Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Pavel Sotskovi süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et:  lõi 23.01.2022 eeluurimisel kindlaks tegemata kellaajal autosõidu ajal Viljandi maakonnast XXX Valga maakonda XXX XXX M. J. ühe korra vastu kannatanu paremat kätt, millega põhjustas kannatanule valu ja hematoomi käele;  võttis 23.01.2022 eeluurimisel kindlaks tegemata kellaajal Valga maakonnas XXX talus XXX M. J. ümbert kinni, pani ühe käe kanntanu suule ja ütles: „Tunned, milleks ma võimeline olen“. Kui kannatanu end Pavel Sotskovi haardest lahti rabeles, surus Pavel Sotskov oma käe ümber kannatanu kõri ja lükkas kannatanu seljaga vastu ahju ja tõstis teda ülespoole, mille tagajärjel ei saanud kannatanu hingata ning tundis valu;  raputas septembris 2022 Viljandi linnas XXX asuvas üürikorteris XXX M. J. õlgadest kinni hoides, misjärel lükkas kannatanu vastu seina. Pavel Sotskovi tegevuse tagajärjel lõi kanntanu pea vastu seina ära ning tundis valu;  tõukas ajavahemikul 02.12-03.12.2022 täpselt tuvastamata ajal Viljandi linnas XXX asuvas üürikorteris XXX M. J. jalaga kõhtu, millega põhjustas kannatanule valu;  tõukas 22.12.2023 täpselt tuvastamata ajal Viljandi linnas XXX korteris XXX M. J. seljaga vastu ahju ja haaras kõrist kinni. N. R. sekkumisel lasi Pavel Sotskov kannatanust lahti. Mõni hetk hiljem lükkas Pavel Sotskov kannatanu vastu lauda, mille tagajärjel kukkus kannatanu peaga vastu laua äärt ning kaotas hetkeks teadvuse;  võttis 25.09.2024 täpselt tuvastamata ajal Viljandi maakonnas XXX asuvas korteris XXX M. J. vasakust käest kinni ja pigistas seda. Kui kannatanu vastu hakkas, siis surus Pavel Sotskov kannatanu seljaga vastu seina, tatistas kannatanule näkku ja ütles, et „tahaks viimast lüüa, aga jäljed jäävad“. Oma tegevusega põhjustas Pavel Sotskov kannatanule valu. Pavel Sotskov on toime pannud KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdi tunnistamiseks: 1) KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi (teod 23.01.2022 ja september 2022) järgi ning mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda Pavel Sotskovile mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 20.09.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-3019 mõistetud karistusega, s.o 3 aasta 9 kuu ja 16 päeva pikkuse vangistusega; 2) KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi (teod 02.12.-03.12.2022, 22.12.2023, 25.09.2024) ja mõista Pavel Sotskovile karistuseks 1 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada Pavel Sotskovile mõistetud karistust käsiloleva kohtuotsusega KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse, s.o 3 aastat 9 kuud 16 päeva vangistust võrra ja mõista Pavel Sotskovile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud 16 päeva vangistust.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026 määrusest nr 36 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 946 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Pavel Sotskovi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel ja kohtus eelmenetluses on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 710,73 eurot. Süüdistatava Pavel Sotskovi kaitsja on esitanud kohtuistungil 02.06.2026 taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 256,18 eurot s.h käibemaks 49,58 eurot. Kaitsja poolt kohtuistungil esitatud taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Pavel Sotskovile arvestuslikult menetluskuludeks kokku 2385,91 eurot, s.h sundraha 1419 eurot ja riigi õigusabi tasu 966,91 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.