Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

1-26-3123

1-26-3123 (pakend nr 4) - konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja § 421 alusel ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel;

1-26-3123

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

Andrei Šabarovit süüdistatakse avaliku korra raskes rikkumises, mis seisneb selles, et tema viibides 25.05.2025 kella 18.13 paiku koos tuttava Rein Lossiga Xxxx lähedal asuvas Xxxx, s.o avalikus kohas, tegi kordamööda Rein Lossiga enda poolt parki kaasa võetud tulirelvaks ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstolist Stalker 914-S kaliibriga 9mm P.A.K nr 0917-001217 hoiatus- ja signaalpüstoli padruneid kasutades meelelahutuslikul eesmärgil mitu lasku õhku, millega häiris oluliselt vähemalt ühe läheduses viibinud kodaniku rahu ja turvatunnet. KorS § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. KorS § 55 lg 1 p 2 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Oma sellise tegevusega pani Andrei Šabarov toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise relvaga ähvardades s.o KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava tahtliku kuriteo. - Andrei Šabarovit süüdistatakse tsiviilkäibes keelatud tulirelvade ebaseaduslikus käitlemises, mis seisneb selles, et tema hoidis ilma selleks õigustavat luba omamata laskekõlblikku tulirelvaks ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstolit Stalker 914-S kaliibriga 9mm P.A.K nr 0917-001217 enda elukohas Xxxx täpselt tuvastamata ajast kuni 25.05.2025, kui kasutas relva elukoha keldris laskmiseks, andis relva samas keldris Rein Lossile laskmiseks, võttis siis relva koos kahe sobiva padrunisalvega kaasa ja liikus Xxxx lähedal asuvasse Stroomi ranna parki, kus kella 18.13 paiku kasutas relva kordamööda Rein Lossiga laskmiseks ning peitis relva politsei saabudes rannapargis olevatesse põõsastesse. Relv ja salved võeti politsei poolt ära kella 18.20 paiku. Lisaks hoidis Andrei Šabarov enda elukohas Xxxx täpselt tuvastamata ajast kuni 26.05.2025 kella 14.23 ajal alustatud läbiotsimiseni laskekõlblikku tulirelvaks ümberehitatud signaalrevolvrit Nagan R2 (vene k. P2) kaliiber 7,62 mm nr ЯП947П ja laskekõlbmatut tulirelvaks ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstolit Stalker 914-S kaliiber 9 mm P.A.K. nr 0917-001215. Relvaseaduse (RelvS) § 11 p 1 kohaselt on tulirelv relv või seade, mis on ette nähtud või mis on kohandatud püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha. RelvS § 11 lg 2 tähenduses on relva ja laskemoona käitlemine relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. RelvS § 20 lg 1 p 6 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud sellised tulirelvad, millel puudub valmistaja markeering. Valmistaja markeeringu all mõeldakse markeeringut, mis on märgistatud relvavalmistaja poolt, kellel on seadusealusel lubatud valmistada tulirelva.

1-26-3123 RelvS § 31 lg 1 p 6 kohaselt võib juriidiline isik soetada, omada või vallata relvi tegevusloaga lubatud relvade müügiks, valmistamiseks, hoidmiseks, ümbertegemiseks või parandamiseks. RelvS § 34 lg 2 sätestab mh, et füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva RelvS ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. RelvS § 45 lg 1 kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümber tegemiseks või hoidmiseks teenusena. RelvS § 66 lg 1 p 2 kohaselt peab relvade ümbertegemiseks ja parandamiseks teenusena olema tegevusluba. Andrei Šabarovi valduses olnud kolmel relval on valmistaja markeeringud ja seerianumbrid, mis viitavad kahel juhul hoiatus- ja signaalpüstolile ja kolmandal signaalrevolvrile. Püstolid ja revolver olid aga ümberehitatud tulirelvaks, mistõttu ei ole markeeringud enam nende liigiga kooskõlas ja seega puudub tulirelvadel nõutav valmistaja markeering. Ühel juhul oli tulirelvaks ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstol laskekõlbmatu, kuid see vastab KarS § 26 lg-s 1 sätestatud süüteokatse karistatavuse eeldustele. Andrei Šabarovil ei ole ühtegi Relvaseaduse alusel väljastatud luba, s.o puudub õigustav luba tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemiseks. Oma sellise tegevusega pani Andrei Šabarov toime tsiviilkäibes keelatud tulirelvade ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 4181 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava tahtliku kuriteo. - Andrei Šabarovit süüdistatakse tsiviilkäibes piiratud tulirelva, tulirelva olulise osa ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, mis seisneb selles, et tema hoidis ilma selleks õigustavat luba omamata enda elukohas Xxxx täpselt tuvastamata ajast kuni 26.05.2025 kella 14.23 ajal alustatud läbiotsimiseni ühte tulirelva, 439 tulirelva padrunit ja suitsuta püssirohtu. Täpsemalt võeti läbiotsimisel ära: • laksekõlbulik tulirelv püstol Parabellum P.08 kaliiber 9x19 mm nr 9301; • laskekõlblik tulirelva laskemoon: 15 tööstuslikult valmistatud püstolipadrunit kaliiber 9x18 mm, millest oli valmistatud käekett; üks omavalmistatud püstolipadrun, mille valmistamisel on kasutatud hoiatus- ja signaalpüstoli padrunit kaliiber 9 mm P.A.K. ja pliikuuli; 3 tööstuslikult valmistatud püstolipadrunit kaliiber 9x20 mm; 288 tööstuslikult valmistatud ääretulepadrunit kaliiber 5,6 mm (.22LR); 65 tööstuslikult valmistatud püstolipadrunit kaliiber 9x19 mm; 3 tööstuslikult valmistatud revolvripadrunit kaliiber 7,62x38R; 1 tööstuslikult valmistatud revolvripadrun kaliiber 7,62x38R, mille kesta pikkust ja kuuli otsa kuju on muudetud; 1 tööstuslikult valmistatud vintpüssipadrun kaliiber 7x57R; 37 tööstuslikult valmistatud püstolipadrunit kaliiber 7,62x25 mm; 2 tööstuslikult valmistatud vintpüssipadrunit kaliiber 8x57 mm; 1 tööstuslikult valmistatud vintpüssipadrun kaliiber 5,45x39 mm; viis tööstuslikult valmistatud vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x51 mm, neljal padrunil on kestad lühendatud 48,2-49,1 mm pikkuseks; 1 tööstuslikult valmistatud püstolipadrun kaliiber 7,65x17 mm; 2 tööstuslikult valmistatud vintpüssipadrunit kaliiber 5,56x45 mm; 2 tööstuslikult valmistatud vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x39 mm; 1 tööstuslikult valmistatud vintpüssipadrun kaliiber 9,3x62 mm; 1 tööstuslikult valmistatud vintpüssipadrun kaliiber .4570 Government; • laskekõlbmatu tulirelva laskemoon: 2 tööstuslikult valmistatud vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x54R; 1 tööstuslikult valmistatud püstolipadrun kaliiber 9x19 mm; 5 tööstuslikult valmistatud vintpüssipadrunit kaliiber 7,92x57 mm; 1 tööstuslikult valmistatud püstolipadrun kaliiber 7,65x17 mm; 1 ümberlaetud püstolipadrun kaliiber 7,62 mm; • tööstuslikult valmistatud kasutuskõlblik suitsuta püssirohi massiga vastavalt 39,5 g ja 43,7g, mis kuulub padrunikomponentide hulka (taolise püssirohuga laetakse vintpüssipadruneid); • tulirelva püstoli TT -33 kelk.

1-26-3123 RelvS § 1 p 1 kohaselt on tulirelv relv või seade, mis on ette nähtud või mis on kohandatud püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha. RelvS § 11 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. RelvS § 17 lg 1 p 1-4 kohaselt on laskemoon terviklik padrun, mis koosneb järgmistest padrunikomponentidest: püssirohi või muu paiskelaeng, sütik, kuul, haavel või muu lendkeha, padrunikest. RelvS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on tulirelvad, v.a tsiviilkäibes keelatud tulirelvad, piiratud tsiviilkäibega relvad. RelvS § 19 lg 3 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona soetada RelvS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. RelvS § 21 lg 1 kohaselt on tulirelva olulised osad relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvS § 32 lg 2 kohaselt annab relva soetamisluba selle omajale õiguse soetada loal märgitud liiki relva koos selle laskemoonaga RelvaS § 46 lõikes 5 nimetatud koguses. RelvS § 34 lg 2 sätestab, et füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva RelvS ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. RelvS § 45 lg 1 kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. RelvS § 46 lg 5 p 1, 3, 4 ja 5 kohaselt võib füüsiline isik hoida laskemoona kuni 200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta, kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta; kuni 300 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta ning kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg. Oma sellise tegevusega pani Andrei Šabarov toime tulirelva, tulirelva olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava tahtliku kuriteo.

- Andrei Šabarovit süüdistatakse tsiviilkäibes keelatud sõjarelva olulise osa ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, mis seisneb selles, et tema hoidis ilma selleks õigustavat luba omamata enda elukohas Xxxx täpselt tuvastamata ajast kuni 26.05.2025 kella 14.23 ajal alustatud läbiotsimiseni kasutuskõlblikku kuulipilduja DP-27 kaliiber 7,62x54R relvarauda ja sellega sobivaid kuulipilduja DP-27 kaliiber 7,62x54R nr ВП520 relvaosasid - lukukojaga raam, kolviga lukuraam (lukk puudub), kaba, päästemehhanism, rauaümbris, ketassalv, tugijalg, millest relvaraam, lukukoda ja lukuraam on kasutuskõlbmatud ning tööstuslikult valmistatud kasutuskõlblikke suitsuta püssirohu vardaid läbimõõduga 7,1 mm, õõne läbimõõduga 3,0 mm üldmassiga 41,0 g. RelvS § 3 lg 3 kohaselt on sõjarelv sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteemi üks oluline osa. RelvS § 832 lg 1 tähenduses on sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa käitlemine käesoleva peatüki tähenduses on sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona valmistamine, võõrandamine, soetamine,

1-26-3123 kandmine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine ja hävitamine või sõjarelva parandamine, ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine. RelvS § 833 lg 1 kohaselt on sõjarelvad: p 1 käsitulirelvad; p 3 raskerelvad ja p 4 muud relvad, mis ei ole tulirelvad. RelvS § 833 lg 3 kohaselt sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustava loetelu ja liigituse kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. RelvS § 833 lg 3 alusel kehtestatud määruse „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“ § 2 lg 1 kohaselt Relvaseaduse § 83 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud käsitulirelv on kuni 20 mm kaliibriga tulirelv, mis ei ole püsivalt relvaalusele kinnitatud või mida inimene suudab kanda ja käsitseda ilma täiendava varustuseta. Sama määruse § 2 lg 2 p 1 kohaselt on käsitulirelvaks muuhulgas vintraudne automaattulirelv kaliibriga kuni 12,7 mm. Sama määruse § 3 lg 1 kohaselt on käsitulirelva osad ja olulised osad Relvaseaduse § 20 1 lõikes 1 nimetatud osad koos sulguriga ning määruse § 3 lg 2 kohaselt on käsitulirelva olulisteks osadeks relvaseaduse § 21 lõikes 1 nimetatud olulised osad. RelvS § 21 lg 1 kohaselt on tulirelva olulised osad relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvS § 833 lg 21 kohaselt on sõjarelva laskemoon on spetsiaalselt sõjarelvas kasutamiseks mõeldud laskemoon. RelvS § 833 lg 3 alusel kehtestatud määruse „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“ § 4 lg 2 p 1-8 kohaselt on Relvaseaduse § 83 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud raskerelvadeks kahur, haubits, suurtükk, miinipilduja, granaadiheitja, raketiheitja, raketikompleks, tagasilöögita relv. Sama määruse § 7 lg 1 p 1 kohaselt on Relvaseaduse § 83 3 lõikes 21 nimetatud sõjarelva laskemoona komponendid sõltuvalt laskemoona liigist püssirohi või muu paiskelaeng. RelvS § 20 lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvS § 20 lg 1 p 7 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud tulirelv eriohtlikkusega relv, granaadiheitja ja käesoleva seaduse § 833 lõike 1 punktides 3–4 nimetatud sõjarelv. Andrei Šabarovi valduses olnud kuulipilduja DP-27 kaliiber 7,62x54R relvaraud, relvaraam, lukukoda ja lukuraam kuuluvad tsiviilkäibes keelatud sõjalise otstarbega käsitulirelva oluliste osade hulka. Neist relvaraud oli kasutuskõlblik. Relvaraam, lukukoda ja lukuraam olid kasutuskõlbmatud, kuid vastab KarS § 26 lg-s 1 sätestatud süüteokatse karistatavuse eeldustele. Andrei Šabarovi valduses olnud püssirohuvardad on sõjarelva laskemoon, mida kasutatakse paiskelaenguna suurekaliibrilistes unitaarlasukomplektides. Andrei Šabarovil puudub õigustav luba sõjarelva olulise osa ja laskemoona käitlemiseks. Oma sellise tegevusega pani Andrei Šabarov toime sõjarelva olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 4182 lg 1 järgi kvalifitseeritava tahtliku kuriteo. Rein Lossi süüdistatakse avaliku korra raskes rikkumises, mis seisneb selles, et tema viibides 25.05.2025 kella 18.13 paiku koos tuttava Andrei Šabaroviga Xxxx lähedal asuvas Xxxx, s.o avalikus kohas, tegi kordamööda Andrei Šabaroviga viimase poolt parki kaasa võetud tulirelvaks ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstolist Stalker 914-S kaliibriga 9mm P.A.K nr 0917-001217

1-26-3123 hoiatus- ja signaalpüstoli padruneid kasutades meelelahutuslikul eesmärgil mitu lasku õhku, millega häiris oluliselt vähemalt ühe läheduses viibinud kodaniku rahu ja turvatunnet. KorS § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. KorS § 55 lg 1 p 2 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Oma sellise tegevusega pani Rein Loss toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise relvaga ähvardades s.o KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava tahtliku kuriteo. Samuti süüdistatakse Rein Lossi tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseaduslikus käitlemises, mis seisneb selles, et tema kasutas tulirelvaks ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstolit Stalker 914-S kaliibriga 9mm P.A.K nr 0917-001217 25.05.2025 kahel korral laskmiseks - kella 18.13 paiku Xxxx lähedal asuvas Xxxx ja enne seda täpselt tuvastamata kellaajal Xxxx keldris. RelvS § 11 p 1 kohaselt on tulirelv relv või seade, mis on ette nähtud või mis on kohandatud püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha. RelvS § 11 lg 2 tähenduses on relva ja laskemoona käitlemine relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Relvaseaduse § 20 lg 1 p 6 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud sellised tulirelvad, millel puudub valmistaja markeering. Valmistaja markeeringu all mõeldakse markeeringut, mis on märgistatud relvavalmistaja poolt, kellel on seadusealusel lubatud valmistada tulirelva. RelvS § 31 lg 1 p 6 kohaselt võib juriidiline isik soetada, omada või vallata relvi tegevusloaga lubatud relvade müügiks, valmistamiseks, hoidmiseks, ümbertegemiseks või parandamiseks. RelvS § 34 lg 2 sätestab mh, et füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva RelvS ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. RelvS § 45 lg 1 kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümber tegemiseks või hoidmiseks teenusena. Relvaseaduse § 66 lg 1 p 2 kohaselt peab relvade ümbertegemiseks ja parandamiseks teenusena olema tegevusluba. Rein Lossi valduses olnud relval on valmistaja markeeringud ja seerianumbrid, mis viitavad hoiatus- ja signaalpüstolile. Püstol oli aga ümberehitatud tulirelvaks, mistõttu ei ole markeeringud enam püstoli liigiga kooskõlas ja seega puudub tulirelval nõutav valmistaja markeering. Rein Lossil ei ole ühtegi Relvaseaduse alusel väljastatud luba, s.o puudub õigustav luba tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemiseks. Oma sellise tegevusega pani Rein Loss toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava tahtliku kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Andrei Šabarovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on süüdistatava karistuseks KarS § 263 lg 1 p 2 järgi 2 aastat vangistust ja KarS § 418 lg 1, KarS § 4181 lg 2 p 2 ja KarS § 4182 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 5 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, liitkaristuseks jääb 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 25.-27.05.2025, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja kanda jääb 4

1-26-3123 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel pöörata mõistetud karistus täitmisele osaliselt, kohesele ärakandmisele kuulub 3 kuud 27 päeva vangistust, mille algust arvata süüdistatava karistuse kandmisele ilmumisest või tema karistuse ärakandmisele toimetamisest, ülejäänud karistus 4 aastat 8 kuud vangistust jätta täitmisele pööramata, kui Andrei Šabarovi ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ette nähtud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Andrei Šabarovit käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitavas sotsiaalprogrammis. KarS § 51 alusel võtta Andrei Šabarovit lisakaristusena ära relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õigus 5 aastaks. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt süüdistatavalt Andrei Šabarovilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: sundraha 2,5 palga alammääras 2365 eurot; tulirelva ekspertiisi nr xxxx teostamise kulust 672 eurot kuulub Andrei Šabarovilt väljamõistmisele 1⁄2, s.o 336 eurot; lasujäägi ekspertiisi xxxx teostamise kulust 432 eurot kuulub Andrei Šabarovilt väljamõistmisele 1⁄2, s.o 216 eurot ning kaitsja kulu kokku 510,63 eurot. Menetluskulud kokku 3427,63 eurot kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rein Loss, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on süüdistatava karistuseks KarS § 4181 lg 1 järgi 1 aasta vangistust ja KarS § 263 lg 1 p 2 järgi 1 aasta 6 kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 25.-27.05.2025, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja kanda jääb 1 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata kui Rein Loss ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 51 alusel võtta Rein Lossilt lisakaristusena ära relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õigus 5 aastaks. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt süüdistatavalt välja mõista menetluskulud järgnevalt: sundrahast 1,5 palga alammääras 1419 eurot- 100 eurot; tulirelva ekspertiisi nr xxxx teostamise kulust 672 eurot kuulub Rein Lossilt väljamõistmisele 1⁄2, s.o 336 eurot; lasujäägi ekspertiisi xxxx teostamise kulust 432 eurot kuulub Rein Lossilt väljamõistmisele 1⁄2, s.o 216 eurot ning kaitsja kulu kokku 579,24 eurot. Sundrahast 1319 eurot jääb riigi kanda. Menetluskulud 1231,24 eurot kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul, alustades tasumist alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ja tasudes esimesed 11 kuud vähemalt 102 eurot ja viimasel 12ndal kuul vähemalt 109,24 eurot. Kokkulepetes on märgitud ka asitõendite osas võetud seisukoht.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate ja prokuröri selgitused sõlmitud kokkulepete kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Andrei Šabarov ja Rein Loss neile omistatud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja neile tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Samuti tuleb kokkuleppes märgitud viisil välja mõista menetluskulud ja toimida asitõenditega. Kohus juhindub KrMS § 45 lg 4 p 1, § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg-test 1 ja 3, § 248 lg 1 p-st 5, ning §-st 318.

1-26-3123 (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.