määrusega rahuldati kohtutäitur Natalja Malahhova (puudutatud isik) avaldus ning peatati tähtajatult Alexander Saliy (avaldaja, võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõigus (AM-, B- ja C-kategooria juhiluba nr XXXXXXXXX) ning keelati võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine.
2.Võlgnik esitas 20. märtsil 2026 maakohtule avalduse mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamiseks. Võlgnik täpsustas avaldust 27. märtsil 2026 ja 28. märtsil 2026. Avalduse kohaselt on sissenõudja saanud täisealiseks. Võlgnik vajab juhiluba, et elatist teenida. Võlgnikul on veel kolm alaealist last.
3.Kohtutäituri hinnangul tuleb võlgniku avaldus rahuldada. Laps sai täisealiseks XX 2025. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1775 lg 1 p 4 ja seaduse eelnõu seletuskirjale tuleb avaldus rahuldada, sest elatise maksmise kohustus on lõppenud.
4.Sissenõudja palus jätta võlgniku avalduse rahuldamata kuni võlgnevuse likvideerimiseni või pooltevahelise kokkuleppe sõlmimiseni ja selle täitmiseni. Võlgnikul on pikaajaline elatise võlg 15 198 eurot. Võlgnik ei ole teinud piisavaid pingutusi võla vabatahtlikuks tasumiseks. Juhtimisõiguse peatamine on osutunud ainsaks tõhusaks meetmeks, mis sunnib võlgnikku oma kohustusi täitma. Võlgnik ei ole tõendanud, et juhtimisõiguse puudumine takistab tal otseselt sissetuleku teenimist (ta ei tööta autojuhina ega muul ametikohal, kus juhiluba on vältimatu). Sissenõudja on esitanud võlgniku vastu hagi täisealisele lapsele elatise väljamõistmiseks. Võlgniku juhtimisõiguse piiramine on vajalik meede, et tagada kohtule esitatud elatisnõude täitmine ja sissenõudja igapäevane toimetulek õpingute ajal. Asjaolu, et sissenõudja on saanud täisealiseks, ei muuda täitedokumenti kehtetuks ega lõpeta täitemenetlust. Kuna võlgnevus on endiselt tasumata ja jooksva elatise maksmine puudub, on piirangute enneaegne lõpetamine vastuolus sissenõudja huvidega.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Maakohus rahuldas 12. mai 2026 määrusega võlgniku avalduse. Maakohus lõpetas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatatuse ning võlgnikule juhtimisõiguse ja loa andmise keelamise. Menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda ning märkis, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. TMS § 1775 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu
jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud. Võlgnik tugineb avalduses TMS § 1775 lg 1 p-dele 4 ja 3, mille kohaselt on elatise maksmise kohustus lõppenud ning õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. TMS § 1775 lg 1 p 4 kohaselt peab kohus lõpetama võlgniku õiguste peatatuse ja õiguste andmise keelamise, kui elatise maksmise kohustus on lõppenud. Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt hõlmab elatise maksmise kohustuse lõppemine ka olukorda, kui alaealine laps, kelle kasuks on kuni täisealiseks saamiseni elatis välja mõistetud, on saanud täisealiseks. See õigus on võlgnikul ka siis, kui kogu elatist ei ole õnnestunud veel sisse nõuda ja elatisnõue pole veel aegunud. Eelnõu koostamisel on võlgniku õiguste peatamise ja õiguste keelamise regulatsiooni luues võetud eesmärgiks kaitsta selle meetmega last sellises eas (või perioodil), mil ta ei ole eelduslikult võimeline ise endale sissetulekut teenima. Kui elatise maksmise kohustus on lõppenud (hoolimata sellest, et elatisenõuded ei ole veel aegunud), võib eeldada, et laps on jõudnud sellisesse ikka, kui ta suudab endale sissetulekut teenida ning õiguste peatamise ja õiguste keelamise kui suhteliselt intensiivse meetme kohaldamine muutunud olukorras pole enam vajalik. Aegumata nõuded on võimalik sisse nõuda kõiki teisi täitemenetluse vahendeid kasutades (vt ka Täitemenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 803 SE, Eelnõu - Riigikogu, lk 15). Maakohus tuvastas, et võlgnikul oli kohtulahendi alusel sissenõudjale elatise tasumise kohustus kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni. Sissenõudja sai täisealiseks 31. mail 2025. Seega on täidetud TMS § 1775 lg 1 p-s 4 sätestatud eeldus, st elatise maksmise kohustus on lõppenud, kuivõrd sissenõudja on saanud täisealiseks. Kuivõrd esineb TMS § 1775 lg 1 p-s 4 sätestatud eeldus juhtimisõiguse peatatuse ning õiguse andmise keelamise lõpetamiseks, ei asunud maakohus menetlusökonoomia kaalutlustel (TsMS § 2) täiendavalt analüüsima, kas õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Maakohus selgitas, et asjaolu, et sissenõudja on esitanud hagi elatise väljamõistmiseks endale kui õppivale täisealisele lapsele, ei anna alust õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmiseks. Kohtute infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-26-8446 ei ole lõpplahendit tehtud. Lisaks ei kuuluks täisealisele lapsele välja mõistetav elatis täitmisele samas täiteasjas alaealise lapse elatisega.
MÄÄRUSKAEBUS
6.Sissenõudja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse, millega tühistati võlgniku juhtimisõiguse piirang, ning palub jätta jõusse võlgniku juhtimisõiguse peatamine kuni elatise võlgnevuse täieliku tasumiseni. Alternatiivselt palub sissenõudja seada juhtimisõiguse taastamise tingimuseks võlgniku kohustuse täita ranget maksegraafikut vähemalt 200 eurot kuus, mille rikkumisel peatub juhtimisõigus viivitamatult uuesti. Sissenõudja on elatist saama õigustatud isik, kelle kasuks on tekkinud elatise võlgnevus 15 198 eurot. Asjaolu, et sissenõudja on saanud täisealiseks, ei muuda võlgniku kohustust tasuda sissenõutavaks muutunud võlgnevust ega vähenda võla olulisust lapse (sissenõudja) iseseisva elu alustamisel. Riigikohtu praktika kohaselt kestab täitemenetlus kuni võla täieliku tasumiseni. Seega ei ole alust väita, et kohustus on lõppenud. Kohtulahend on ebaõiglane, kuna võlgnik on pahatahtlikult vältinud kohustuste täitmist pikema aja jooksul. Kohus tühistas piirangu põhjendusega, et juhtimisõigus on vajalik võlgnikul töötamiseks. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid, et juhtimisõiguse taastamine on viinud võla reaalse
vähenemiseni. Ilma siduva maksegraafiku ja selle täitmiseta on õiguste taastamine käsitatav võlgniku eelistamisena sissenõudja varaliste huvide arvelt. Võlgnik kasutab seaduslikku võimalust õiguste taastamiseks töötamise ettekäändel, kuid tegelikkuses hoidub sissetulekute deklareerimisest ja võla tasumisest. See on õiguse kuritarvitamine sissenõudja kahjustamiseks. Asjaolu, et sissenõudja esitas võlgniku vastu uue hagiavalduse elatise väljamõistmiseks seoses õpingute jätkamisega (perekonnaseadus § 97 p 2 alusel), kinnitab, et võlgniku ülalpidamiskohustus sissenõudja suhtes ei ole lõppenud ning ka täitemenetlus ei ole kaotanud oma eesmärki. Võlgniku juhtimisõiguse taastamine olukorras, kus ta on võlgu mineviku eest ja kus tal on tekkinud uus seadusjärgne kohustus toetada sissenõudja hariduse omandamist, on vastuolus õigluse ja lapse huvide kaitse põhimõtetega. Juhtimisõiguse piiramine on vajalik meede, et tagada nii vana võla tasumine kui ka uue elatise laekumine.
7.Kohtutäitur leiab, et määruskaebuse lahendamine ning sellele õigusliku hinnangu andmine kuulub kohtu pädevusse.
8.Võlgnik määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
9.Maakohus jättis 12. juunil 2026 sissenõudja määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
10.Võlgnik esitas 2. augustil 2026 ringkonnakohtule taotluse taastada ajutiselt võlgniku mootorsõiduki juhtimise õigus kuni käesolevas asjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et sissenõudja määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus jätab rahuldamata võlgniku taotluse taastada ajutiselt võlgniku mootorsõiduki juhtimise õigus kuni käesolevas asjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.
12.Vastusena määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. TMS-i 81 peatükk (§-d 1771–1776) reguleerib lapse perioodilise elatisnõude sundtäitmisel kohaldatavaid erimeetmeid (õiguste piiramine, lubade kehtivuse peatamine ja dokumentide kehtetuks tunnistamine). TMS § 1776 kohaselt on nimetatud peatükis sätestatud toiminguid lubatud teha üksnes lapse perioodilise elatisnõude sundtäitmiseks algatatud täitemenetluses. Arvestades seda, et sissenõudja sai 31. mail 2025 täisealiseks, ei toimu enam täiteasjas sissenõudjale perioodilise ehk igakuise elatise sissenõudmist. Sellest tulenevalt on maakohus õigesti tuginedes TMS § 1775 lg 1 p-le 4 leidnud, et õiguste piiramise aluseks oleva elatise maksmise kohustus on lõppenud ning kohtul tuleb määrusega lõpetada võlgniku lubade kehtivuse peatatus ning võlgnikule juhtimisõiguse ja loa andmise keelamine. Asjaolu, et võlgnikul on tekkinud tasumata elatise võlgnevus, ei anna alust piirangu kehtima jätmiseks ega juhtimisõiguse taastamiseks tingimuslikult (määruskaebuse alternatiivne taotlus). Ringkonnakohus selgitab, et võlgniku õiguste piiramise kui meetme eesmärk on sundida võlgnikku tasuma korrapäraselt igakuist elatist, mitte karistada elatise tasumata jätmise eest. Seega võlgniku õiguste piiramise eesmärk ei ole kogunenud võlgnevuse sissenõudmine ning kogunenud võlgnevuse sissenõudmiseks tuleb kasutada teisi täitemenetluses olevaid meetmeid. Ka ainuüksi sissenõudja poolt võlgniku vastu täisealisele lapsele elatise väljamõistmiseks hagi esitamine ei anna alust jõuda maakohtust teistsugusele seisukohale.
Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole rahuldanud avaldust põhjendusega, et juhtimisõigus on vajalik võlgnikul töötamiseks. Seega sellekohased sissenõudja väited ei ole määruskaebuse lahendamisel asjakohased.
13.Võlgnik esitas ringkonnakohtule taotluse taastada ajutiselt võlgniku mootorsõiduki juhtimise õigus kuni käesolevas asjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus selgitab, et võlgniku avaldust mootorisõiduki juhtimisõiguse taastamiseks saab lahendada vaid sisulise lahendiga, mis hakkab kehtima selle jõustumisest (TMS § 1775 lg 3). TsMS § 475 lg 1 p 17 ja TMS § 177 5 lg 1 järgi vaadatakse võlgniku avaldust mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamiseks läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 4771 lg 1 sätestab, et esialgset õiguskaitset saab hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Seega kohaldatakse üksnes abinõusid, mis vastavad lahendatava hagita asja olemusele. Esialgne õiguskaitse on abinõu õigusliku olukorra reguleerimiseks asja läbivaatamise ajal, kui lõpplahendi tegemine pole veel võimalik, kuid efektiivse õiguskaitse tagamiseks on vaja kohe reageerida. Esialgset õiguskaitset võib kohaldada vaid juhul, kui see on vajalik olemasoleva olukorra või seisundi säilitamiseks või ajutiseks reguleerimiseks (TsMS § 477 1 lõige 2). TMS-s ega TsMS-s ei ole sätestatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise võimalust mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamise avalduse läbivaatamisel. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus võlgniku taotluse rahuldamata.
14.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS 171 lg 1 alusel sissenõudja kanda. Kohtutäituril ja võlgnikul ei ole toimikust nähtuvalt TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ning TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.