Tartu Ringkonnakohus Kaire Orion 28.08.2026, Tartu 3-26-2468 X.X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 31.07.2026 otsuse nr 15.3-3.1/1482-1 tühistamise nõudes Kaebaja – X.X. Esindaja Alexander Kilmet Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 19.08.2026 määrus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebaja määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 19.08.2026 määruse resolutsiooni punkt 3. Rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada PPA 31.07.2026 lahkumisettekirjutuse nr 15.3-3.1/1482-1 sundtäitmine ning keelata kaebaja Eestist väljasaatmine kuni haldusasja nr 3-26-2468 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus 31.07.2026 otsusega nr 15.3-3.1/1482-1 kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 123 p 2 ja p 3 alusel; tegi kaebajale ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva, mis kuulub täitmisele kaebaja seadusliku viibimisaluse lõppemise korral ja kohaldas kaebajale sissesõidukeeldu 3 kuuks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Vaidlustatud otsusest nähtub, et kaebaja saabus Eestisse 23.08.2021 viisa alusel. Kaebajale anti 20.01.2022 tähtajaline elamisluba, mille kehtivust on ühel korral pikendatud ja mis kehtis kuni 30.05.2025. Kaebaja asus 2022/23 õppeaastal õppima Tartu Ülikooli Narva kolledžis sotsiaalteaduste valdkonna erialal „Keeled ja mitmekeelsus koolis“.
3-26-2468 Kaebaja esitas 16.03.2026 tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 4 alusel töötamiseks. Vastustaja jättis taotluse rahuldamata, kuna kaebaja ei vasta üldkorras töötamise vormistamise nõuetele (puudus tööandja kutse, kaebaja tööleping ei vastanud palgakriteeriumile vähemalt 2092 eurot kuus bruto) ning vastustajale edastatud dokumentide põhjal ei vasta kaebaja ka ühelegi muule VMS sätestatud töötamise alusele. Puuduvad erakorralised või kaalukad asjaolud, mis võimaldaksid anda kaebajale erandina tähtajalise elamisloa VMS § 2103 lg 1 alusel. Vastustaja tegi kaebajale lahkumisettekirjutuse, kuna elamisloa andmisest keeldumisega lõppes kaebaja viibimisalus. Vastustaja leidis, et proportsionaalne ja põhjendatud on kohaldada kaebajale sissesõidukeeldu Schengeni õigusruumi tähtajaga 3 kuud. Kaebaja tõi haldusmenetluses välja, et ta õpib ja töötab Eestis, tal on Eestis elukaaslane (Venemaa Föderatsiooni kodanik, kellel on tähtajaline elamisluba kuni 12.09.2029), ta valdab eesti keelt tasemel B2, ta käis viimati Venemaal augustis 2022, tal ei ole Venemaal lähedasi perekondlikke sidemeid ega elukohta. Tal esinevad vaimse tervise häired. Ta on olnud järjepidevalt sõjavastastel seisukohtadel ja see muudab tema naasmise Venemaale keeruliseks.
3.Kaebaja esitas 10.08.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja ei eita, et 16.03.2026 töötamiseks esitatud elamisloa taotluse puhul tekkisid takistused tööandja kutse ja töötasukriteeriumi tõttu. Vaidluse keskmes on, kas vastustaja täitis uurimis- ja selgitamiskohustust, käsitles nõuetekohaselt kaebaja VMS § 2103 alusel esitatud taotlust, hindas era- ja perekonnaelu ning sunnitud lahkumise tagajärgi individuaalselt ja proportsionaalselt ning andis korrektse vaidlustamisviite. Lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu vajalikkus ja proportsionaalsus ei ole piisavalt põhjendatud. Lisaks esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse peatada vaidlustatud otsuses sisalduva lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kehtivus ja täitmine ning keelata vastustajal nende sundtäitmiseks toiminguid teha. Kaebaja põhjendas, et kui ta peab enne kohtuotsust Eestist lahkuma, katkeb tema kooselu partneriga ja ravisüsteem, rakendub sissesõidukeeld ning tekivad kulud ja raskused, mida hilisem tühistamisotsus täielikult tagasi pöörata ei saa. Avalik huvi ei nõua vaidlustatud otsuse kohest täitmist. Vastustaja ei ole tuvastanud kaebajast lähtuvat julgeoleku- ega avaliku korra ohtu.
4.Vastustaja palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebusel ei ole erilisi eduväljavaateid. Kaebaja elamisloa taotlus jäeti rahuldamata imperatiivsetel alustel. Viibimisaluseta välismaalasele tuleb teha lahkumisettekirjutus. Sissesõidukeelu kestust on vähendatud miinimumini ning ei esine erandlikke asjaolusid, mis tingiksid selle kohaldamata jätmise. Õppimiseks antud tähtajaline elamisluba on ajutine riigis viibimise alus ja kaebaja pidi oma elu korraldamisel sellega arvestama. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei annaks kaebajale õigust Eestis töötada. Kaebaja väide, et ta elab Eestis koos elukaaslasega, ei ole kaalukas õiguslikult kaitstav positsioon. Kaebaja elukaaslane on Venemaa kodanik, kellel on õigus viibida Eestis töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel. Kaebajal säilib tulevikus võimalus taotleda viibimisalust. Puudub mõistlik põhjus arvata, et kaebajal ei ole Venemaal võimalik saada vajalikku meditsiinilist abi. Välismaalasel puudub õigustatud ootus ja põhiõigus elada, õppida ja töötada riigis, mille kodanik ta ei ole. Kaebaja on viibinud kodakondsusjärgsest riigist eemal vaid ca 4 aastat.
5.Tartu Halduskohus jättis 19.08.2026 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) Kaebaja ei toonud välja kaalukaid asjaolusid, mis annaksid aluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebajal on Venemaal võimalus saada asjakohast arstiabi ja ravi. Kaebaja
3-26-2468 õpingute lõpuleviimine ei toimu lähiajal, kuna kaebaja viibib akadeemilisel puhkusel. Ettevalmistusi õpingute lõpetamiseks saab kaebaja teha ka Venemaal. Kaebaja on viibinud Eestis kokku ligikaudu 5 aastat, enamuse sellest õppimiseks antud tähtajalise elamisloa alusel. Välismaalasele antakse õppimiseks elamisluba kindlal eesmärgil ja ajaks ning tal tuleb oma elu korraldamisel (s.h peresidemete sõlmimisel, kodakondsuse riigis eluruumist loobumisel) arvestada, et elamisloa tähtaja saabumisel tuleb tal õpinguteks valitud riigist lahkuda. Kaebaja on kasutanud määruse „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“ § 2 lg 7 sätestatud võimalust taotleda õppimiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamist ühekordselt kuni ühe aasta võrra. Kaebaja elukaaslane on Venemaa Föderatsiooni kodanik ning isikutel on soovi korral võimalus jätkata kooselu Venemaal. Kaebajal on võimalus pöörduda Eestisse tagasi kaebuse rahuldamise ja kaebajale elamisloa andmise korral. Avalikuks huviks on avaliku korra reeglite järgimine. 2) Sissesõidukeelu osas puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Sissesõidukeelu tähtaeg on lühike. Kaebaja ei toonud välja, milliste tema kavatsuste teostamist kolmekuuline sissesõidukeeld takistab. Kaebaja võimalusi taotleda viisat või reisida Eestisse viisa alusel piiravad (olenemata vaidlustatud otsusest) viidatud määrus ja Vabariigi Valitsuse korraldus „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 19.08.2026 määruse resolutsiooni p 3 ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja palub peatada PPA 31.07.2026 otsuses nr 15.3-3.1/1482-1 sisalduv lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeelu kehtivus ja täitmine kuni haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni ning keelata PPA-l teha nende sundtäitmiseks toiminguid. Määruskaebuse põhjendused: Kolmekuuline sissesõidukeeld takistab kaebajal osalemast 15.11.2026 toimuval eesti keele C1-taseme eksamil, mille edukas sooritamine on bakalaureusetöö kaitsmisele lubamise tingimus. Kui eksam õnnestub, soovib kaebaja kaitsta oma bakalaureusetöö lähimal talvisel kaitsmisperioodil. Bakalaureusetöö ettevalmistamiseks vajab kaebaja ülikooli raamatukogu kirjandust, mis ei ole internetis kättesaadav. Ka ei saa pidada garanteerituks stabiilset juurdepääsu kõigile õppetööks vajalikele elektroonilistele ressurssidele, kuna Venemaal on juurdepääs välismaistele internetiteenustele juba piiratud ning täiendavaid piiranguid ei ole võimalik ette näha. Lisaks on kaebaja registreeritud 2026. a sügissemestriks Tartu Ülikooli kontaktõppe kursusele HVLC.04.008 „Saksa keel algtasemele II, tase A1.1 > A1.2“. Pärast Venemaale jõudmist peaks kaebaja õpingutele keskendumise asemel korraga leidma elukoha, töö ja sissetuleku, korraldama ümber psühhiaatrilise ravi ja ravimite võtmise ja elama lahus oma elukaaslasest. Kui kaebaja saab alles aasta pärast võimaluse Eestisse tagasi tulla, ei muuda see olematuks selle aja jooksul tekkinud tagajärgi. Selleks ajaks võivad olla katkenud tema kooselu, senine ravi ja ravimite võtmise korraldus ning võimalus lõpetada õpingud kavandatud ajal. Kaebaja ei põhjusta ohtu julgeolekule ega avalikule korrale.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus tuleb rahuldada.
8.Esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks on HKMS § 249 lg 1 tulenevalt see, et vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtupraktikas on peetud esialgse õiguskaitse kohaldamist vajalikuks, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine ei ole mõistlikul viisil võimalik (RKHKm nr 3-3-1-59-14, p 11).
3-26-2468
9.Ringkonnakohus leiab, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Lahkumisettekirjutuse täitmise peatamata jätmisel tuleb kaebajal Eestist lahkuda või ta saadetakse Eestist välja. Kaebaja väljasaatmisel võib tal osutuda võimatuks lõpetada õpingud Tartu Ülikoolis ning katkeb tema senine kooselu ja psühhiaatriline ravi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebuse eduväljavaated küll suured, kuid kaebust ei saa pidada praeguses menetluse etapis ka ilmselgelt perspektiivituks.
10.Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb arvestada HKMS § 249 lg 3 järgi ka avalikke huve. Halduskohus pidas kaebaja esialgse õiguskaitse vajadusest kaalukamaks avalikku huvi, milleks on avaliku korra järgimine ja Eestis kehtivate reeglite täitmine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avalik huvi praegusel juhul ülekaalukas, kuna kaebaja ajutine Eestis viibimine ei kujuta endast ohtu avalikule korrale. Vaidlustatud otsusest ega PPA vastusest ei nähtu, et kaebaja Eestis viibimine kujutaks faktilist ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Samuti ei ole põhjust arvata, et kaebaja hilisem väljasaatmine võiks olla raskendatud.
11.Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga oleks võimatu või ebamõistlikult raske. Riigist väljasaatmine on isiku jaoks kahjulik ja hiljem raskesti kõrvaldatav tagajärg. Riigist väljasaatmisel katkevad kaebaja õpingud Tartu Ülikoolis ja samuti muutub oluliselt kaebaja senine elukorraldus. Vene Föderatsiooni sõja tõttu Ukraina vastu on Eesti kehtestanud piirangud Vene Föderatsiooni kodanikele viisade ja elamislubade andmiseks ning riigipiiri ületamiseks, mistõttu ei pruugi kaebajal olla võimalik lähemate aastate jooksul Eestisse tagasi pöörduda. Seega peab ringkonnakohus vajalikuks keelata kaebaja Eestist väljasaatmine kuni haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni kaebaja senise elukorralduse säilitamiseks.
12.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 19.08.2026 määruse resolutsiooni punkti 3. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab esialgse õiguskaitse taotluse ning keelab PPA 31.07.2026 lahkumisettekirjutuste nr 15.3-3.1/1482-1 sundtäitmise (st keelab kaebaja Eestist väljasaatmise) kuni haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kui kohtumenetluse ajal ilmnevad asjaolud, mis vastustaja hinnangul võivad tingida vajaduse saata kaebaja enne kohtumenetluse lõppu Eestist välja, saab vastustaja esitada kohtule taotluse esialgse õiguskaitse abinõu muutmiseks või tühistamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.