Hageja: Q.S.J (registrikood XXX, e ), seaduslik esindaja juhatuse liige O.P (isikukood XXX); Kostja 1: AE Kostja 2: N.N
RESOLUTSIOON
1.Jätta Q.S.J hagi AEi ja N.N vastu sotsiaalmeediast postituse ja kommentaaride eemaldamiseks ning ebaõigete andmete ümberlükkamiseks koos 27. juuli 2026 hagi tagamise taotlusega menetlusse võtmata ja tagastada esitajale. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus füüsiliselt ei tagasta.
2.Menetluskulud jäävad hageja kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad ja kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Edastada määrus hagejale. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Q.S.J esitas 07.07.2026 Pärnu Maakohtule hagi A Al ja N.N vastu sotsiaalmeediast postituse ja kommentaaride eemaldamiseks, ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja vabanduse avaldamiseks ning kostjatelt solidaarselt mainekahju hüvitise ja täiendavate kulude 1000 euro väljamõistmiseks. Hagiavaldus sisaldas hagi tagamise taotlust.
2.Pärnu Maakohus jättis 10.07.2026 määrusega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseni käiguta ja hagi tagamise taotluse rahuldamata. Kohus selgitas muu hulgas, et hagiavalduses tuleb esitada kostjate tuvastamist ja kättetoimetamist võimaldavad andmed, selgelt määratleda iga nõue ja selle aluseks olevad asjaolud kostjate kaupa, eristada faktiväited ja väärtushinnangud ning põhjendada kostja 2 kui grupi administraatori vastutuse aluseid. Kohus andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 20 päeva.
3.Hageja esitas 27.07.2026 kohtule tähtaegselt puuduste kõrvaldamiseks dokumendi pealkirjaga „Parandatud hagiavaldus ja hagi tagamise taotlus (esitatud terviktekstina)“, dokumendil on selle vormistamise kuupäevaks 16.07.2026. Parandatud avalduses on hageja
2-26-14680 märkinud kostja 1 nimeks AE ja kostja 2 nimeks N.N . Hageja on loobunud varasemast 1000 euro suurusest varalise kahju nõudest ning vabanduse avaldamise nõudest, kuid palub jätkuvalt kohustada kostjat 1 eemaldama Facebooki grupist „XX“ postituse ja enda kommentaarid, avaldama andmete ümberlükkamise teate ning kohustada kostjat 2 administraatorina eemaldama postituse ja selle all olevad kolmandate isikute õigusvastased ja mainet kahjustavad kommentaarid.
3.1.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hageja täidab C Linnavalitsuse riigihanget „Y osavalla haljasalade hooldus“ ning tal oli alltöövõtu koostööleping RR OÜ-ga. Hageja leiab, et RR OÜ ülesütlemisavaldus on materiaalõiguslikult alusetu ja tühine, sest hageja keeldus arve tasumisest VÕS § 111 alusel töö puuduste ja täitmata mahtude tõttu. Kostja 1 avaldas 04.07.2026 Facebooki grupis „XX“ hageja kohta ebaõige ja eksitava faktiväite, nagu oleks Q.S.J linnavalitsuselt rahad kätte saanud, kuid alltöövõtjale mitte tasunud.
3.2.Avaldatu ebaõigsus või eksitavus seisneb selles, et avalikkuse eest jäeti varjatuks pooltevaheline lepinguline vaidlus töö kvaliteedi, mahtude ja tasu kinnipidamise üle. Hageja toob näiteks ühe kõrvalise isiku, keda hagiavalduses menetlusosaliseks ei ole märgitud, kommentaari, kuid nõuab üldiselt ka teiste õigusvastaste ja mainet kahjustavate kommentaaride eemaldamist.
3.3.Valvekohtunik 29. juuli 2026 määrusega jättis hagi tagamise taotluse puuduste tõttu käiguta ning andis hagejale 10-päevase tähtaja kostjate isikukoodi ja kontaktandmete esitamiseks ning täiendava riigilõivu 70 euro tasumiseks. Puuduste kõrvaldamiseks viimane päev oli 10.08.2026.
3.4.10.08.2026 teatas hageja, et ta on riigilõivu tasunud ja proovinud rahvastikuregistrist kostjate andmeid saada, kuid talle ei ole veel vastatud. 11.08.2026 edastas hageja kohtule maksekorralduse, mis tõendab rahvastikuregistrile menetlustoimingu eest riigilõivu 40 euro tasumist. Hagi tagamise riigilõivu maksekorraldust või täpsemaid tasumise andmeid hageja ei esitanud, kuid kohus on tänaseks kindlaks teinud, et hageja tasus 29.07.2026 kohtu riigilõivude ja ettemaksude kontole riigilõivu 70 eurot.
3.5.18.08.2026 esitas hageja kohtule eraldi jpg-failina telefonikuvatõmmise D Linnavalitsuse ametniku GG kirjast, milles teatatakse kostjate isikuandmed (isikukood ja elukoht).
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 363 lg 1–3 kohaselt tuleb hagiavalduses muu hulgas märkida hageja selge nõue, selle aluseks olevad faktilised asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. TsMS § 340 1 lg 1 kohaselt annab kohus hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui hagiavaldus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.
5.Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hageja on 27.07.2026 esitatud parandatud hagiavaldusega ja 18.08.2026 täiendavalt esitatud andmetega osa 10.07.2026 määruses märgitud puudustest kõrvaldanud: täpsustanud kostjate isikuandmeid, nõudeid ja täiendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Samas ei ole kõrvaldatud hagi menetlemist takistavaid puudusi nõuete määratletuse ja nõuete täidetavuse osas. Isegi hageja faktilisi väiteid õigeks lugedes ei nähtu piisavalt nõude rahuldamise õiguslikke eeldusi ja resolutsioon ei ole täidetav, hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Esitatud kujul hagi rahuldamine on ebatõenäoline.
6.TsMS § 3401 lg 2 kohaselt jätab kohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle, kui kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt kohus ei
2-26-14680 võta hagiavaldust menetlusse, kui rikutud on olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata ka juhul, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 372 lg 4 järgi tuleb menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida keeldumise põhjus.
Hageja esitas 27.07.2026 hagiavalduse terviktekstis järgmised nõuded: 1) Kohustada Kostjat 1 (AE) viivitamatult eemaldama sotsiaalmeediavõrgustiku Facebook grupist „XX“ tema poolt 04.07.2026 kasutajanime „A Al“ alt algatatud postitus ja tema enda kirjutatud kommentaarid. 2) Kohustada Kostjat 1 (AE) avaldama sotsiaalmeediavõrgustiku Facebook grupist „XX“ samas mahus ja kohas kirjalik andmete ümberlükkamise teade järgmises täpses sõnastuses: „Mina, AE, avaldasin 04.07.2026 selles grupis (kasutajanime A Al alt) ebaõigeid andmeid, väites, et Q.S.J on saanud linnavalitsuselt rahad kätte, kuid jätnud alltöövõtjale alusetult tasu maksmata. Lükkan selle väite ümber kui tegelikkusele mittevastava. Q.S.J on raha osaliselt kinni pidanud seaduslikul alusel, kuna poolte vahel on käimas ametlik lepinguline vaidlus alltöövõtu tööde kvaliteedi ja mahtude üle.“ 3) Kohustada Kostjat 2 (N.N ) kui Facebooki grupi „XX“ administraatorit eemaldama nimetatud grupist Kostja 1 poolt algatatud algpostitus ning selle all olevad kolmandate isikute õigusvastased ja mainet kahjustavad kommentaarid, kuna Kostja 2 on rikkumisest teadlik ning keeldus selle vabatahtlikust varjamisest.
8.Nõuded on jätkuvalt piisavalt määratlemata ega ole täidetavad. Sellises sõnastuses nõude rahuldamise korral ei ole postituse/kommentaaride eemaldamise kohustuse täitmist objektiivselt võimalik kontrollida. Nõudest peab lisaks postituse avaldajale, avaldamise kohale ja kuupäevale olema üheselt tuvastatav ka tekst, mille eemaldamist hageja nõuab. Ei saa välistada, et sama isik võis samal kuupäeval ja samas kohas avaldada veel muid postitusi, mis hagejat ei puuduta. Samuti ei ole individualiseeritud kolmandate isikute kommentaare, mille eemaldamist kostjalt 2 nõutakse.
9.Kostja 2 vastu esitatud nõue on menetlusse võtmist takistavalt ebaselge ja asjaoludega põhistamata. Hageja tugineb sellele, et kostja 2 on Facebooki grupi administraator ja keeldus pärast teavitamist sisu eemaldamast. Hagiavaldusest ei nähtu, millisel konkreetsel õiguslikul ja faktilisel alusel peaks kostja 2 vastutama kostja 1 postituse ja individualiseerimata kolmandate isikute kommentaaride eemaldamise eest. Hageja algses hagiavalduses viitab infoühiskonna teenuse osutaja vastutusele ja IÜTS § 10 lg 1 p-le 2, leides, et seaduse alusel tekib veebikeskkonna või sotsiaalmeediagrupi administraatoril otsene vastutus õigusvastase sisu eest, kui ta on rikkumisest teadlikuks saanud (hageja teavituse kaudu). Hageja viidatud IÜTS (infoühiskonna teenuse seadus, kehtiv lühend InfoTS) § 10 sätestas vastutuse piirangu andmete talletamise teenuse osutamise korral ning on alates 01.07.2024 kehtetu. Neid küsimusi reguleerib nüüd vahetult Euroopa Liidu digiteenuste määrus (DSA).
10.Ainuüksi asjaolu, et isik on Facebooki või muu sotsiaalmeediagrupi administraator, ei muuda teda automaatselt grupiliikmete postitatud andmete avaldajaks ega infoühiskonna teenuse osutajaks. InfoTS § 2 p 1 kohaselt eeldab infoühiskonna teenus muu hulgas seda, et teenust osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames, teenuse kasutaja otsesel taotlusel ning
2-26-14680 andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul. Seega ei ole iga eraisikust grupi administraator juba oma staatuse tõttu infoühiskonna teenuse osutaja. Tavalise Facebooki grupi puhul osutab tehnilist talletamis- ja levitamisteenust üldjuhul Meta, mitte grupi administraator. Meta serveritesse salvestatakse postitused ning platvormi tehniline süsteem teeb need grupiliikmetele või üldsusele kättesaadavaks. Administraatori võimalus liikmeid vastu võtta, postitusi kinnitada või eemaldada ei tähenda iseenesest, et administraator osutab iseseisvalt andmete talletamise teenust. Hageja ei ole asjaoludega piisavalt põhistanud kostja 2 vastutuse materiaalõiguslikku alust, millest võiks kostjal 2 tekkida kohustus eemaldada kommentaarid või kostja 1 postitus hageja nõutud ulatuses. Hageja ei ole esitanud ka konkreetseid kommentaare ega nende autoreid, ei ole näidanud, millised neist sisaldavad ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, ei ole põhjendanud, kuidas saab kostja 2 suhtes teha täidetava ja piiritletud kohustava resolutsiooni.
11.Menetlusse võtmist takistavate puudustega on jätkuvalt ka nõue kostja 1 vastu. Algses hagiavalduses hageja väidab, et tõele ei vasta kostja 1 postituses väide „Q.S.J on linnavalitsuselt rahad kätte saanud, aga alltöövõtja ei ole tema käest saanud.“ Hagiavalduses tsiteeritud kujul postitust hagile lisatud tõenditest ei nähtu, postitustes ei ole ka 27.07.2026 avalduses märgitud tsitaati „Q.S.J on linnavalitsuselt rahad kätte saanud, ale alltöövõtja ei ole tema käest saanud" (hageja sõnastuses). Nendele tsitaatidele sisult lähim on A Al poolt N.N kommentaarile antud vastus „N.N meilt tellis haljastus est OÜ. Tema arveldab meiega ja linn temaga.tal rahad käes aga meie osa meieni ei jõua.“ Hagiavalduses esitatud tsitaadid ei lange kokku tõenditest nähtuva sõnastusega, hageja on omistanud postitustele tegelikust erineva ning hageja suhtes negatiivsema sisu. Hageja peab nõuet individualiseerides esitama avalduse tegeliku sisu täpselt.
12.Lisaks kohus osundab, et linnalt rahade saamise väidet ei ole A Al esitanud postituses, vaid vastuses kostja 2 kommentaarile. Andmete avaldajalt saab õigusvastasusest sõltumata taotleda andmete ümberlükkamist samal viisil ja kohas, nagu need avaldati. Hageja väidetel on kostja 2 oma kommentaarid eemaldanud. Seega ei pruugi kostjal 1 olla võimalik avaldada kirjalikku andmete ümberlükkamise teadet vastusena kostja 2 kommentaarile ehk samas mahus ja kohas nagu hageja nõuab. Kuna kostja 1 ei ole töövõtulepingu (ega sellega seotud võimaliku vaidluse) pool, ei saa hageja kostjalt nõuda andmete ümberlükkamise teates kinnitust töövõtulepingu poolte vahel vaidluse olemasolu kohta.
13.Hageja ei ole hagiavalduses ega parandatud hagiavalduses väitnud, et ta ei saanud Pärnu Linnavalitsuselt tasu nende konkreetsete tööde eest, mille eest ta jättis RR OÜ-le tasu maksmata. Hageja väidab üksnes, et ta on raha osaliselt kinni pidanud seaduslikul alusel, kuna poolte vahel on ametlik lepinguline vaidlus alltöövõtu tööde kvaliteedi ja mahtude üle. Mõistliku keskmise inimese arusaamise järgi hageja saab kinni pidada raha, mis oli juba tema valduses. Hagiavaldusest ei selgu samuti, mida hageja „ametliku lepingulise vaidluse“ all silmas peab. Kostja 1 on postituses selgelt viidanud, et hageja jättis töövõtjale maksmata tehtud töö väidetava puuduliku kvaliteedi tõttu. Hagiavaldusest ei saa mõistlikult järeldada, et tehtud töö eest tasu maksmata jätmise kohta sotsiaalmeedia kinnises grupis avaldatud postituses avaldas kostja 1 pooltõdesid ning et see riivab juriidilisest isikust hageja õigusi suuremal määral, kui hageja üldise mõistliku arusaama järgi peaks taluma.
14.Hageja esitatud asjaoludest ja põhjendustest nähtuvalt on vaidluse tegelik tuum hageja ja RR OÜ vahelise töövõtulepingu RR OÜ poolt ülesütlemise kehtivus. 27.07.2026 hagiavalduses hageja „lükkab alltöövõtja ülesütlemise põhjendused täielikult tagasi ning loeb ülesütlemise
2-26-14680 materiaalõiguslikult alusetuks ja tühiseks (TsÜS § 84 lg 1).“ See ei mõjuta andmete avaldamise ega avaldatud andmete õiguspärasust. Kohus on hagejale juba 10.07.2026 puuduste kõrvaldamise määruses selgitanud, et kui hageja leiab, et ei ole lepingut rikkunud ega andnud töövõtjale alust lepingut erakorraliselt üles öelda, on asjakohane õiguskaitsevahend ülesütlemisavalduse vaidlustamine kohtus. Hagiavaldusest ei selgu, kas hageja on ülesütlemist seaduses ettenähtud korras vaidlustanud või et ta on töövõtjale teatanud ülesütlemise tühisusest ja ise lepingu üles öelnud töövõtja poolsete rikkumiste tõttu.
15.Kostja 1 postituse pahatahtlikkust järeldab hageja muu hulgas sellest, et RR OÜ juhatuse liige sõnumivahetuses väitis, et postitus jääb üles, kuni raha makstud. 27.07.2026 hagiavalduses hageja märgib: „Selle asemel, et lahendada lepingulist vaidlust õiguslikul teel, tegi RR OÜ juhatuse liikme isa Kostja 1 (AE) kättemaksuks ja Hageja survestamiseks 04.07.2026 Facebooki kinnises grupis "XX" avaliku postituse.“ Kostja 1 sugulusest RR OÜ juhatuse liikmega ei saa mõistlikult järeldada, et kostja 1 postitust tehes lähtus kättemaksuhimust ja soovist hagejat kahjustada. Ka hagiavaldusele lisatud materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis võimaldaksid kostja 1 tegevusele omistada RR OÜ juhatuse liikme hilisemaid seisukohti või sõnumeid.
16.VÕS § 1047 alusel esitatud ebaõigete andmete avaldamisega seotud nõude puhul peab hagiavaldusest nähtuma vähemalt see, millised konkreetsed andmed kostja hageja kohta avaldas, millal, kus ja kellele need avaldati, milles seisneb andmete tegelikkusele mittevastavus või eksitavus, kuidas on avaldus omistatav konkreetsele kostjale ning millist õiguskaitsevahendit hageja iga avalduse suhtes taotleb. Kui hageja tugineb sellele, et avaldus oli eksitav andmete mittetäieliku avaldamise tõttu, pidi hageja esitama asjaolud, milline ebaõige mulje avaldusest keskmisele lugejale tekkis ja milliste kajastamata asjaolude tõttu see mulje tekkis.
17.Hageja enda kirjeldatud asjaolude järgi viitas vaidlusalune postitus sellele, et tellija keeldus tasumisest töö kvaliteedi tõttu. Hageja leiab küll, et postitus jättis esitamata pooltevahelise töövõtuvaidluse hagejale soodsa õigusliku käsitluse, eeskätt väite hageja õigusest VÕS § 111 alusel täitmisest keelduda. Hageja ei ole välja toonud, et kostja 1 oleks RR OÜ seaduslik esindaja (juhatuse liige). Vaidlusaluses postituses viitab A Al endale kui töö tegelikule tegijale, sellest saab eeldada, et temal on lepinguline suhe RR OÜ-ga, mitte hagejaga. Töövõtulepingu ülesütlemise vaidlust ei ole võimalik lahendada postituste kustutamise / andmete ümberlükkamise hagiga sotsiaalmeedias postitusi teinud kolmandate isikute vastu, kes ei ole töövõtulepingu pooled. Au teotamise või ebaõigete andmete avaldamise hagiga ei saa hageja nõuda, et kostja esitaks avalikkusele pooltevahelise lepinguvaidluse tervikliku käsitluse hageja valitud rõhuasetustega.
18.Hageja esitatud asjaolude järgi on menetluse kestel eemaldatud vaidlusalusest postitusest hageja nimi ning kostja 2 on eemaldanud oma kommentaarid. Hageja ei ole selgelt põhistanud, milles seisneb tema praegune õiguskaitsevajadus postituse eemaldamiseks või kostja 2 kohustamiseks postitust/kommentaare eemaldama. Hageja väide, et ta on ka ilma nimeta Y osavalla hanketäitjana grupi liikmetele kaudselt tuvastatav, on üldsõnaline. Hagiavalduses ei ole esitatud konkreetseid asjaolusid selle kohta, millise lugejaskonna, milliste tunnuste või millise konteksti tõttu on postitus pärast hageja nime eemaldamist jätkuvalt keskmisele grupi liikmele seostatav just Q.S.J-iga ning mil viisil konkreetselt kahjustab hageja õigusi.
19.Kokkuvõttes ei ole hageja kõrvaldanud hagi menetlemist takistavaid puudusi nõuete määratletuse ja täidetavuse osas. Hageja nõuetest ei ole eemaldamisele kuuluvad postitus ja kommentaarid üheselt tuvastatavad: välja on toomata konkreetse postituse/kommentaari tekst, kommentaari avaldaja nimi vms. Kohus on hagimenetluses seotud hageja nõudega ning hagiavalduses tuleb nõue sõnastada nii, et samas sõnastuses hagi rahuldamisel oleks kohtuotsus täidetav. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema üheselt mõistetav ja täidetav ilma kohtuotsuse
2-26-14680 muu osata. Kohus ei saa teha resolutsiooni, mille täitmisel tuleb hiljem täiendavalt hinnata, millised kommentaarid on „õigusvastased“ või „mainet kahjustavad“ (hageja nõude sõnastuses ei ole märgitud sedagi, kelle mainet kahjustavad kommentaarid peaks kostjad kustutama). Hageja ei ole esitanud hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid, millest nähtuks hageja õiguste tegelik rikkumine (maine kahjustumine), põhjuslik seos vaidlusaluse postituse ja hageja maine väidetava võimaliku kahjustumise vahel, ei nähtu, millel põhinevad hageja kahtlused, et postituse/kommentaaride tõttu võib D linnavalitsus lõpetada hankelepingu. Hageja rõhutab ise, et postitus avaldati kinnises Facebooki grupis „XX“. Hagiavaldusest ei nähtu, et D Linnavalitsus või hankelepingu täitmise üle otsustavad isikud oleksid selle grupi liikmed või on postitust näinud, et postituses avaldatud teave oleks muul viisil linnavalitsuseni jõudnud või tõenäoliselt jõuaks või et linnavalitsus on postituse ja kommentaaride põhjal teinud hagejale mingeidki etteheiteid või päringuid. Üldsõnaline viide võimalikule mainekahjule hankija ees ei ole hageja seadusega kaitstud õiguse rikkumise või õiguskaitsevajaduse põhistamiseks piisav.
20.Parandatud hagiavalduses esitatud asjaoludest ei nähtu piisavalt asjaolusid, mille alusel saaks järeldada hageja seadusega kaitstud õiguse rikkumist, nõuete täidetavust või hageja taotletava eesmärgi saavutatavust. Hagi menetlemine tekitaks pooltele menetluskulu olukorras, kus hageja esitatud asjaoludel puudub nõuetel rahuldamise perspektiiv. Seetõttu kohus TsMS § 3401 lg 2, § 371 lg 1 p 9 ning lg 2 p-de 1 ja 2 alusel keeldub hagi menetlusse võtmisest. TsMS § 372 lg 4 kohaselt sellisel juhul kohus hagi kostjale kätte ei toimeta, vaid tagastab koos lisade ja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus füüsiliselt ei tagasta.
21.Kuna kohus hagi menetlusse ei võta, puudub alus lahendada ka uut hagi tagamise taotlust. Kohus jätab koos hagiga menetlusse võtmata ka hagi tagamise taotluse.
22.Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 ja § 168 lg 1 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda. Hagi menetlusse võtmise otsustamise staadiumis ei ole teised menetlusosalised menetluses osalenud ning ei ole tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda. Seetõttu kohus TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
23.Menetlusse võtmisest keeldumise korral on hagejal TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus makstud riigilõiv tagasi taotleda (v.a esimese hagi tagamise taotluse eest, mille kohus lahendas sisuliselt). Riigilõivu kohus tagastab hageja taotluse alusel tema näidatud kontole. Taotlus tuleb esitada hiljemalt 31.12.2027 (TsMS § 150 lg 4 ja 6).
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.