Kohtulahend

1-26-6440

PROKURÖRI TAOLTUS

Prokurör esitas kohtule 11.9.2026 taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks XX suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel. Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XX-ile on esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema täpselt tuvastamata ajal 2025. aasta suvel XXXas lõi ühel korral enda alaealist tütart XX-i vastu käsivart, tekitades kannatanule füüsilist valu. Samuti on XX-ile esitatud kahtlustus KarS § 171 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema, olles isikuhooldust teostav lapsevanem, kellel oli perekonnaseaduse § 124 lg-st 1 tulenev kohustus lapse järele valvata ja lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda, jättis ajavahemikul 22.8.2025-4.9.2025 täpselt tuvastamata aegadel XXXas korteris täpselt tuvastamata arvul kordi, kuid vähemalt kahel korral, enda 8.7.2025 sündinud tütre XX-i järelevalveta elutoa diivanile, millelt laps kukkus põrandale maha. Lastekaitseseaduse § 3 lg 2 kohaselt on laps kuni 18-aastane inimene ning sama seaduse § 5 p 1 ja 3 sätestab, et igal lapsel on sünnipärane õigus elule, ellujäämisele ja arengule ning kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esile seada lapse huvid. XX oli sündmuste toimumise ajal 1-2 kuune imik, kes vajab oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu erilist kaitset ja hoolt ning kelle arusaamisvõime ja suutlikkus tajuda ümbritsevaid ohte ei ole vanuse tõttu väljakujunenud, seega XX-i emana oli XX-il garandikohustus tegutseda lapse huvides vajaliku hoolsusega, kaitsta last tema elu ja tervist ähvardavate ohtude eest, sealjuures ette näha ja ennetada kahjulike tagajärgede saabumist. Antud juhul oli saabuvat olukorda võimalik ette näha ja ennetada, kuid sellele vaatamata eiras XX kohustuslikku vastutustundliku käitumise nõuet ega vaadanud oma lapse järele piisavalt tähelepanelikult ja kohusetundlikult, mis tingis XX-i diivanilt maha kukkumise ning seetõttu tema elu ja tervise ohtu sattumise. Hoolsusgarandikohustuse rikkumisega põhjustas XX ohu oma alaealise lapse elule ning tervisele. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepannud isikut, tema käitumisviisi, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis abiprokurör järeldusele, et kriminaalmenetlus oleks käesolevas kriminaalasjas võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Prokuratuur võib kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustused KrMS § 202 lg-s 3 määratud tähtajaks. Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XX on toime pannud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ehk KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava

1-26-6440 kuriteo, millise kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Samuti on tuvastatud, et XX on toime pannud hoolsusõiguse ja eestkoste teostamise nõuete rikkumise ehk KarS § 171 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, millise kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuivõrd nii KarS § 121 lg 2 p 2 kui § 171 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näeb karistusseadustik ette ka rahalise karistuse, võib sellest järeldada, et antud kuritegude näol on seadusandja hinnangul tegemist kuritegudega, mille puhul võib isiku süüd pidada pigem väikseks, kuna väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. XX-i süü ei ole prokuratuuri hinnangul suur ka põhjusel, et vastavalt käesolevas kriminaalasjas teostatud kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia kompleksekspertiisile esines tal õigusvastaste tegude toimepanemise ajal psüühikahäirete kogum – kerge vaimse arengu mahajäämus ja kohanemishäire ning sellest tulenevalt oli tema võime oma käitumist juhtida ja impulsse kontrollida tütar XX löömise ajal oluliselt piiratud, tütar XX-i kukkumise ajal diivanilt oli tema võime oma tegudest ja nende tagajärgedest aru saada oluliselt piiratud temal esinevast psüühikahäirete kogumist lähtuvalt. Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub prokuröri hinnangul avalik menetlushuvi. Karistusregistri andmetel XX on kriminaalkorras karistamata isik. Tema suhtes ei ole varasemalt ka kriminaalmenetlust lõpetatud KrMS §-st 202 juhindudes. Pärast käesoleva kriminaalmenetluse aluseks olevaid kuritegusid ei ole XX ühe aasta pikkuse ajavahemiku jooksul teadaolevalt toime pannud uusi kuritegusid. Seetõttu võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks. Alaealiste XX ja XX-i eestkostjaks on käesolevaks hetkeks XX ning lapsed ei ela enam kahtlustatavaga koos, seega ka kahtlustatavast lähtuv jätkuv kuritegude toimepanemise oht kannatanute suhtes puudub. Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma karistusõiguslike meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Eeltoodust tulenevalt leiab prokurör, et puuduvad üld- ja eripreventiivne vajadus XX-i kriminaalkorras karistamiseks. Prokuröri hinnangul oleks XX-i edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisega samaväärselt tõhus meede kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel ning kahtlustatavale kohustuste määramine – hoiduda uute samaliigiliste kuritegude toimepanemisest, tasuda osaliselt kriminaalmenetluse kulud ning osaleda vägivallast loobumise toetamise nõustamisel. XX on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning eelpool nimetatud kohustuste võtmiseks. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita kohustus osaleda vägivallast loobumise toetamise nõustamisel ning tasuda osaliselt kriminaalmenetluse kulud, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XX-i suhtes KrMS § 202 alusel. Kuivõrd kriminaalmenetluse kulud – riigi õigusabi korras määratud kaitsjale ja kannatanute esindajale määratud tasud kokku 846,30 eurot ja seoses kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia kompleksekspertiisiga tekkinud kulud 2600 eurot, kokku 3446,30 eurot – on tekkinud suuremas osas ja eeskätt XX-i psüühilise seisundi tõttu ning kulude tasumiseks puuduvad töövõimetuspensionil XX-il vahendid, tuleks prokuröri hinnangul menetluskulud suuremas osas jätta riigi kanda ning XX-ile määrata lisaks kohustusele osaleda vägivallast loobumise toetamise nõustamisel kohustus tasuda menetluskulud 500 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, abiprokurör taotleb eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 25267000248 kriminaalmenetlus. Kohustada XX-i: läbima vägivallast loobumise toetamise nõustamine. XX kohustub pöörduma 5 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (vägivallast loobumise toetamine) saamiseks (e-posti aadress, tel xxx). Kahtlustatav kohustub teavitama Lääne Ringkonnaprokuratuuri e posti aadressil

1-26-6440 [email protected] hiljemalt 5. tööpäeval alates kriminaalmenetluse lõpetamisest nõustamisteenusele pöördumisest ning hiljemalt 2 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest esimese nõustamiskorra läbimisest. Kahtlustatav kohustub osalema nõustamisel nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima nõustajaga koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustaja poolt kindlaks määratud arvul nõustamiskohtumistel tuleb osaleda 5 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud; tasuma kriminaalmenetluse kulud 500 eurot 5 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest; hoiduma uute samaliigiliste kuritegude toimepanemisest, millisest nõudest kinnipidamist kontrollitakse kriminaalmenetluse lõpetamisest 5 kuu jooksul. Kriminaalmenetluse kulud summas 2946,30 jätta riigi kanda.

KOHTU SEISUKOHT

1-26-6440 KarS § 121 lg 2 p 2 ja KarS § 171 lg 1 sanktsioonid näevad vangistuse kõrval ette rahalise karistuse, vaid eeskätt konkreetsete tegude asjaolud, saabunud tagajärjed ning ekspertiisiga tuvastatud XX-i oluliselt piiratud võime oma käitumist juhtida või selle tagajärgedest aru saada.

1-26-6440 esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XX-i suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel ja talle prokuröri taotluses nimetatud kohustuste panemiseks.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.