1-25-6561 Eesistuja Inna Ombler, liikmed Pavel Gontšarov ja Orvi Koik
Kohtuasi
Marko Lätti süüdistuses KarS § 171 lg 1, KarS § 201 lg 2 p 1 ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi
Vaidlustatud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 6. märtsi 2026. a otsus, lühimenetluses
Apellant
Ringkonnaprokurör Merike Lugna
Kaitsja
Vandeadvokaat Alar Neiland
Süüdistatav
Marko Lätt, isikukood: 37111040286; elukoht: XXX; EV kodanik; XXX; emakeel: eesti keel; XXX; kriminaalkorras karistamata.
RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 6. märtsi 2026. a otsus osaliselt, s.o osas
1.1.millega mõisteti Marko Lätt süüdistuses KarS § 171 lg 1 järgi õigeks;
1.2.millega lõpetati KrMS § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetlus Marko Läti süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, kuna tema toimepandu vastab KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnustele ning otsustati kohtuotsus saata Politsei- ja Piirivalveametile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks;
1.3.millega rahuldati Märjamaa Vallavalitsuse tsiviilhagi osaliselt ning mõisteti VÕS § 1043 alusel Marko Lätilt välja Y kasuks 2100 eurot varalise kahju hüvitamise nõude katteks.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega
2.1.tunnistada Marko Lätt süüdi KarS § 201 lg 1 järgi ajavahemikul 29.04.2024 kuni 21.05.2024 temale usaldatud Y vara omastamises 3096 euro ulatuses. Marko Lätile KarS § 201 lg 1 järgi mõistetud karistus jätta muutmata;
1(14)
1-25-6561
2.2.mõista Marko Lätt KarS § 266 lg 2 p 1 järgi õigeks;
2.3.Rahuldada Märjamaa Vallavalitsuse tsiviilhagi osaliselt ning mõista VÕS § 1043 alusel Marko Lätilt välja Y kasuks kasuks 5196 eurot varalise kahju hüvitamise nõude katteks, mis tuleb kanda Y arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
3.Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Prokuratuuri apellatsioon rahuldada osaliselt.
5.Määrata kaitsja Alar Neilandi poolt Marko Lätile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole AE Consult makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 218,24 eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD
Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatavad saavad esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Maakohtu otsus
1.Pärnu Maakohtu 06.03.2026 otsusega lühimenetluses (otsuse terviktekst tehti pooltele teatavaks 24.04.2026) tunnistati M. Lätt süüdi KarS § 201 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust (11.02.2024 ja 06.03.2024 teod). M. Lätt mõisteti õigeks süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 järgi (05.06.2024 ja 11.06.2024 teod) ning KarS § 171 lg 1 järgi. KarS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui M. Lätt ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, katseaeg kulgeb kohtuotsuse kuulutamisest 06.03.2026.
2.M. Läti suhtes lõpetati kriminaalmenetlus süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi põhjendusega, et tegu võib vastata KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnustele. Kohus otsustas saata jõustunud otsus Politsei- ja Piirivalveametile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.
3.Märjamaa Vallavalitsuse tsiviilhagi rahuldati osaliselt ja M. Lätilt mõisteti välja Y kasuks välja 2100 eurot varalise kahju hüvitamise nõude katteks. Kohus tegi otsustused ka menetluskulude kohta.
SÜÜDISTUS
Prokuratuur süüdistab M. Lätti kokkuvõtvalt järgmises.
4.M. Lätt, saades 2024. aasta veebruaris vastastikusel kokkuleppel oma ema Yga (Y) viimase rahalise olukorra kontrollimiseks ja internetimaksete teostamiseks enda valdusesse Y ID-kaardi koos pin-koodidega ja Swedbanki arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXXXXXXX internetipanga kasutajatunnuse, kandis muude Yga seotud kannete hulgas temale usaldatud Y rahalistest vahenditest 11.02.2024 summas 1100 eurot ja 06.03.2024 summas 1000 eurot enda isiklikule Swedbanki arvelduskontole YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY, mida kasutas isiklikuks otstarbeks, pöörates temale usaldatud Y vara enda kasuks, tekitades sellega Yle varalise kahju 2100 eurot. M. Lätt pani talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
5.M. Lätt, olles vabastatud 28.05.2024 Rapla kohtumaja määrusega tsiviilasjas nr 2-24-1556 Yle määratud eestkostja ametist, kuid omades jätkuvalt enda valduses varasema eestkostja 2(14)
1-25-6561 ametist tulenevate kohustuste täitmiseks saadud Y ID-kaarti koos pin-koodidega ja Swedbanki arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXXXXXXX internetipanga kasutajatunnust, kandis tema valduses olevalt Y Swedbanki arvelduskonto rahalistest vahenditest 05.06.2024 summa 350 eurot ja 11.06.2024 summa 50 eurot isiklikule Swedbanki arvelduskontole YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY, mida kasutas isiklikuks otstarbeks, pöörates seega tema valduses oleva Y vara enda kasuks, millega tekitas Yle varalist kahju 400 eurot. M. Lätt pani talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega korduvalt toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
6.M. Lätt, olles Pärnu Maakohtu 20.03.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-1556 määratud Y eestkostjaks, kes oli kohustatud valitsema eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega ning hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohtinud kasutada eestkostetava vara oma huvides, ning omades ametikohustuste täitmiseks enda valduses Y ID-kaarti koos pinkoodidega ja Swedbanki arvelduskonto internetipanga kasutajatunnust, tegi varalise kasu saamise eesmärgil Y Swedbanki arvelduskontolt viimase rahalistest vahenditest isiklikule Swedbanki arvelduskontole YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY kandeid järgmiselt: 29.04.2024 summas 400 eurot; 30.04.2024 summas 200 eurot; 30.04.2024 summas 1000 eurot; 30.04.2024 summas 550 eurot; 01.05.2024 summas 300 eurot; 05.05.2024 summas 500 eurot; 06.05.2024 summas 400 eurot; 07.05.2024 summas 500 eurot; 13.05.2025 summas 260 eurot; 21.05.2024 summas 156 eurot. Kokku kandis M. Lätt ajavahemikul 29.04.2024 kuni 21.05.2024 Y arvelduskontolt isiklikule kontole rahalisi vahendeid 4266 eurot, mida ei kasutanud eestkostetava huvides, pöörates eestkoste teostamise nõudeid rikkudes KarS § 121 p 1 tulenevalt olulises ulatuses võõra vara enda kasuks. M. Lätt pani eestkoste teostamise nõuete rikkumisega, millega põhjustati eestkostetavale oluline varaline kahju, toime KarS § 171 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
7.20.07.2025 sisenes M. Lätt Y eestkostja Märjamaa Vallavalitsuse loata eestkostele määratud Yle kuuluvasse lukustatud korterisse XXX, kus vahetas eestkostja nõusolekuta korteri nr 7 välisukse luku, tungides ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt Yle kuuluvasse, kuid Märjamaa Vallavalitsuse seaduslikus valduses olevasse, eluruumi. M. Lätt pani valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
MAAKOHTU SEISUKOHAD
8.Maakohus asus seisukohale, et M. Läti süü on tõendatud osaliselt, s.o süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi selles, et ta pööras ebaseaduslikult enda kasuks oma ema, s.o võõrast vara, 11.02.2024 ja 06.03.2024, millega tekitas Yle kahju 2100 eurot. Maakohtu hinnangul ei leidnud tõendamist M. Lätile KarS § 171 lg 1 järgi esitatud süüdistus perioodil 29.04.2024 kuni 21.05.2024 eeskostetava ema vara enda kasuks pööramises kokku 4266 euro ulatuses ja eestkoste teostamise nõuete rikkumisega olulise kahju tekitamises. Samuti ei leidnud maakohtu hinnangul nii puuduliku süüdistuse kui esitatud tõendite alusel tõendamist ka M. Lätile KarS § 201 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistus Y vara korduvas omastamises 05.06.2024 ja 11.06.2024 kokku 400 euro ulatuses. Maakohtu hinnangul ei pannud M. Lätt toime ka KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu. Maakohus lõpetas eeltoodud süüdistuses kriminaalmenetluse põhjendusega, et M. Läti toimepandu vastab KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnustele.
PROKURATUURI APELLATSIOON
9.Prokurör taotleb tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o M. Läti õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 05.06.2024 ja 11.06.2024 tegudes ja M. Läti õigeksmõistmises KarS § 171 lg 1 järgi. Samuti palub prokurör tühistada maakohtu otsuse lõpetada kriminaalmenetlus M. Läti süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi seoses toimepandu 3(14)
1-25-6561 vastamisega KarS § 266 lg 1 järgi väärteo tunnustele. Apellandi arvates rikkus maakohus KrMS § 339 lg 2 tähenduses oluliselt kriminaalmenetlusõigust tõendite ebaõige, selektiivse ja ühekülgse hindamisega ning kohaldas valesti materiaalõigust.
10.Prokurör taotleb tunnistada M. Lätt süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 05.06.2024 ja 11.06.2024 tegudes. Samuti taotleb apellant tunnistada M. Läti süüdi KarS § 171 lg 1 perioodil 29.04.2024 kuni 21.05.2024 etteheidetavas eestkoste teostamise nõuete rikkumise süüdistuses, millega põhjustati eeskostetavale Yle oluline varaline kahju. Prokurör taotleb M. Läti tunnistada süüdi ka KarS 266 lg 2 p 1 järgi. Prokurör on apellatsioonis esitanud M. Lätile taotletavad karistused, sh kokkuvõtvalt taotletakse KarS § 63 lg 1 alusel mõista M. Lätile liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mida tuleb vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja mõista M. Lätile karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, mis jätta KarS § 73 lg 1 alusel kohaldamata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Samuti taotleb prokurör tühistada maakohtu otsuse tsiviilhagi osalise rahuldamise osas. Prokurör palub M. Läti süüdimõistmisel KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 171 lg 1 järgi rahuldada täies ulatuses Märjamaa Vallavalitsuse poolt Y eestkostjana esitatud tsiviilhagi 6776 euro nõudes M. Läti vastu ja mõista VÕS § 1043 alusel see summa M. Lätilt välja Y kasuks.
11.Prokurör möönab, et süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 järgi on 05.06.2024 Y kontolt 350 euro osas jäetud märkimata, millisele M. Läti kontole see summa raha kanti. Prokurör leiab, et kuivõrd asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et see summa kanti üle M. Läti teisele, s.o SEB Pank AS kontole, ei saa öelda, et pole esitatud tõendeid selle laekumise kohta M. Lätile. Prokurör märgib, et 05.06.2024 (minu märkus, prokuröri viga, siin peab olema 11.06) M. Läti kontole kantud 50 euro osas ei nähtu, kuidas M. Lätt, seda summat kasutas. Samas alates 28.05.2024 kohtumäärusest ei olnud M. Lätt enam Y eestkostjaks, kuid jätkas kulutuste tegemisega, kuigi teadis, et tal selleks õigus puudub.
12.Prokurör ei nõustu maakohtuga, et M. Lätile KarS § 201 järgi etteheidetavaid tegusid tuleks vaadelda ühtse teona, sest perioodil 20.03.2024 kuni 28.05.2024 oli M. Läti tegevus kvalifitseeritav teiseliigilise süüteo, s.o KarS § 171 lg 1 järgi, mistõttu pole õige veebruaris 2024 ja juunis 2024 toimepandud omastamistegusid jätkuvateks lugeda.
13.Prokurör taotleb tühistada M. Läti õigeksmõistmine süüdistuses KarS § 171 lg 1 järgi perioodil 29.04.2024 kuni 21.05.2024 eestkoste teostamise nõuete rikkumises, millega põhjustati eeskostetavale Yle oluline varaline kahju. Kui maakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et M. Lätt tekitas oma tegevusega olulise kahju KarS § 12 1 p 1 mõttes, mis jääb alla 4000 euro, jättis kohus hindamata, kas tegemist võiks olla kuriteokoosseisuga KarS § 201 järgi. Kui mingi faktikogum leiab tõendamist kohtumenetluses vaid osaliselt, aga vastab mingi kuriteo tunnustele, tuleb kohtul KrMS § 306 lg 1 p-de 1-3 kohaselt teha süüdimõistev otsus ja omal algatusel kontrollida, kas tegu vastab mõnele muule KarS normile, mille järgi oleks võimalik tegu ümber kvalifitseerida.
14.Y kontolt M. Läti kontole tehtud ülekandeid arvestades ei saa pidada eluliselt usutavaks, et Yle mõeldud toidukott ja soe söök võiks näiteks 29.04.2024 maksta 400 eurot ja järgmisel päeval 1750 eurot ning ka 01.05. kuni 07.05.2024 kokku 1700 eurot. Ka sel juhul, kui abivajadusega inimesele ostetakse reeglina osaliselt valmistoitu, ei sööks vanem inimene Rapla tingimustes isegi restoranitoitu 1700 euro eest nädalas. Maakohus on möönnud, et pensionäri vajadus toiduks, hügieenitarveteks ja ravimiteks on vähemalt 300 eurot. Seega ei vasta M. Läti tehtud kulutused Y huvidele. Kui kohus leidis, et vähemalt osaliselt M. Lätt kulutas Y tarbeks, polnud alust M. Lätti täielikult õigeks mõista, vaid mõista ta süüdi KarS § 201 järgi omastamises nende kulutuste osas, mida ei kasutatud Y tarbeks.
15.Prokurör ei nõustu maakohtu seisukohaga lõpetada KrMS § 274 lg 1 järgi kriminaalmenetlus süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi põhjendusega, et korterit ei kasutatud 4(14)
1-25-6561 elukohana, sest omanik asus alates 17.07.2025 Vigalas hooldekodus. See asjaolu ei muuda korterit mitteeluruumiks, sest PS § 33 kohaselt on kodu puutumatu ja tõenditest nähtuvalt on Y korter visuaalselt eluruum. Põhiseaduslikule väärtusele ei vasta seisukoht, et hoolekandeasutuses oleval inimesel enam kodu ei olegi, kodu puutumatus on põhiseaduslik väärtus, mis vajab suuremat kaitset. Samas kohus jaatas, et M. Lätil puudus õigus siseneda Y korterisse ja tegu vastab väärteokoosseisule. Riive suurust saab arvestada süü suuruse hindamisel.
16.Prokurör leiab, et M. Lätt pani kõik kuriteod toime otsese tahtlusega. Ta sai aru, et ema kontolt raha omastamine on kuritegu ja ema ei olnud teda selleks volitanud. M. Läti väitel lubas ema tal raha kasutada, aga ta oli teadlik, et emal oli dementsus. Samuti teadis M. Lätt, kui vahetas ema korteri ukseluku ära, et ema elukoht ei ole tema elukoht, sest võtmed asusid vallavalitsuses. Apellandi arvates puuduvad M. Läti tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, ning ka kergendavad asjaolud. Maakohus pidas küsitavaks, kas M. Lätt oli tema rasket terviseseisundit arvestades üldse võimeline täitma eestkostja kohustusi eestkostetava vara suhtes ajavahemikul 29.04.2024 kuni 21.05.2024. Samas ei takistanud ei ole tervis M. Läti süüd kergendavaks või välistavaks asjaoluks, sest see ei takistanud tal teha Y kontolt ülekandeid.
KAITSJA SEISUKOHT
17.Kaitsja arvates on apellatsiooni taotlus tunnistada M. Lätt süüdi KarS § 201 lg 1 p 1 järgi põhjendamata, sh ei ole prokurör lükanud ümber kohtu järeldust kuriteo jätkuvuse kohta. Samuti on põhjendamatu prokuröri taotlus M. Läti süüdimõistmiseks KarS § 171 lg 1 järgi. Jääb arusaamatuks taotluse seos apellatsioonis viidatud Riigikohtu lahendiga, pole mõistlik eeldada, et isiku õigeksmõistmise tingimuseks peaks olema süüdimõistmine teises kuriteos. Prokurör jätab tähelepanuta maakohtu otsuses selgelt märgitu, et pole esitatud tõendeid, et Y oleks saanud 29.04.2024 kuni 21.05.2024 toiduaineid ja muud vajalikku mujalt kui poja kaudu. Seetõttu on M. Lätt osaliselt kasutanud ema raha tema eest hoolitsemiseks, sh toidu ja muude vajaduste katmiseks. Kaitsja ei nõustu prokuröri taotlusega mõista M. Lätt süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Kaitsja leiab, et oluline on üksnes ruumi tegelik kasutus või objektiivne elamiseks ettenähtus teo toimepanemise ajal, sest raskendav koosseis on nähtud ette juhul, kui omavoliline sissetung toimub elamiseks kasutatavasse ruumi. See pole oluline pole, kas ehitisregistri järgi on tegu eluruumi või korteriga.
MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
18.Ringkonnakohtu määratud eelistungil 03.06.2026 avaldas prokurör, et ei pea vajalikuks süüdistatava täiendavat ristküsitlemist ringkonnakohtus ning loobus taotlusest lahendada apellatsioon suulises menetluses. Kaitsja avaldas, et süüdistatav ja kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et suuline menetlus pole põhjendatud ning süüdistatav on kaitsjale avaldanud, et ta keelduks ringkonnakohtus ütlusi andmast. 04.06.2026 määras ringkonnakohus kriminaalasja arutamisele kirjalikus menetluses.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus käsitleb esmalt prokuratuuri apellatsiooni seoses M. Läti õigeksmõistmisega KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 05.06.2024 ja 11.06.2024 tegudes (I), seejärel seoses M. Läti õigeksmõistmisega KarS § 171 lg 1 järgi ajavahemikul 29.04.2024 kuni 21.05.2024 eestkostetava Y vara olulises osas enda kasuks pööramises (II), apellandi taotlust rahuldada Märjamaa Vallavalitsuse tsiviilhagi seoses Yle tekitatud kahjuga (III), apellandi taotlust kriminaalmenetluse lõpetamise otsustuse tühistamiseks M. Lätile KarS § 266 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses ja taotlust tema süüdimõistmiseks (IV), võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemused (V) ja teeb otsustuse menetluskulude kohta (VI).
5(14)
1-25-6561
20.Prokurör taotleb tunnistada M. Lätt süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi selles, et ta kandis Y pangakontolt 05.06.2024 ja 11.06.2024 oma isiklikule Swedbanki pangakontole vastavalt 350 ja 50 eurot, pöörates enda kasuks temale usaldatud Y vara kokku 400 euro ulatuses.
21.Mõistes selles süüdistuses M. Läti õigeks viitas maakohus muu hulgas süüdistuse puudustele, millest ei nähtu, et M. Lätt kandis 05.06.2024 enda Swedbankis asuvale kontole nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY Y kontolt 350 eurot. Lisaks märkis maakohus, et tõendid ei võimalda kontrollida, kuidas kasutas M. Lätt 11.06.2024 Y kontolt enda kontole kantud 50 eurot. Kuivõrd puudulikult koostatud süüdistus ja kirjalikud tõendid ei võimaldanud maakohtu arvates tuvastada, millisel otstarbel M. Lätt 2024. aasta juunis kokku 400 euro ulatuses kasutas tema valduses olnud Y vara, ning pole välistatud, et ta kasutas seda raha ema Y kasuks, otsustas kohus M. Läti neis tegudes õigeks mõista (vt otsuse p 16).
22.Prokurör möönab apellatsioonis, et süüdistuses puudub teave, millisele kontole kandis M. Lätt 350 eurot 05.06.2024. Apellandi arvates on aga asitõendi vaatlusprotokollist jälgitav, et M. Lätt kandis 350 eurot oma teisele kontole nr KKKKKKKKKKKKKKKKKKK SEB Pank AS-s. Apellatsioonist nähtuvalt soostub prokurör maakohtu märgituga, et tõenditest ei selgu, milleks kasutas M. Lätt 11.06.2024 enda kontole kantud 50 eurot. Eeltoodust olenemata leia apellant, et M. Lätt tuleks omastamises süüdi tunnistada seetõttu, et tal polnud õigus neid kulutusi teha, sest ta oli teadlik, et polnud alates 28.05.2024 kohtumäärusest enam Y eestkostja.
23.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellandi argumendid alust maakohtu õigeksmõistva otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus asub maakohtuga nõustuvale seisukohale, et lühimenetluses esitatud kirjalike tõendite alusel pole tuvastatav, et M. Lätt pööras 2024. aasta juunis kokku 400 euro ulatuses enda kasuks tema valduses olevad Y rahalised vahendid. Maakohtu põhjendustele lisab ringkonnakohus järgmist.
24.Vaidlus puudub tuvastatud asjaolus, et M. Lätile oli usaldatud hiljemalt alates 2024. aasta jaanuarist Y pangakontol oleva vara käsutamine. Lisaks sellele määrati Märjamaa Vallavalitsuse initsiatiivil ning M. Läti avalduse alusel M. Lätt 20.03.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-24-1556 oma ema Y eestkostjaks ( I kd, tl-d 6-9; tunnistaja KA 24.07.2025 kohtueelsel menetlusel antud ütlused, I kd, tl 58-60). Vaidlus puudub ka selles, et M. Lätt vabastati seoses raske haigestumise ja tervisliku seisundiga 28.05.2024 kohtumäärusega Märjamaa Vallavalitsuse initsiatiivil ja M. Läti avalduse alusel tsiviilasjas nr 2-24-1556 eestkostja ametist ning sama määrusega määrati Y uueks eestkostjaks Märjamaa vald (vallavalitsuse kaudu) (I kd, 10-13).
25.Ringkonnakohus peab vajalikuks välja tuua, et 28.06.2024 koostatud Märjamaa valla täisealise eeskoste järelevalve menetluse aruandest ja tunnistaja KA ütlustest ilmnevalt, külastas vallavalitsuse eestkostespetsialist M. Lätti pärast valla määramist Y eestkostjaks alles 14.06.2024, s.o pärast süüdistuses M. Lätile 05.06 ja 11.06.2024 etteheidetavaid tegusid. Tõenditest ilmnevalt andis M. Lätt 14.06.2024 külastuse käigus eestkostespetsialistile KAle üle Y ID-kaardi ja PIN-koodid, mille kohta vormistati vara üleandmise vastuvõtmise akt (I kd, tl 17, 21). Samuti nähtub tõenditest, et 14.06.2024 allkirjastas Märjamaa valla vallavanem ametialase volituse eestkostespetsialist KAle esindada alates 14.06.2024 valla eestkostetavat Y, sh krediidiasutustes tehingute ja toimingute sooritamisel ( I kd, tl 22).
26.Seega järeldub tõenditest, et kuigi M. Lätt vabastati eestkostja ametist ja Märjamaa Vallavalitsus määrati tema asemel Y eestkostjaks 28.05.2024 kohtumäärusega, asus vald faktiliselt täitma eestkostja kohustusi Y pangakontol oleva vara suhtes alates 14.06.2024, kui valla esindaja KA pöördus Y ID-kaardi ja pangakonto PIN-koodide ja paroolide saamiseks M. Läti poole ning ta volitati valla nimel Y ka krediidiasutustes esindama. Ringkonnakohus peab vajalikuks viidata, et 29.04.2025 Märjamaa Vallavalitsuse kuriteoteatest nähtuvalt selgitas 6(14)
1-25-6561 valla esindaja KA M. Lätile 28.05.2025 kohtumääruse sisu ja kohustusi 14.06.2024 kohtumisel (vt I kd, tl 3). Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et tõendid ei kinnita, et M. Lätt oleks olnud enne 14.06.2024 teadlik, et 28.05.2024 kohtumäärusega on ema eestkostjaks määratud tema asemel Märjamaa vald ja tal ei ole enam õigust ema rahalisi vahendeid kasutada. Tuvastatut arvestades on asjakohatu apellandi väide, et M. Lätt jätkas ebaseaduslikult 05.06. ja 11.06.2024 Y kontol olevate varade kasutamist, kuigi teadis, et tal alates 28.05.2024 selline õigus puudub.
27.Samuti ei võimalda tõendid asuda seisukohale, et M. Lätt kasutas 05.06. ja 11.06.2024 Y rahalisi vahendeid 400 euro ulatuses enda, mitte Y kasuks. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu etteheidetega süüdistusele. Nii võib süüdistusest välja lugeda, et M. Lätt kandis 05.06.2024 Y kontolt
eurot enda Swedbanki kontole nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY, kuigi tõenditest ilmnevalt kandis M. Lätt selle summa süüdistuses kajastamata SEB Pank AS kontole nr KKKKKKKKKKKKKKKKKKK. Kõnealust ebatäpsust prokurör maakohtu menetluses ei kõrvaldanud. Ringkonnakohus peab täiendavalt vajalikuks viidata, et 01.09.2024 asitõendi vaatlusprotokollist ja SEB Pank konto nr KKKKKKKKKKKKKKKKKKK väljavõttest selgub, et 05.06.2024 teostas M. Lätt koos muude tema arvelduskontol olevate rahaliste vahenditega 370 euro ulatuses kaardimakse Märjamaa Maxima kaupluses (I kd, tl-d 81-82). Seega on põhjendatud maakohtu järeldus, et M. Lätt võis samal päeval Y pangakontolt kantud 350 eurot kasutada Y kasuks, sh talle toiduainete ja muu vajaliku soetamiseks.
28.Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kuivõrd kriminaalasja materjalidest ilmnevalt on prokuratuur M. Läti Swedbank AS konto nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY kohta esitanud andmeid üksnes kuni 31.05.2024, ei selgu tõenditest, kuidas kasutas M. Lätt 11.06.2024 Y kontolt enda kontole kantud 50 eurot. Seega on ringkonnakohus maakohtuga päri, et kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et M. Lätt pööras 11.06.2024 Y rahalisi vahendeid 50 euro ulatuses enda isiklikuks kasuks.
29.Kuivõrd KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et tuvastatud asjaoludel pole välistatud, et M. Lätt kasutas 05.06. ja 11.06.2024 rahalisi vahendeid kokku 400 euro ulatuses Y kasuks. Seega mõistis maakohus M. Läti süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 järgi põhjendatult õigeks.
30.Prokurör taotleb maakohtu õigeksmõistva otsuse tühistamist ja M. Läti süüdi tunnistamist KarS § 171 lg 1 järgi selles, et M. Lätt pööras ajavahemikul 29.04.2024 kuni 21.05.2024 enda kasuks eestkostetava Y rahalisi vahendeid kokku 4266 euro ulatuses, s.o olulises ulatuses KarS § 121 p 1 tähenduses. Ringkonnakohus on seisukohal, et prokuratuuri taotlus M. Läti süüdi tunnistamiseks KarS § 171 lg 1 järgi tuleb jätta rahuldamata.
31.Maakohus asus seisukohale, et tõenditest nähtuvalt kasutas M. Lätt osa 4266 eurost mitte isiklikuks kasuks, vaid Y eest hoolitsemiseks, mis ilmneb ülekannetest erinevates toidukauplustes ja sularaha väljavõtmisest. Maakohus leidis, et kuivõrd M. Lätt kasutas vähemalt 600 eurot Y vajaduste katmiseks, ei leidnud tõendamist eestkoste teostamise nõuete rikkumine, millega tekitati oluline kahju eestkostetava Y varale (vt maakohtu otsuse p-d 1114).
32.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuigi prokurör taotleb tunnistada M. Lätt süüdi KarS § 171 lg 1 järgi, ei ole apellatsioonis esitatud argumente, mis lükkaksid ümber maakohtu põhjendused ja seisukoha selle kohta, et tõendamist ei leidnud M. Lätile etteheidetav eestkoste teostamise nõuete rikkumine, millega põhjustati oluline varaline kahju, sest osa rahalisi vahendeid kasutas M. Lätt eestkostetava Y kasuks. Apellatsioonist ei selgu,
7(14)
1-25-6561 millega on tõendatud süüdistuse etteheide, et M. Lätt kasutas 29.04.2024 kuni 21.05.2024 enda kontole kantud Y rahalisi vahendeid kogu 4266 euro ulatuses üksnes enda kasuks.
33.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõendid ei võimalda asuda seisukohale, et ajavahemikul 29.04.2024 kuni 21.05.2024, kui M. Lätile oli seoses tema eestkostja ametiga usaldatud juurdepääs Y pangakontol olevatele rahalistele vahenditele, kasutas ta enda pangakontole kantud Y rahalisi vahendeid kogu 4266 euro ulatuses, mitte ema kasuks, vaid pööras temale usaldatud vara enda kasuks. Maakohus asus õigesti seisukohale, et kuivõrd tõendamist ei leidnud, et M. Lätt tekitas süüdistuses kirjeldatud teoga olulise kahju KarS § 121 p 1 mõttes, pole alust tema tegu kvalifitseerida KarS § 171 lg 1 järgi.
34.Ringkonnakohtu hinnangul väärib tähelepanu aga apellatsioonis märgitu, et kui maakohtu hinnangul ei leidnud tõendamist, et M. Lätt tekitas 29.04.2024 kuni 21.05.2024 eestkoste nõuete rikkumisega Yle olulise varalise kahju KarS § 12 1 p 1 mõttes, pidanuks maakohus KrMS § 306 lg-st 1 tulenevalt kontrollima, kas M. Läti tegu on alust kvalifitseerida ümber mõne muu KarS normi järgi. Apellant leiab, et kui maakohus asus seisukohale, et M. Lätt kulutas vähemalt osa süüdistuses etteheidetavatest rahalistest vahenditest Y tarbeks, ei olnud alust M. Lätti esitatud süüdistuses õigeks mõista, vaid hinnata, kas süüdistuses kirjeldatu võib vastata KarS § 201 järgi kvalifitseeritavale kuriteole.
35.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus rikkus KrMS § 339 lg 2 tähenduses oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mõistes M. Läti esitatud süüdistuses õigeks ning jättes hindamata, kas M. Lätile esitatud süüdistus ajavahemikul 29.04.2024 kuni 21.05.2024 temale usaldatud eestkostetava Y rahaliste vahendite kasutamises võib nende kulutuste osas, mida M. Lätt ei kasutanud Y huvides, vastata KarS § 201 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele. Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p-st 3 ja kehtivast kohtupraktikast on kohtul aktiivne roll materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel (vt nt RKKK 1-17-689, p 18). Süüdistuses sisalduva teokirjelduse põhjal on kuriteo kvalifikatsiooni muutmine võimalik ka apellatsioonimenetluses, kui seda on taotletud (RKKK 1-15-10119/80, p 24). Kuna prokurör taotleb apellatsioonis M. Lätile etteheidetava teo kvalifikatsiooni muutmist ning kaitsjal oli võimalus esitada sellele õiguskäsitlusele ja kvalifikatsioonile vastuväiteid, saab ringkonnakohus prokuröri apellatsiooni alusel muuta kuriteo kvalifikatsiooni ja seeläbi ka raskendada süüdistatava olukorda.
36.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et uuritud tõenditest nähtuvalt ei vasta osa ajavahemikul 29.04.2024 kuni 21.05.2024 M. Läti poolt Y rahaliste vahenditega tehtud kulutustest Y huvidele, mistõttu on alust asuda seisukohale, et M. Lätt on pööranud temale usaldatud rahalisi vahendeid ebaseaduslikult enda kasuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu tuvastatuga, et M. Lätt on 29.04.2024 kuni 21.04.2024 teinud kulutusi erinevates toidukauplustes, sh 01.05 ja 03.05.2024 ning võtnud välja 07.05.2024 sularaha 570 eurot (vt otsuse p 12). Eeltoodut kinnitab 01.09.2025 asitõendi vaatlusprotokollist ja sellele lisatud arvelduskonto väljavõtetest nähtuv (II kd, tl-d 26-34). Samuti saab nõustuda maakohtu seisukohaga, et kuivõrd tõenditest ei nähtu, et süüdistuse perioodil oleks Y saanud toiduaineid ja muud vajalikku mujalt, kui poja kaudu, saab asuda seisukohale, et M. Lätt võis süüdistuse perioodil kasutada Y rahalisi vahendeid vähemalt 600 euro ulatuses oma ema vajadusteks, sh toiduks ja muude vajaduste katmiseks (vt otsuse p 13).
37.Ringkonnakohus leiab, et ka need M. Läti poolt 07.05.2024 Y kontolt enda kontole kantud rahalised vahendid 570 euro ulatuses, mille M. Lätt võttis sularahas välja, on kasutatud Y huvides. Ringkonnakohus viitab, et M. Läti 20.02.2026 kohtuistungil antud ütluste kohaselt kandis ta Y raha oma arvele, käis poes ja viis kotiga emale süüa, samuti läks raha sõitude peale emaga ning kui ema küsis raha, siis kandis ta oma arvele, võttis välja ja viis emale (II kd, tl-d 37-38 pöördel). Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus, nõustudes maakohtuga,
8(14)
1-25-6561 kokkuvõtvalt seisukohale, et M. Lätt kasutas süüdistuses etteheidetaval perioodil temale kui eestkostjale usaldatud Y rahalisi vahendeid kokku vähemalt 1170 euro ulatuses ema vajaduste rahuldamiseks.
38.Ringkonnakohus viitab, et M. Lätt vastas kohtuistungil küsimusele, kas ta kasutas ema raha enda huvides: Nii ja naa. M. Läti ütluste kohaselt kandis ta osa Y kontolt pärinevaid rahalisi vahendeid enda kontolt vahepeal petturitele, lootes saada suurema summa tagasi, aga lõpuks sai aru, et ei saa sealt midagi (II kd, tl 37). Prokurörile vastates tõdes M. Lätt, et kandis poolteist või kaks tonni pättidele, tonni võttis endale (II kd, tl 38 pöördel). Ringkonnakohus nõustub maakohtu tuvastatuga, et kuigi osade Y kontolt M. Läti kontole tehtud ülekannete selgituseks on märgitud „tänane toidukott ja soe söök“, saab M. Läti kontolt tehtud ülekandeid analüüsides jõuda järeldusele, et seda raha ei kasutatud ainult Yle toidu ostmiseks (vt otsuse p 12).
39.Ringkonnakohus lisab täiendavalt, et pangakontodest nähtuvalt kandis M. Lätt ajavahemikul 29.04.2024 kuni 21.05.2024 Y kontolt enda kontole selgitusega „tänane toidukott ja soe söök“ kantud rahast enamasti samal päeval edasi erinevatele välismaistele kontodele (II kd, tl-d 26-34). Tõendeid kogumis hinnates saab jõuda järeldusele, et M. Lätt võis temale eestkostjana usaldatud Y rahalisi vahendeid ajavahemikul 29.04.2024 kuni 21.05.2024 pöörata ebaseaduslikult enda kasuks ca 3000 euro ulatuses. Kuivõrd tuvastatud asjaoludest ilmnevalt kasutas M. Lätt süüdistuses etteheidetavast 4266 eurost vähemalt 1170 eurot Y huvides, asub ringkonnakohus seisukohale, et M. Lätt pööras ajavahemikul 29.04.2024 kuni 21.05.2024 temale usaldatud Y pangakontol asuvaid rahalisi vahendeid ebaseaduslikult enda kasuks kokku 3096 euro ulatuses (4266 – 1170). Seega vastab M. Lätile etteheidetav tegu KarS §-s 201 sätestatud kuriteokoosseisule.
40.Eeltoodu alusel kvalifitseerib ringkonnakohus M. Lätile etteheidetava teo, s.o ajavahemikul 29.04.2024 kuni 21.05.2024 temale seoses eestkoste teostamisega usaldatud Y rahaliste vahendite ebaseadusliku enda kasuks pööramise kokku 3096 euro ulatuses ümber KarS § 201 lg 1 järgi. Kuivõrd M. Lätt on maakohtu otsusega tunnistatud KarS § 201 lg 1 järgi süüdi Y vara ebaseaduslikus omastamises 11.02.2024 ja 06.03.2024 kokku 2100 euro ulatuses, suureneb M. Lätile süüksarvatava omastamise maht 3096 euro ulatuses.
41.Ringkonnakohus leiab maakohtuga nõustuvalt, et M. Lätile KarS § 201 järgi etteheidetavaid tegusid, s.o temale usaldatud Y rahaliste vahendite ebaseaduslikult enda kasuks pööramist tuleb käsitada jätkuva kuriteona, s.o õiguslikult ühe teona, sest kõik osateod on kantud ühtsest tahtest (vt otsuse 15). Samuti tuleb ka M. Lätile etteheidetav Y vara omastamine kokku 3096 euro ulatuses ajavahemikul 29.04.2024 kuni 21.05.2024 kvalifitseerida KarS § 201 lg 1 järgi. Tulenevalt eeltoodust tühistab ringkonnakohus M. Läti õigeksmõistmise ajavahemikul 29.04.2024 kuni 21.05.2024 etteheidetavates tegudes KarS § 171 lg 1 järgi, kvalifitseerib Y rahaliste vahendite omastamise 3096 euro ulatuses ümber KarS § 201 lg 1 järgi, milles tunnistab M. Läti uue otsusega süüdi.
42.Ringkonnakohtu hinnangul pole olenemata süüdistuse mahus suurenemisest alust muuta M. Lätile maakohtu poolt KarS § 201 lg 1 järgi mõistetud karistust, s.o 6 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg 1,3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui M. Lätt ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Ringkonnakohtu hinnangul ei suurenda süüdistuse mahu täienemine maakohtu poolt keskmiseks hinnatud teosüüd. Ringkonnakohus arvestab KarS § 201 lg 1 järgi mõistetud maakohtu karistust muutmata jättes ka maakohtu sedastatut, et juba 15.04.2024 teavitas perearstikeskus valla eestkostespetsialisti M. Läti raskest haigestumisest, mistõttu on küsitav, kuivõrd M. Lätt oli raskelt haigena oma tervislikust seisundist tulenevalt võimeline süüdistuses toodud perioodil eestkostetava vara
9(14)
1-25-6561 osas kohustusi täitma (vt otsuse p 11). Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendavalt viidata 28.05.2024 kohtumääruses märgitule, millega vabastati M. Lätt eestkosteametist seoses raske haigusega. Kõnealuses määruse p-s 4 on kajastatud Märjamaa valla eestkostespetsialisti tähelepanekud M. Läti juurde tehtud kodukülastustest 19.04., 22.04., 26.04 ja 07.05.2024, mis hõlmavad seega süüdistuse perioodi. Määruses toodu kohaselt ei suutnud M. Lätt keskenduda, tal oli raskusi oma mõtete väljendamisel, kommunaalkulude arvete mõistmisel ja internetipangas arvete tasumisel (vt I kd, tl-d, 10-13). Tuvastatud asjaolusid arvestades peab ringkonnakohus asjakohatuks prokuröri väidet, et tervislik seisund ei saa kuidagi M. Läti süüd kergenda, sest see ei takistanud tal Y kontolt ülekandeid teha.
43.Seoses M. Läti süüdi tunnistamisega KarS § 201 järgi Y rahaliste vahendite omastamises 3096 euro ulatuses, tuleb rahuldada osaliselt prokuratuuri taotlus tsiviilhagi osas ning tühistada maakohtu otsus osas, millega rahuldati Märjamaa Vallavalitsuse tsiviilhagi osaliselt ja mõisteti M. Lätilt välja Y kasuks 2100 eurot varalise kahju hüvitamise katteks. Ringkonnakohus rahuldab uue otsusega Märjamaa Vallavalitsuse tsiviilhagi osaliselt ning mõistab VÕS § 1043 alusel M. Lätilt välja Y kasuks 5196 eurot (2100+3096) varalise kahju hüvitamise nõude katteks, mis tuleb kanda Y arvelduskontole.
44.Prokurör leiab, et maakohus lõpetas põhjendamatult kriminaalmenetluse M. Läti süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, asudes seisukohale, et M. Läti tegu võib vastata KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnustele. Apellant on seisukohal, et M. Lätt, kes sisenes 20.07.2025 ilma Y eeskostja ehk Märjamaa Vallavalitsuse loata Yle kuuluvasse lukustatud korterisse, vahetades ukseluku, pani Märjamaa Vallavalitsuse tahte vastaselt ebaseaduslikult valdaja seaduslikus valduses olevasse eluruumi tungides toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu.
45.Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks korrigeerida ebatäpsused maakohtu otsuses tuvastatud faktilistes asjaoludes, millele apellant tähelepanu pole pööranud. Nimelt on maakohtu otsuses märgitud, et vaidlus puudub asjaolus, et Y oli alates 17.07.2024 paigutatud valla poolt hooldekodusse ning tema korteri- ja keldrivõtmed asusid vallavalitsuses seifis (vt otsuse p 19). Samuti märkis maakohus, et kuivõrd Y viibis alates 17.07.2024 hooldekodus, siis faktiliselt ei kasutatud tema korterit enam elukohana (vt otsuse p 21). Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt paigutati Y alates 28.05.2024 tema eestkostjaks oleva Märjamaa Vallavalitsuse poolt, hooldekodusse mitte juulis 2024, vaid aasta hiljem, s.o 17.07.2025 (vt I kd tl-d 49-55). Seega parandab ringkonnakohus maakohtu otsuses ekslikult märgitu ning sedastab, et Y viibib hooldekodus alates 17.07.2025.
46.Maakohus leidis, et kuivõrd 20.07.2025, kui M. Lätt sisenes süüdistuse kohaselt oma ema korterisse, et võtta keldris asuvate isiklike asjade juurde pääsemiseks keldrivõtmed, viibis Y hooldekodus, ei kasutatud ema korterit enam faktiliselt elamiseks. Maakohtu hinnangul ei rikkunud M. Lätt korterisse sisenemisega oma ema Y õigust privaatsusele ja kodu puutumatusele ning eestkostjaks määratud korteri valdajale, s.o on Märjamaa Vallavalitsusele, eeltoodud õigushüvede kaitse ei laiene. Maakohus leidis, et kuivõrd M. Lätt ei tunginud elamiseks kasutatavasse ruumi, võib tema poolt toimepandu vastata KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnustele ning otsustas lõpetada kriminaalmenetluse M. Läti süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi.
47.Prokurör vaidlustab maakohtu seisukoha kokkuvõtvalt argumentatsiooniga, et kuigi Y asus 20.07.2025 hooldekodus ja korterit elamiseks ei kasutatud, ei tähenda see, et korter, mis on paikkonna vaatlusprotokollist nähtuvalt visuaalselt eluruum, oleks muutunud alates Y paigutamisest hooldekodusse mitteeluruumiks. Apellandi väidetest järeldub, et prokuröri arvates rikkus M. Lätt ema korterisse sisenemisega hooldekodus asuva ema õigust
10(14)
1-25-6561 privaatsusele (PS § 26) ja kodu puutumatusele (PS § 33), millega ringkonnakohtu hinnangul nõustuda ei saa.
48.Ringkonnakohus on maakohtuga päri, et alates 17.07.2025 hooldekodusse paigutamisest ei kasutanud Y enam oma korterit elukohana. Õiguskirjanduses on leitud, et eluruumi mõiste sisustamisel ei tule lähtuda niivõrd elamu ehituslikust tähendusest vaid sellest, kas konkreetses ruumis toimub PS §-s 33 sätestatud kodu puutumatusega kaitstud tegevus ehk kas seda kasutatakse faktiliselt üksikisiku või isikute hulga elamiseks või on vastav ruum selleks mõeldud (vt KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 266 komm 5.2). Kuigi saab nentida, et kõnealuse korteri puhul oli tegemist elamiseks mõeldud ruumiga, jõudis maakohus põhjendatult järeldusele, et etteheidetava teo toimepanemise ajal 20.07.2025 ei olnud enam tegemist faktiliselt elamiseks kasutatava ruumiga.
49.Ringkonnakohus viitab, et 17.07.2025 kell 16.08 e-kirjas andis Märjamaa Vallavalitsuse töötaja KA M. Lätile edastatud e-kirjas teada, et viimase ema Y viibib alates 17.07.2025 Vigala hooldekodus. Ühtlasi teatas valla esindaja M. Lätile, et tõmbas Y korteris vooluvõrgust välja kõik elektriseadmed ja korteri võtmed on vallavalitsuse seifis (I kd, tl 55). Kuivõrd Yle kuuluv korter ei olnud enam Y faktiliseks elukohaks, sh olid vooluvõrgust lülitatud välja kõik elektriseadmed, ei olnud korter M. Lätile etteheidetava teo toimepanemise ajal käsitatav KarS § 266 lg 2 p 1 tähenduses „elamiseks kasutatava ruumina“. Neid asjaolusid arvestades on ainetu apellandi väide, et M. Lätt rikkus 20.07.2026 oma emale kuuluvasse korterisse sisenedes ja selle ukselukku vahetades oma ema Y põhiseaduslikke õigusi PS § 33 ja PS § 26 tähenduses ehk ema õigust kodu puutumatusele ja privaatsusele. Seega asus maakohus põhjendatult seisukohale, et M. Lätile pole alust heita ette KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuritegu.
50.Prokurör märgib, et maakohus jaatas, et M. Lätil puudus õigus siseneda Y korterisse. Ringkonnakohus tõdeb, et maakohtu tuvastatud asjaoludest ning napivõitu põhjendustest on väljaloetav, et maakohtu hinnangul puudus M. Lätil õigus Märjamaa Vallavalitsuse heakskiiduta siseneda Y korterisse ning tema tegu vastab KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnustele (vt otsuse p-d 17-22).
51.Ringkonnakohus peab vajalikuks viidata, et pärast seda, kui M. Lätt sai 17.07.2025 vallavalitsuse töötajalt KAlt e-kirjaga teate, et tema ema on viidud hooldekodusse, korteris on elektriseadmed vooluvõrgust eemaldatud ja korteri võtmed asuvad valla käes, pöördus M. Lätt 17.07.2025 kell 17.13 e-kirjaga eestkostespetsialisti poole, milles märkis, et ema pole teda sellest (hooldekodusse paigutamisest) teavitanud ning uuris, kuna ta saab ema võtmed sealt seifist kätte. M. Lätt selgitas, et seal peaks olema ka tema keldri võti, kus asuvad tema tööriistad ja muu. M. Lätt palus eestkostespetsialistil KAl talle helistada, sest ta vaatab epostkasti ainult õhtul.
52.Tõenditest nähtuvalt KA M. Lätile ei helistanud, vaid saatis talle 18.07.2025 kell 9.54 ekirja, milles teatas, et Y võttis telefoni hooldekodusse kaasa ja talle saab helistada lisades, et Y võtmed jäävad vallavalitsusse kuni eestkoste lõppemiseni, sest kohus on seadnud kohtumääruses eeskoste teostamise ülesanded Märjamaa Vallavalitsusele. E-kirjale lisas KA kohtumääruse. Lisaks teatas KA, et kui M. Lätt soovib keldrist oma asju kätte saada, andku talle teada, siis saab selleks päevaks keldri võtme M. Lätile anda. M. Lätt saatis 18.07.2025 kell 15.18 KAle e-kirja küsimusega: Ja kuda kurat ma oma keldrisse pääsen siis? Eeltoodud M. Läti küsimusele vastas 18.07.2025 kell 15.31 e-kirjaga, paludes teada anda, millal M. Lätt soovib minna, siis saab talle võtme anda (I kd, tl 55).
53.Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt saatis M. Lätt 20.05.2025 kell 18.13 eestkostespetsialist KAle e-kirja, milles teatas, et kuna talle ei antud tema keldri võtit ja ema korterivõtit, vahetas ta täna (kohtu märkus: 20.07.2025) lukud ära, et saada oma keldrisse siis, 11(14)
1-25-6561 kui talle on vaja, mitte ei peaks kogu aeg jooksma võtit küsima. Lisaks märkis M. Lätt, et kui ema kodust peaks midagi vaja olema, helistaks eeskostespetsialist talle päev ette ja lepiks kokku kellaaja, siis ta teeb ukse lahti. M. Lätt lisas veel, et sellist asja ei saa olla, et võõrad käivad tema ja ema kodus, millal tahavad ening et ta võib emale hooldekodusse ise ka vajalikke asju viia. Ühtlasi teavitas M. Lätt, et ukseluku vahetamisel selgus, et ema telefoni laadija oli unustatud hooldekodusse kaasa panna. E-kirja lõpetuseks palus M. Lätt valla esindajal endale helistada, kui on vaja korteri uks avada, sest e-kirju loeb ta alles õhtul (I kd, tl 55).
54.Ringkonnakohus märgib, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt edastas KA järgmisel päeval, s.o 21.07.2025 Märjamaa Vallavalitsuse nimel süüteoteate, milles kokkuvõtvalt märkis, et 21.07.2025 ei olevat õnnestunud eestkostespetsialistil avada Y korteri ust ja vallavalitsus on seisukohal, et M. Läti poolt oli Y korteri ja keldri lukkude vahetamine ilma valla nõusolekuta õigusvastane ning see on käsitletav ebaseadusliku omavolilise tegevusena, sest Y korter ja kelder on valla seaduslikul valitsemisel ja haldamisel (I kd, tl 49). Ringkonnakohus täpsustab siinkohal, et süüteo väide, et M. Lätt vahetas ka Y keldriukse võtmed, kriminaalasjas tuvastamist ei leidnud.
55.Veel peab ringkonnakohus vajalikuks viidata 14.08.2025 kell 14.48 eeskostespetsialist KA poolt M. Lätile saadetud e-kirjale, milles valla töötaja teavitas M. Lätti Y koduse interneti teenuse lõpetamisest, paludes tal muu hulgas tuua vallavalitsusele üks Y korteri ukse võti, et vallavalitsus ei peaks korteri välisukse lukku vahetama. Eestkostespetsialist selgitas, et vallavalitsuse ülesanne on kohtumääruse alusel tagada Y kinnisvara heaperemehelik haldamine. Lisaks teatas KA, et vald annab M. Lätile edaspidi teada, kui soovib korteri seisukorda vaadata ning M. Lätt saab ise juures viibida (I kd, tl 67).
56.Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 14.08.2025 vormistati M. Läti ja valla esindaja KA vahel korteri võtme üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt andis M. Lätt valla esindajale üle Y korteri ukse (ühe) võtme. Aktis sisaldub lisaks märge, et Märjamaa Vallavalitsus teavitab edaspidi e-kirja teel M. Lätti enne Y korteri külastust ette (eestkoste kohtumääruses toodud ülesannete täitmiseks) ja M. Lätile antakse teada külastuse kuupäev ja kellaaeg (I kd, tl 69).
57.Maakohus asus seisukohale, et valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine on KarS § 266 lg 1 järgi väärtegu ning lõpetas menetluse süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi seoses M. Läti toimepandu vastamisega väärteo tunnustele (vt otsuse p-d 19-20).
58.KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava objektiivse koosseisu moodustab valdaja tahte vastaselt võõrasse muu hulgas võõrasse ruumi tungimine. Maakohus on korrektselt tuvastanud faktilised asjaolud, mille kohaselt oli Märjamaa Vallavalitsus alates 28.05.2024 kohtumäärusega määratud Y vara eestkostjaks ning alates 17.07.2025 hooldekodus viibiva eestkostetava korter oli vallavalitsuse seaduslikus valduses. Seega teostas Märjamaa Vallavalitsus KarS § 266 mõttes Y korteri üle tegelikku võimu ning soovis seda võimu teostada. Maakohus tuvastas, et M. Lätt sisenes 20.07.2025 Märjamaa Vallavalitsuse nõusolekuta, s.o valdaja tahte vastaselt, eestkostetava Y korterisse, eesmärgiga saada korterist kätte oma keldrivõtmed ning vahetas korteri välisukse luku. Samuti tuvastas maakohus, et 14.08.2025 andis M. Lätt valla esindajale üle Y välisukse korteri võtme.
59.Tuvastatud faktiliste asjaolude alusel nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et M. Läti tegu võib täita KarS § 266 lg-1 sätestatud väärteo koosseisu ning on õigusvastane. Ringkonnakohtu hinnangul ilmneb aga tõenditest, sh M. Läti kohtuistungil antud ütlustest, et ta ei tulnud selle peale, et tal pole õigust ilma vallavalitsuse loata siseneda keldrivõtmete
12(14)
1-25-6561 saamiseks oma emale kuuluvasse korterisse, mis on varem olnud ka tema enda elukohaks ning kus üks tuba ning samuti kelder on jätkuvalt tema kasutada (vt II kd, tl 37-38 pöördel).
60.Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud maakohtu tuvastatud asjaoludest nähtuvalt M. Lätt aru enda teo keelatusest ehk oli oma teo ebaseaduslikkuse osas keelueksimuses. Riigikohtu selgitatu kohaselt puudub KarS § 39 lg 1 järgi puudub keelueksimuses oleval isikul süü juhul, kui eksimus on temale vältimatu. Keelueksimuse puhul tuleb kindlaks teha, kui hoolikalt suhtus eksimuses olija õiguskorda ja kas ta tegi kõik vajaliku ning võimaliku selgitamaks välja vastava teo keelatust ning kas isikul oli objektiivselt põhjust kahelda teo õiguspärasuses. Riigikohus on leidnud, et mida vähem intensiivne on keelueksimuses tegutsenud isiku käitumisega põhjustatud kahju või oht keelunormiga kaitstavale hüvele, seda vähem on alust eeldada, et isik oleks pidanud oma teo õiguspärasuses kahtlema (vt RKKK 3-1-1-33-16, p 22.2, RKKK 1-21-7336, p 15).
61.Riigikohus on leidud, et vastus küsimusele, kas süüteokoosseisu-pärase ja õigusvastase teo keelueksimuses toime pannud isikule saab ette heita, et ta ei teadvustanud enda käitumise võimalikku ebaseaduslikkust ega kontrollinud teo lubatavust, oleneb suuresti teo iseloomust. Keelueksimuse välditavuse üle otsustamisel tuleb esmalt anda normatiivne hinnang, kuivõrd selgelt tajutav olnuks vajadus küsida enda käitumise õiguspärasuse järele või astuda samme selle kontrollimiseks ex ante objektiivsele mõistlikule kõrvalseisjale, kellel on toimepanijaga sarnased teadmised ja elukogemus. Seejuures võib olla abipakkuvaks kriteeriumiks ka toimepandu moraalne mõõde: üldise arusaama kohaselt kõlbeliselt küsitava teo õiguspärasuses on põhjust rohkem kahelda kui sellise käitumise puhul, mis eetilises plaanis taunitav ei ole. Tähtis on seegi, kuivõrd äratuntavalt võib tegu kahjustada või ohustada seda hüve või eesmärki, mida rikutud õigusnormiga kaitstakse (vt RKKK 1-21-7336, p 15-16).
62.Ringkonnakohtu hinnangul oli M. Lätist lähtunud oht KarS § 266 lg 1 kaitstavale hüvele, s.o avalikule korrale, vähene. Soovides saada juurdepääsu oma keldris asuvatele asjadele, sisenes M. Lätt 20.07.2025 oma emale kuuluvasse, aga Märjamaa Vallavalitsuse seaduslikus valduses olevasse, korterisse seal asuvate keldrivõtmete võtmiseks, vahetades korterisse pääsemiseks ukseluku. Seejuures teavitas M. Lätt samal päeval e-kirjaga korteri ukseluku vahetamisest valla eestkostespetsialisti. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt andis M. Lätt 14.08.2025, kui vallavalitsuse töötaja pöördus tema poole, vallale üle Y korteri vahetatud ukseluku ühe võtme. Vallavalitsuse kirjavahetusest M. Lätiga ning 14.08.2025 Y korteri võtme üleandmise-vastuvõtuaktis sedastatu kohaselt aktsepteeris Märjamaa Vallavalitsus, s.o korteri valdaja, et edaspidi teavitatakse M. Lätti eestkostetava Y korterisse sisenemis(t)est ning M. Lätile jäeti samuti Y korteri võti (vt II kd, tl 38-38 pöördel; I kd 67-69).
63.Menetluses pole kahtluse alla seatud M. Läti ütluste usaldusväärsust, mille kohaselt ei öelnud talle keegi enne 20.07.2025, et ta ei tohi oma ema korterisse siseneda, sealt oma keldrivõtit võtta ja korterilukku vahetada (vt I kd, tl-d 37 pöördel – 38 pöördel). Eestkostespetsialisti ja M. Läti 17.07. ja 18.07.2025 kirjavahetusest ei nähtu samuti, et valla esindaja oleks M. Lätti arusaadavalt keelanud või jaganud selgitusi, mille alusel pidanuks viimane mõistma, et ta ei tohi ilma valla loata oma emale kuuluvasse korterisse enam siseneda. Ringkonnakohus nendib, et 18.07.2025 kell 9.54 e-kirjas teatas eestkostespetsialist KA M. Lätile, et Y korteri võtmed jäävad vallavalitsusse kuni eestkoste lõppemiseni, edastades manusena M. Lätile 28.05.2024 kohtumääruse, millega määrati Y eestkostjaks Märjamaa Vallavalitsus. Arvestades M. Läti raskest haigusest tingitud tervislikku seisundit ja raskusi talle räägitava mõistmisega (millest valla esindajad olid 28.05.2024 kohtumääruse kohaselt teadlikud) (I kd, tl-d 24-26)), ei saa eeldada, et M. Lätt oleks pidanud selle alusel eeldama, et tema tegevus pole lubatav. Seda enam, et M. Lätt oli ka pärast 28.05.2024, kui Märjamaa Vallavalitsus määrati tema eestkostjaks, harjunud käima kuni Y hooldekodusse viimiseni, oma emale kuuluvas korteris. 13(14)
1-25-6561
64.Arvestades kogumis kõiki eeltoodud asjaolusid, asub ringkonnakohus seisukohale, et M. Lätt oli eksimuses KarS § 39 lg 1 mõttes ning see oli vältimatu. Järelikult puudus M. Lätil õigusvastast tegu toime pannes süü ja tema karistamine on KarS § 32 lg 1 kohaselt välistatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes ning kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, jättes kontrollimata asjaolud, mis viitasid, et M. Lätt võis valdaja loata Y korterisse sisenedes tegutseda keelueksimuses, mis oli talle KarS § 39 lg 1 mõttes vältimatu.
65.Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul on apellatsiooni esitanud prokuratuur ja KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. KrMS § 340 lg 1 sätestab, et ringkonnakohus teeb apellatsioonis esitatud taotlusest lähtudes või sellest sõltumata uue otsuse, kui ta tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mis süüdistatava olukorda raskendab. Seega saab ringkonnakohus nende sätete järgi oma algatusel teha uue otsuse üksnes süüdistatava olukorra kergendamiseks (vt nt RKKK 1-20-8694, p 38).
66.Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega kohus otsustas lõpetada KrMS § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetluse M. Läti süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos põhjendusega, et M. Läti poolt toimepandu vastab KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnustele ning mõistab M. Läti süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi õigeks.
67.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Pärnu 06.03.2026 otsuse osaliselt puutuvalt süüdistustesse KarS § 171 lg 1 ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja tsiviilhagisse ning teeb selles osas uue otsuse. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Prokuratuuri apellatsiooni rahuldab ringkonnakohus osaliselt.
68.Süüdistatava kaitsja A. Neiland taotleb M. Lätile apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamist Advokaadibüroole AE Consult kokku 218,24 eurot, millest käibemaks moodustab 42,24 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal prokuratuuri apellatsiooniga tutvumiseks ja selle tutvustamiseks süüdistatavale, sellele ning vastuse koostamiseks ning 03.06.2026 eelistungi ettevalmistamiseks, sh seisukoha koostamiseks ja istungil osalemiseks, kokku 146 minutit. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtukolleegium rahuldab taotluse, sest peab taotluses kirjeldatud toiminguid vajalikeks ning taotletavat tasu mõistlikuks ja põhjendatuks. Seega määrab ringkonnakohus kaitsja A. Neilandi poolt M. Lätile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole AE Consult makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 218,24 eurot. KrMS § 185 lg 2 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahend ning kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulu jätta Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.