Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-4523
Kohtuasi
X kaebus kohtutäituri 07.03.2025 ja 18.03.2025 otsuste peale täiteasjas nr 176/2018/804
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 17.06.2025 määrus ja 27.06.2025 täiendav määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Eesti Vabariigi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXX)
(Maksu-
ja
Tolliameti
kaudu)
Puudutatud isik I Pärnu kohtutäitur Rocki Albert (registrikood 14676505), esindaja Jana Jõesalu Puudutatud isik II Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349), lepinguline esindaja Viola Aleksejeva
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 17.06.2025 määrus ja 27.06.2025 täiendav määrus ning teha uus määrus, millega jätta X kaebus kohtutäitur Rocki Alberti 07.03.2025 ja 18.03.2025 otsuste peale täiteasjas nr 176/2018/804 rahuldamata.
2.Võtta vastu määruskaebemenetluses menetlusosaliste poolt esitatud tõendid.
3.Eesti Vabariigi (Maksu-ja Tolliameti kaudu) määruskaebus rahuldada.
4.Menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 23.03.2025 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Rocki Alberti (kohtutäitur) 07.03.2025 ja 18.03.2025 otsuste peale täiteasjas nr 176/2018/804. Avaldaja palus tühistada eelnimetatud otsused või alternatiivselt kohustada kohtutäiturit menetlema avaldaja 13.03.2025 kaebust osas, mis puudutab 07.03.2025 otsusega arestitud 52,64 euro tagastamist.
1.1.Avalduse kohaselt on täitemenetluse nr 176/2018/804 algatamise aluseks Tartu Maakohtu 29.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16295 ja sissenõudja Y (sissenõudja I, laps) täitmisavaldus. Täiteasjas menetles kohtutäitur elatise nõuet perioodil oktoober 2017 kuni juuni 2018. Avaldaja tasus algse elatise nõude ning alates 27.10.2020 jätkas kohtutäitur täitemenetlust riigile üle läinud elatisnõude tagasimaksmise osas. Avaldaja esitas 04.03.2025 kohtutäiturile avalduse 2024. aasta tuludeklaratsiooni mittearestitava summa vabastamiseks. 07.03.2025 edastas kohtutäitur vastuse, millega nõustus tagastama 840,36 eurot, kuid arestis 52,64 eurot. 13.03.2025 esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur vastas kaebusele 18.03.2025 ning ei võtnud seda menetlusse. Kohtutäituri tegevuse tõttu on algatatud viis erinevat täitemenetlust ühe kohtuotsuse alusel. Avaldaja hinnangul tuleks kohustada kohtutäiturit liitma täitemenetlused üheks täitemenetluseks täiteasjas toimikuga 176/2018/804, kohustada kohtutäiturit kohtutäituri tasude tasaarveldamiseks ning peatada täiteasja 176/2018/804 sissenõudja MTA nõude sissenõudmine, kuni ei ole tasutud elatisvõlgnevus või alternatiivselt kohustada kohtutäiturit tagastama arestitud 52,64 eurot. Avaldaja on sõlminud lapsega kokkuleppe, mille tulemusel peab kogu elatise võlgnevus olema tasutud 10.03.2026, pärast seda peab avaldaja alustama elatisabi võlgnevuse tasumist riigile.
1.2.Avaldaja hinnangul ei ole elatisabi tagasinõue muutunud sissenõutavaks. Täiteasjas 176/2018/804 läbiviidud menetluses on elatise võlgnevus ajaperioodi oktoober 2017 kuni juuni 2018 eest, kuid sissenõudjale maksti elatisabi alates 02.01.2019. Seega ei puutu riigi elatisabi täiteasja nr 176/2018/804 ning kohtutäituril ei olnud alust täitemenetluses elatisabi sissenõudmiseks. Sotsiaalkindlustusamet ei ole edastanud avaldajale ka teavet nõude ülemineku kohta ega andnud nõude rahuldamiseks vajalikke juhiseid. Samuti ei ole edastatud avaldust täitemenetlusega ühinemiseks. Kohtutäitur algatas kõige esimese täitemenetlusena täiteasja nr 176/2018/804 ja selle juurde oleks kohtutäitur pidanud jääma. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 58 lg 4 kohaselt tuleb riigile tasuda alles pärast seda, kui lapsele kuuluv nõue on välja makstud. Käesoleval juhul on avaldajal lapse ees võlgnevus ca 4800 eurot. Avaldaja on sõlminud lapsega kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks, kuid kohtutäitur arestib avaldaja sissetulekud, mis peaksid minema lapse nõude rahuldamiseks. Puudutatud isikute seisukohad
2.Kohtutäitur palus jätta võlgniku kaebuse, mis on esitatud tsiviilasjaga nr 2-24-18690 samadel asjaoludel, läbi vaatamata või rahuldamata. Kohtutäitur selgitas, et täiteasjas 176/2018/804 menetles kohtutäitur lapse elatisnõuet perioodi oktoober 2017 kuni juuni 2018 eest. Täitemenetluse käigus maksti lapsele elatisabi. 27.10.2020 tegi kohtutäitur otsuse, millega lõpetas täitemenetluse lapse elatisnõude osas ja jätkas täitemenetlust riigile üle läinud elatisnõude tagasimaksmise osas. Lapse täitmisavalduste alusel on algatatud täiendavalt täitemenetlused 176/2019/433 (elatise võlgnevus 01.07.2018 kuni 12.03.2019), 176/2019/1324 (elatise võlgnevus 01.04.2019 kuni 31.08.2019), 176/2021/2850 (elatise võlgnevus 01.09.2019 kuni 31.08.2021), 176/2022/1499 (elatise võlgnevus 01.09.2021 kuni 31.12.2023, nõue võib suureneda igakuise elatise võrra). Kohtutäitur peatas nimetatud täitemenetlused lapse esindaja 21.11.2024 avalduse alusel ja jätkas täitemenetlust täiteasjas 176/2018/804 riigile üleläinud elatisnõude täitmiseks. 06.11.2024 esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, leides, et tema eest lapsele makstud täitemenetlusaegset elatisabi ei saa temalt sisse nõuda, kuna nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohtutäitur tegi 02.12.2024 kaebuse kohta otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Võlgnik esitas kohtutäituri otsuse peale kaebuse, mille Pärnu Maakohus jättis 03.02.2025 määrusega tsiviilasjas 2-24-18690 rahuldamata. Avaldaja 13.03.2025 kaebus kohtutäituri tegevuse peale on esitatud samadel asjaoludel nagu 06.11.2024 kaebus. 13.03.2025 kaebuses ei vaidlustanud võlgnik tulumaksu tagastusnõudest arestitud sissetuleku ulatust (kohtutäituri arvestust summa kinnipidamise kohta), millest kohtutäitur 07.03.2025 otsusega teada andis ja seepärast ei vaadanud kohtutäitur kaebust läbi arestitud summa tagastamiseks arestimise ulatuse tõttu. Võlgnik soovis arestitud summa 52,64 eurot tagastamist põhjusel, kuna leidis, et elatisabi tagastusnõue ei ole sissenõutavaks muutunud (nagu tsiviilasjas 2-24-16926 esitatud kaebuses). Kohtutäitur teostas kinnipidamise täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 alusel (milles sätestatut ei kohaldata lapse perioodilise elatisnõude täitmisele). Kinnipidamise teostamisel arvestas kohtutäitur ka võlgniku teiste ülalpeetavatega. Lisaks viitas kohtutäitur, et sissenõudja võib nõuda varasema perioodi jooksul kogunenud elatise maksete võlgnevust ning tulevikus sissenõutavaks muutuvaid perioodiliste elatise maksete täitmist TMS § 33 lg 4 alusel.
3.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (MTA, sissenõudja II) oli seisukohal, et täiteasjas nr 176/2018/804 on riigi nõue sissenõutav ning puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks. Täiteasjas nr 176/2018/804 on seisuga 02.04.2025 elatisabi nõude saldo 3329,03 eurot. Riik on ühinenud talle üle läinud elatisnõude osas lapse täitemenetlusega ning riigi nõue on võrreldes teiste võlausaldajatega v.a. laps, eelispositsioonil. Kuna teistes täiteasjades on lapse elatisnõude täitemenetlused peatatud, jätkub riigi nõude täitmine. Seega tuleb arestitud 52,64 eurot kanda riigi nõude katteks. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohus rahuldas 17.06.2025 määrusega avaldaja kaebuse ning tühistas kohtutäituri 07.03.2025 ja 18.03.2025 otsused täiteasjas nr 176/2018/804. Maakohus täiendas 27.06.2025 määrusega määrust menetluskulude jaotusega ja jättis menetluskulud kohtutäituri kanda ning mõistis kohtutäiturit avaldaja kasuks välja riigilõivu 15 eurot.
4.1.Määruse põhjenduste kohaselt on nii avaldaja kui kohtutäituri poolt esile toodud, et täiteasjas nr 176/2018/804 oli täitmisel elatise nõue perioodi oktoober 2017 kuni juuni 2018 eest. 03.07.2018 vara kontol arestimise akti kohaselt oli elatisraha võlgevus perioodil oktoober 2017 kuni juuni 2018 summas 2016 eurot. Nimetatud summa oli ka nõude suuruseks, millele lisandusid täitekulud. Kohtutäitur on esitanud toimiku nr 176/2018/804
andmed, kust nähtub, et võlgnik on lapse nõude täitnud augustis 2020. Sissenõudja esitas elatisabi avalduse septembris 2018 ning esimene elatisabi väljamakse tehti detsembris 2018 novembri kuu eest. Sissenõudja esitas avalduse perioodilise elatise sissenõudmiseks 18.05.2022. Avaldus täitemenetlusaegse elatisabi taotlemiseks on esitatud 13.09.2018. Avalduse esitamise ajal kehtinud PHS § 57 lg 2 sätetel läheb täitemenetlusaegse elatisabi saaja kohtulahendist tulenev elatisnõue riigile üle täitemenetlusaegse elatisabi määramisest väljamakstud täitemenetlusaegse elatisabi ulatuses. PHS § 58 lg 3 järgi täitemenetlusaegse elatisabi maksmisega riigile üleläinud nõude kohta teeb Sotsiaalkindlustusamet riigi nimel avalduse elatisasjas algatatud täitemenetlusega ühinemiseks.
4.2.Maakohus leidis, et kohtutäitur ei ole kohtule esitanud Sotsiaalkindlustusameti avaldust riigi nimel elatisasjas algatatud täitemenetlusega ühinemiseks. Alates 01.07.2022 kehtib PHS § 58 lg 3 redaktsioonis, mille kohaselt täitemenetlusaegse elatisabi nõue loetakse elatisasja täitemenetlusega ühinenuks, kui Sotsiaalkindlustusamet teavitab sotsiaalkaitse infosüsteemi kaudu elatist sissenõudvat kohtutäiturit täitemenetlusaegse elatisabi väljamaksmisest. Eeltoodust tuleneb, et kui Sotsiaalkindlustusamet tegi elatisabi väljamakseid 13.09.2018 avalduse alusel, siis selleks, et ühineda täitemenetlusega 176/2018/804, tuli esitada avaldus. Kohtu hinnangul on riigile nõue üle läinud vastavalt PHS § 57 lg-le 2 väljamakstud täitemenetlusaegse elatisabi ulatuses ning selleks, et üleläinud nõuet oleks saanud sisse nõuda, tulnuks Sotsiaalkindlustusametil ühineda täitemenetlusega riigi nimel avalduse alusel. TMS § 18 lg 1 1 sätetel elatisnõude üleminekut riigile tõendab perehüvitiste seaduse § 57 lõike 1 alusel elatisabi määramise otsus ja täitemenetluse aegse elatisabi väljamaksmise toimingu väljavõte. Kohtu hinnangul ei saa riigile üle läinud elatisnõuet samastada Sotsiaalkindlustusameti poolt riigi nimel tehtava avaldusega täitemenetlusega ühinemiseks.
4.3.Täitemenetluse lõpetamise osaotsuse kohaselt, mis on tehtud 27.10.2020, esitas sissenõudja I 05.06.2018 täitmisavalduses nõude suurusega 2016 eurot. Kuna nõue tasuti täies ulatuses, siis kohtutäitur lõpetas nõude osas täitemenetluse. Kohtutäitur jätkas riigile üle läinud elatisnõude tagasimaksmise osas täitemenetlust. Kohtutäituri 27.10.2020 otsusest ei nähtu, kui suur on otsuse tegemise ajal riigile üle läinud nõue, mida võlgnik on kohustatud täitma. Kuna kohtule ei ole esitatud andmeid, et riik oleks seisuga 27.10.2020 ühinenud täiteasjaga 176/2018/2020, siis tulnuks täitemenetlus lõpetada. Sotsiaalkindlustusameti 30.11.2022 tõend tõendab, millal on võlgniku ülalpidamiseks makstud täitemenetlusaegset elatisabi. Teade nõude ülemineku ja suurendamise kohta on võlgnikule esitatud 01.12.2022. Teatest nähtub, et nõude suurus on 3400 eurot, mis on väljamakstud elatisabi osas üle läinud. Teates viidatakse Sotsiaalkindlustusameti 30.11.2022 tõendile. Maakohus asus seisukohale, et kui varasem PHS redaktsioon nägi ette, et elatiseasjas täitemenetlusega ühinemiseks tuli esitada eraldi avaldus ja hilisem redaktsioon näeb ette, et elatisabi nõue loetakse elatisasja täitemenetlusega ühinenuks, kui Sotsiaalkindlustusamet teavitab sotsiaalkaitse infosüsteemi kaudu elatist sissenõudvat kohtutäiturit täitemenetlusaegse elatisabi väljamaksmisest, siis hilisemat redaktsiooni ei saa kohaldada tagasiulatuvalt varasemalt tekkinud õigussuhtele. Kui sissenõudja I nõue oli täiteasjas 176/2018/804 täidetud augustis 2020 ning selleks ajaks ei olnud esitatud Sotsiaalkindlustusameti poolt avaldust täitemenetlusega ühinemiseks, siis ei olnud riigil täiteasjaga 176/2018/804 võimalik ühineda tagantjärgi alates 01.07.2022 kehtiva PHS § 58 lg 3 alusel. Seega tuleb kaebus rahuldada ja tühistada kohtutäituri 07.03.2025 ja 18.03.2025 otsused täiteasjas nr 176/2018/804, kuna kohtutäituril puudus alus arestida nõude katteks 52,64 eurot, sest tõendatud ei ole riigile üle läinud nõude osas täitemenetlusega ühinemist. Määruskaebus
5.MTA esitas maakohtu 17.06.2025 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
5.1.Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et riik ei olnud 27.10.2020 seisuga ühinenud täiteasjaga 176/2018/2020, mistõttu tulnuks täitemenetlus lõpetada. Kohus ei ole kogunud andmeid selle kohta, kas Sotsiaalkindlustusamet on teinud avalduse täitemenetlusega ühinemiseks. Lisaks ei olnud Sotsiaalkindlustusameti avalduse puudumine ka takistuseks riigil täiteasjaga ühinemisel. PHS-i seletuskirjas on selgitatud, et praktikas Sotsiaalkindlustusamet nimetatud avaldust eraldi dokumendina ei vormistanud, info on liikunud kohtutäituritele SKAIS-i kaudu. PHS § 52 lg 5 sätestab, et täitemenetlusaegne elatisabi määratakse Sotsiaalkindlustusameti toiminguga. PHS § 52 lg 6 sätestab, et Sotsiaalkindlustusamet teeb sotsiaalkaitse infosüsteemi kaudu teatavaks täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud toimingu. Nimetatud regulatsioon kehtis ka täitemenetlusaegse elatisabi taotlemise hetkel. Seega saab järeldada, et Sotsiaalkindlustusamet teavitas kohtutäiturit täitemenetlusaegse elatisabi määramise kohta sotsiaalkaitse infosüsteemi kaudu, millega loeti riigi nõue ühinenuks täitemenetlusega täiteasjas nr 176/2018/804. PHS-i seletuskirjas on täpsustatud, et selleks, et riik saaks temale üleläinud nõude esitada sissenõudmiseks täitemenetlusse, on täitemenetluse läbiviimiseks vajalikeks dokumentideks vaid elatise asjas võlgniku ja võlausaldaja vahelises kohtuasjas tehtud kohtuotsus ning riigile nõude üleminekut tõendav dokument (TMS § 18 lõige 11). Menetluse edasine käik
6.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Kohtutäitur nõustus määruskaebusega ning palus selle rahuldada.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Maakohus tegi 17.06.2025 määruse ja 27.06.2025 täiendava määruse. TsMS § 448 lg 5 sätestab, et täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. TsMS § 659 järgi kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus ja täiendav määrus TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab avaldaja kaebuse kohtutäituri 07.03 ja 18.03.2025 otsuste peale rahuldamata.
11.Avaldaja on 04.07.2025 ja 11.07.2025 menetlusdokumentides teatanud, et ei nõustu määruskaebuse kirjaliku menetlusega. TsMS § 667 lg 3 esimese lause järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks istungit korraldada. Ringkonnakohus märgib, et ei pea praeguses asjas istungi korraldamist vajalikuks, mistõttu lahendab kohus määruskaebuse kirjalikus menetluses.
12.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu määruskaebemenetluses menetlusosaliste poolt esitatud täiendavad tõendid.
13.Tsiviilasjas esitatud tõenditest ja esile toodud asjaoludest nähtuvalt algatati täitemenetlus täiteasjas nr 176/2018/804 Tartu Maakohtu 29.01.2018 otsuse tsiviilasjas nr 2-17-16295 ja lapse täitmisavalduse alusel, täidetavaks nõudeks oli lapse elatisnõue perioodi oktoober 2017 kuni juuni 2018 eest. Sotsiaalkindlustusamet maksis lapse esindaja 13.09.2018 avalduse alusel lapsele alates 07.12.2018 (novembri kuu eest) täitemenetlusaegset elatisabi (dtl 217-218, dtl 224). Kohtutäitur lõpetas 27.10.2020 osaotsusega täitemenetluse lapse elatisnõude osas seoses nõude tasumisega ja märkis, et jätkab täitemenetlust riigile üle läinud elatisnõude tagasimaksmise osas (dtl 226). Kohtutäitur teavitas 01.12.2022 võlgnikut, et MTA-le on üle läinud elatise nõue summas 3400 eurot (perioodil 01.11.2018-30.06.2022 makstud elatisabi eest) ning muutis vastavalt vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti (dtl 232-233, 239240, dtl 245). 04.03.2025 esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse mittearestitava summa vabastamiseks ning palus tagastada täiteasjas arestitud avaldaja 2024.a tulumaksu tagastuse summas 893 eurot (dtl 23). Kohtutäitur vastas avaldusele 07.03.2025 ning märkis, et arestib nõude katteks 52,64 eurot ning tagastab avaldajale 840,36 eurot (dtl 36-38). Avaldaja esitas 13.03.2025 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles palus täitemenetluse lõpetada või alternatiivselt täitemenetluse peatada ja tagastada 52,64 eurot. Avaldaja tugines kaebuses sellele, et kohtutäitur ei oleks tohtinud algatada sama täitedokumendi alusel mitut erinevat täitemenetlust ning leidis, et riigile üle läinud elatisabi nõue ei ole muutunud sissenõutavaks ning seda ei oleks tohtinud asuda täitma enne lapse elatisnõude tasumist (dtl 41-46). Kohtutäitur vastas avaldaja kaebusele 18.03.2025 ning leidis, et kaebuses on esitatud samasisulised vastuväited riigi nõude sissenõutavuse kohta, mille kohtutäitur on lahendanud 02.12.2024 otsusega, mistõttu ei vaadanud ta kaebust selles osas uuesti läbi. Pärnu Maakohus jättis 03.02.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-18690 rahuldamata avaldaja kaebuse eelnimetatud kohtutäituri otsuse peale. Ringkonnakohus osundab, et kohtutäitur lahendas 02.12.2024 otsusega avaldaja kaebust, mis oli esitatud seonduvalt kohtutäituri tegevusega avaldaja 2023.a tulumaksu tagastuse arestimisega. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Pärnu Maakohtu 03.02.2025 otsus jõustunud 30.12.2025.
14.TMS § 217 lg-st 1 tulenevalt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Riigikohus on selgitanud, et kui on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vt RKTKm 13.10.2009, 3-2-1-102-09, p 9). Seega saab kohus vaadata avaldaja kaebuse kohtutäituri 18.03.2025 otsuse peale läbi olenemata sellest, et kohtutäitur jättis kaebuse läbi vaatamata, viidates varasemas otsuses esitatud seisukohtadele.
15.Käesolevas asjas on avaldaja vaidlustanud kohtutäituri 07.03.2025 ja 18.03.2025 otsused seonduvalt kohtutäituri tegevusega avaldaja 2024.a tulumaksu tagastuse summas 52,64 eurot aresti alt vabastamata jätmisega. Avaldaja ei ole kaebuses vaidlustanud kohtutäituri 07.03.2025 otsusega aresti alt vabastamata jäetud sissetuleku ulatust, vaid on tuginenud sellele, et kohtutäitur ei oleks tohtinud riigile üle läinud täitemenetlusaegset elatisabi nõuet täiteasjas nr 176/2018/804 sundtäita ning sellest tulenevalt sissetulekut arestida. Maakohus rahuldas avaldaja kaebuse, kuna leidis, et riik ei olnud seisuga, mil lapse elatise võlgnevuse osas täitemenetlus lõpetati, riigile üle läinud elatisabi nõudega täitemenetlusega ühinenud. Seetõttu ei olnud kohtutäituril õigus täitemenetlust jätkata ning arestida riigile üle läinud nõude täitmiseks avaldaja tulumaksutagastust summas 52,64 eurot.
15.1.Elatisabi taotlemise ajal kehtinud PHS redaktsiooni § 52 lõigete 5 ja 6 järgi määratakse täitemenetlusaegne elatisabi Sotsiaalkindlustusameti toiminguga, mis tehakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kaudu teatavaks täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile. PHS § 57 lg 2 sätestab, et täitemenetlusaegse elatisabi saaja kohtulahendist tulenev elatisnõue läheb riigile üle täitemenetlusaegse elatisabi määramisest väljamakstud täitemenetlusaegse elatisabi ulatuses. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtib võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahend lõike 2 alusel riigile üleläinud elatisnõude kohta ka riigi kohta. Riigil on talle üleläinud elatisnõude suhtes täitedokumendist tulenevad õigused. PHS § 58 lg 3 kohaselt teeb Sotsiaalkindlustusamet täitemenetlusaegse elatisabi maksmisega riigile üleläinud nõude kohta riigi nimel avalduse elatisasjas algatatud täitemenetlusega ühinemiseks või välisriigist laekuva elatise vahendamise korral riigi nõude mahaarvamiseks käesoleva seaduse § 60 lõike 3 alusel.
15.2.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et Sotsiaalkindlustusamet ei teinud enne täitemenetluse osalist lõpetamist PHS § 58 lg 3 kohast avaldust täitemenetlusega ühinemiseks. Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas 512SE on selgitatud, et praktikas Sotsiaalkindlustusamet nimetatud avaldust eraldi dokumendina ei vormista, info liigub kohtutäituritele sotsiaalkaitse infosüsteemi kaudu. Kuna kehtiva sätte sõnastus tekitab infot vahendavate osapoolte vahel mitmeti mõistetavust ja segadust, muudetakse PHS § 58 lõike 3 sõnastust, tagades seeläbi ka ühtse halduspraktika täitemenetlusaegsete elatisabi nõuete sundtäitmisel. Alates 01.07.2022 jõustunud perehüvitiste seaduse § 58 lg 3 sätestab, et täitemenetlusaegse elatisabi nõue loetakse elatisasja täitemenetlusega ühinenuks, kui Sotsiaalkindlustusamet teavitab sotsiaalkaitse infosüsteemi kaudu elatist sissenõudvat kohtutäiturit täitemenetlusaegse elatisabi väljamaksmisest või välisriigist laekuva elatise vahendamise korral riigi nõude mahaarvamisest käesoleva seaduse § 60 lõike 3 alusel. Eeltoodut arvestades ei eeldanud seadusandja ka elatisabi taotlemise ajal kehtinud PHS § 58 lg 3 järgi, et Sotsiaalkindlustusamet ei võiks vastavat avaldust esitada infosüsteemi kaudu. Eeltoodut kinnitavad ka Sotsiaalkindlustusameti poolt 2019.a antud selgitused, milles on välja toodud, et Sotsiaalkindlustusamet esitab avalduse täitemenetlusega ühinemiseks kohtutäiturile makseraportiga läbi infosüsteemi. Samuti on selgitatud, et avaldus esitatakse vastuseks igale makseteatisele, mille alusel elatisabi on välja makstud (dtl 282-283, dtl 296). Sealjuures on kohtutäitur esitanud tõendina väljavõtte täiteasjas nr 176/2018/804 täitemenetlusaegse elatisabi määramise makseraportist, milles on iga kande juures avaldatud: „Sotsiaalkindlustusamet ühineb riigi nimel PHS § 58 lg 3 alusel elatisasjas algatatud täitemenetlusega“ (dtl 289-290; dtl 297).
15.3.Eeltoodust tulenevalt on kolleegiumi hinnangul tõendatud, et riik oli täitemenetlusaegse elatisabi nõudega enne lapse elatisnõude tasumist ja selles osas täitemenetluse lõpetamist täiteasjaga nr 176/2018/804 ühinenud. Seega ei ole alust asuda seisukohale, et kohtutäituril ei olnud õigust riigile üle läinud elatisabi nõude täitmiseks täitemenetlust jätkata.
15.4.Kohtutäitur on toonud esile, et lapse täitmisavalduste alusel on erinevate elatise võlgnevuse perioodide osas algatatud eraldi täitemenetlused 176/2019/433 (elatise võlgnevus 01.07.2018 kuni 12.03.2019), 176/2019/1324 (elatise võlgnevus 01.04.2019 kuni 31.08.2019), 176/2021/2850 (elatise võlgnevus 01.09.2019 kuni 31.08.2021), 176/2022/1499 (elatise võlgnevus 01.09.2021 kuni 31.12.2023, mis võib suureneda igakuise elatise võrra) ning kohtutäitur peatas lapse esindaja 21.11.2024 avalduse alusel eelnimetatud täitemenetlused (dtl 127). Avaldaja on leidnud, et kohtutäitur on asunud ebaõigesti riigile üle läinud elatisabi nõuet täitma enne lapse nõude täielikku rahuldamist ning tõi esile, et ta maksab lapse elatise võlgnevust täitemenetluse väliselt. PHS § 58 lg 4 sätestab, et riigile üleläinud elatisnõue makstakse riigile ühinenud täitemenetluses välja ainult siis, kui lapsele kuuluv ja sissenõutavaks muutunud elatisnõue on täies mahus välja makstud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus täiteasjas 176/2018/804 täimisel olnud lapse elatise nõue oli rahuldatud ning teised täitemenetlused lapse elatise võlgnevuse osas olid sissenõudja avalduse alusel peatatud, ei välistanud PHS § 58 lg-s 4 sätestatu täitemenetluse jätkamist riigile üleläinud nõude osas. Seega ei ole alust asuda seisukohale, et riigile üle läinud nõude täitmiseks avaldaja tulumaksutagatuse arestimine oleks olnud PHS § 58 lg-ga 4 vastuolus. Kohtutäitur on 13.10.2025 seisukohas toonud esile, et täitemenetlused lapse elatise nõuetes uuendati kohtutäituri 22.07.2025 ja 29.07.2025 otsuste alusel, mistõttu kuni lapsele kuuluvate Tartu Maakohtu 29.01.2018 otsusest tsiviilasjas nr 2-17-16295 tulenevate nõuete täitmiseni kohtutäitur riigile üle läinud nõuet välja ei maksa.
16.Avaldaja on heitnud ette, et kohtutäitur on algatanud sama täitedokumendi alusel erinevaid täitemenetlusi. TMS § 33 lg 4 kohaselt kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist. Riigikohus on märkinud, et kui võlgnik menetluse käigus leiab, et täiteasja alustamisel on TMS § 33 lg-t 4 rikutud ning tema vastu suunatud rahalist nõuet tulnuks sundtäita juba varem alustatud täiteasjas, tuleb tal täiteasjade ühendamist taotleda esmalt kohtutäiturilt endalt. Juhul kui kohtutäitur sellise taotluse rahuldamisest keeldub, tuleb see võlgnikul seejärel vaidlustada kaebusega TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras. Alles sellise kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale saaks menetlusosaline esitada TMS § 218 lg 1 esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. TMS § 218 lg 1 teise lause järgi kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma enne kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa ( vt RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-52-17, p 14). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur vastanud avaldaja taotlusele täitemenetluse liitmiseks 06.03.2025. Kohtutäitur selgitas vastuses, et saab sisuliselt läbi vaadata võlgniku taotluse täiteasjade ühte menetlusse liitmiseks pärast peatatud täitemenetluste uuendamist. Sealjuures märkis kohtutäitur, et ei ole täitemenetluste peatamise tõttu teinud otsust võlgniku taotlusele täitemenetluste liitmiseks või liitmata jätmiseks, mille peale võlgnik saaks esitada TMS § 217 kohase kaebuse (dtl 111-112). Kuna võlgnik ei ole praeguses asjas vaidlustanud kohtutäituri otsust täiteasjade ühendamata jätmisel või erinevate täitemenetluste algatamisel, ei anna ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel hinnangut sellele, kas mitme täiteasja algatamine oli põhjendatud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et avaldaja on esitanud kohtule kohtutäituri 03.10.2025 otsuse, millega on rahuldatud võlgniku avaldus täiteasjade liitmiseks ning Tartu Maakohtu 29.01.2018 otsusest tsiviilasjas nr 2-1716295 tulenevad lapsele kuuluvad elatise nõuded on koondatud täitetoimikusse 176/2022/1499. Sealjuures on kohtutäitur määranud, et pärast otsuse jõustumist arvestada ümber täitetoimikute 176/2018/804, 176/2019/433, 176/2019/1324, 176/2021/2850 alustamise tasude katteks laekunud summad täitetoimiku 176/2022/1499 alustamise tasu katteks ning leidnud, et tuleb koostada uus kohtutäituri põhitasu otsus, mis asendab eelnimetatud täiteasjades koostatud põhitasu otsuseid. Kohtutäitur märkis, et täitetoimikus nr 176/2018/804 jääb menetlusse Tartu Maakohtu 29.01.2018 otsuse tsiviilasjas nr 2-17-16295 alusel riigile üle läinud nõue (elatisabi), kuni jõustuvad kohtulahendid tsiviilasjades 2-2418690, 2-25-4523 (dtl 315).
17.Ülaltoodust tulenevalt ei ole alust asuda seisukohale, et kohtutäituri tegevus 07.03.2025 riigile üle läinud elatisabi nõude täitmisel ning avaldaja sissetuleku osalisel aresti alt vabastamata jätmisel oleks olnud õigusvastane. Seega tühistab ringkonnakohus vaidlustatud määruse ja jätab avaldaja kaebuse kohtutäituri 07.03.2025 ja 18.03.2025 otsuste peale rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Määruskaebuse rahuldamine tingib ka menetluskulude jaotuse muutmise TsMS § 173 lg 3 alusel. Maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel jätta avaldaja kanda. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas (vt RKTKm 12.05.2021, 2-19-15916/87, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse jõustumist.
19.TMS § 218 lg 3 teine lause ja TsMS § 696 lg 3 võimaldavad esitada praeguse määruse peale määruskaebuse. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada
üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.