lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-1360/4

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 15.09.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-1360/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.09.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
815
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

15.09.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1360

Haldusasi

X-i kaebus mõista välja hüvitis psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematule paigutamisega tekitatud kahju eest

Menetlusosalised

Kaebaja X Vastustaja Justiits- ja Digiministeerium

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.08.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

tema ravile

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.08.2026 määruse peale.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 28.08.2026 määrus ning saata menetlusabi taotlus samale halduskohtule uueks lahendamiseks.
4.Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Selgitused Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 kolmas lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
1.Harju Maakohus kohaldas 01.02.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-1770 X-i suhtes esialgset õiguskaitset ja lubas kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi, paigutades ta psühhiaatriakliinikusse tähtajaga kuni neli päeva alates tema 31.01.2023 kell 21.00 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest, s.o kuni 04.02.2023; samuti lubas kohus isikule vajadusel tahtevastaselt ravimeid manustada. Harju Maakohus pikendas 03.02.2023 määrusega X-i suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates 31.01.2023 kl 21.00 kuni 12.03.2023 või kuni raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks. Maakohus andis ka loa X-ile tahtevastaselt ravimite manustamiseks ning vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti valitud viisil.

3-26-1360

2.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 01.03.2023 määrusega X-i määruskaebuse, tühistas Harju Maakohtu 01.02.2023 ja 03.02.2023 määrused ning tegi uue määruse, millega jättis rahuldamata SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotluse paigutada X psühhiaatria-kliinikusse tahtest olenematule ravile.
3.X esitas 05.05.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub mõista välja hüvitis Harju Maakohtu ning Justiits- ja Digiministeeriumi tekitatud mittevaralise kahju eest.
4.Tallinna Halduskohus jättis 28.08.2026 määrusega rahuldamata riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Lisaks jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja tasuda riigilõiv 1050 eurot. Kaebajal tuleb tasuda kaebuse pealt riigilõivu 1050 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 kohaselt eeldab menetlusabi andmine muu hulgas, et on piisav alus eeldada, et menetluses osalemine on edukas. Siinsel juhul see nii ei ole. Kohtu tekitatud kahju hüvitamise eelduseks on riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg-te 1 ning 3 1 järgi see, et kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo, või see, et Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud tema individuaalkaebuse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses, kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks. Halduskohus ei ole pädev tuvastama kohtuniku poolt kuriteo toimepanemist. Kohtunikku ei saa käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Ka puudub halduskohtul õigus hinnata kaebaja viidatud kohtulahendi(te) sisulist õiguspärasust. Kohtute võimalikud eksimused nt õigusnormide kohaldamisel, faktide tuvastamisel või tõendite hindamisel ei kujuta endast iseenesest kuriteo toimepanemist.
5.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 28.08.2026 määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada menetlusabi taotlus, alternatiivselt saata küsimus halduskohtule uueks lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 119 lg 1 esimese lause ja § 207 lg 1 alusel menetlusse.
7.Halduskohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Halduskohtu hinnang kaebuse perspektiivitusele on siinsel juhul ekslik ega tugine kohtupraktikale.
8.Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 30.04.2013 määruses asjas nr 3-2-1-44-13 (p 19), et kui tühistatakse kohtulahend, millega anti isiku tahtevastaselt kinnisesse asutusse paigutamiseks luba, siis kaotab isiku kinnises asutuses viibimine tagasiulatuvalt õigusliku aluse ja isikul võib olla õigus saada hüvitist alusetu vabaduse võtmise eest. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 22.12.2014 määruses siinse asjaga sarnases asjas nr 3-3-1-21-14 (p 23), et kaebuse menetlusse võtmisel peab kohus asja lahendades hindama, kas kaebajale on kaebuses esitatud asjaoludel tekitatud kahju ning kas kehtiv õigus näeb ette sellise kahju hüvitamise. Kui sellist regulatsiooni pole või see on ebapiisav, siis on vaja otsustada, kas regulatsioon või selle puudumine on põhiseaduspärane, ning vajaduse korral tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Riigikohus tõi 19.02.2014 määruses asjas nr 3-2-1-155-13 välja kehtiva seaduse puudulikkuse tahtevastaselt kinnisesse asutusse ebaseadusliku paigutamisega tekitatud kahju hüvitamist puudutavas osas (p-d 68 ja 69). Samas määruses (p 30) osutas Riigikohus, et hüvitise saamise õigusele viitab mh otsesõnu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 5 lg 5; lisaks võib isiku nõusolekuta tema kehalise puutumatuse rikkumine tahtevastase ravimite manustamise teel olla hinnatav õigusvastase kahju tekitamisena ning avalik-õiguslikus suhtes toimununa saab ka see olla aluseks 2(3)

3-26-1360 riigivastutusele. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 02.10.2014 otsuses asjas nr 3-3-1-4714, et kohtul on riigisisese õigusnormi välislepinguga vastuolu tuvastamise korral õigus jätta põhiseaduse § 123 lg 2 alusel riigisisene õigusnorm kohaldamata ja tugineda vahetult välislepingu sättele (p 17).

9.Eelnevast järeldub, et kaebajal võib vaatamata RVastS § 15 lg-s 1 sätestatule olla võimalik saavutada siinses menetluses hüvitise väljamõistmine talle tekitatud kahju eest, mistõttu ei ole alust lugeda tema nõuet ilmselgelt perspektiivituks ega jätta sellel alusel menetlusabi andmata.
10.Et halduskohus ei ole analüüsinud kaebaja majanduslikku seisundit, ei saa ringkonnakohus menetlusabi küsimust lõplikult lahendada ja saadab selle halduskohtule uueks otsustamiseks (HKMS § 210 lg 3 teine lause).
11.Kaebaja eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-25-2699/14Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium