Kohus Kohtunik Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
Menetluse liik
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Janek Väli 11. august 2026.a, Tallinn
2-24-144618 Creditreform Eesti OÜ hagi X vastu 15.11.20214 tehnilise valve lepingust nr PR-17/09614 tuleneva võlgnevuse 41,63 euro ja viivise 41,63 euro saamiseks 83,26 eurot nende Hageja: Creditreform Eesti OÜ (registrikood 10887820) Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask (Õigusbüroo TK OÜ, e-post xxx) Kostja: X (isikukood XXX) Lihtmenetlus
Resolutsioon
Jätta rahuldamata Creditreform Eesti OÜ hagi X vastu.
Jätta menetluskulud hageja, Creditreform Eesti OÜ, kanda.
Määrata, et kostjal, Xil, kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused
Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 13.03.2025 määruse punktis 2 (dtl 82). Menetlusosalised enda ärakuulamist taotlenud ei ole.
TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Hageja nõuded ja põhjendused
4.Creditreform Eesti OÜ esitas Harju Maakohtule hagi X vastu 15.11.2017 tehnilise valve lepingust nr PR-17/09614 tuleneva võlgnevuse 41,63 euro ja viivise 41,63 euro saamiseks.
Hagiavalduse kohaselt on kostja ja AS G4S Eesti sõlminud 15.11.2017 valveteenuse osutamiseks tehnilise valve lepingu PR-17/09614.
4.2.Lepingu alusel osutas täitja tellijale teenust alates 15.11.2017, milleks oli eramu xxx asukohaga xxx, xxx linnaosa, Tallinna linn tehniline valve koos lisateenusega signaaliedastusseadme üüriga.
4.3.Täitjale jäi seadmete omand ning kostjal oli õigus seadmeid lepingu kehtivuse ajal ajutiselt vallata, kuid lepingu lõppedes oli kostjal kohustus seadmed täitjale tagastada.
4.4.Täitja esitas 03.02.2021, 03.03.2021 ja 06.04.2021 kostjale teenustasu arved nr 835054848, 835108009 ja 835162803 maksetähtaegadega 16.02.2021, 16.03.2021 ja 16.04.2021 millistel kajastub valveteenus perioodi 01.02.2021 kuni 24.04.2021 eest summas 62,30 eurot.
4.5.Täitja saatis kostjale 29.06.2021 e-kirjaga selgituse, et xxx leping on lõpetatud ja G4S Eesti AS-ile on vajalik tagastada GSM saatja. E-kirja kohaselt ootas täitja saatjat tagasi hiljemalt 06.07.2021 Paldiski mnt 80, E-R 8:30-16:30 (G4S Eesti AS peamaja). Ekirjas on selgitatud, et tehniku väljakutse saatja demonteerimiseks on 54,00 eurot.
4.6.Täitja esitas 29.07.2021 kostjale tagastamata GSM saatja eest arve nr 835359133 maksetähtajaga 08.08.2021 summas 50 eurot.
4.7.Kostja tasus 09.08.2021 summa 70,67 eurot. Lähtuvalt eeltoodust on kostjal tasumata 41,63 eurot.
4.8.Täitja kinnitas 23.01.2025 oma nõuete loovutamisest kostja vastu hagejale. Nõude loovutamise kavatsusest ja lepingu lõpetamisest alates 24.04.2021 teavitati 16.04.2021 kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei ole võlgnevust tasunud.
4.9.Arvest nr 835359133 on tasumata summa 41,63 eurot maksetähtajaga 08.08.2021, millelt on hagejal vastavalt lepingus sätestatud määrale õigus nõuda kostjalt viivist, summas 45,87 eurot (alates 09.08.2021 kuni 04.03.2025). Tegutsedes heas usus palub hageja kohtul mõista kostjalt välja viivised põhinõude ulatuses s.o summas 41,63 eurot.
4.10.Arved on esitatud kostjale lepingus avaldatud e-posti aadressile, seega saab eeldada, et kostja on saanud arved kätte sh 29.07.2021 esitatud arve nr 835359133 kätte. Ei ole
eluliselt usutav, et kostja saab arveid kätte valikuliselt samalt e-posti aadressilt, millelt on mh vastanud hagile xxx.
4.11.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
5.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
Kostjale ei ole teada, millal AS G4S Eesti on loovutanud oma nõude hagejale. Creditreform Eesti saatnud kostjale kirja 3.12.2024, milles väidab, et on antud nõude võlausaldaja alates 2.9.2014. Samas on sama firma edastanud kirja kuupäevaga 20.01.2023. Kostja on palunud AS-il G4S saata nõude aluseks olevad arved ja kirjad, millega kostjale on teatatud võlgnevustest ja nõude loovutamisest. G4S ei esitanud arveid, vaid teatas meili teel, et kostja on neile võlgu. 41,63 euro suuruse võla aluseks olevat 29.7.2021 koostatud arve summas 50 eurot. Sellist arvet pole kostja mitte kunagi saanud. Ainsa dokumendina saatis firma G4S kostjale kirja, mille nad saatsid aprillis aastal 2021 ja mille järgi võlgnevus oli 70,67 eurot, mis on tasutud 9.8.2021. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
6.Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
Kohus on pooltele selgitanud menetlusliigiga (lihtmenetlusega) kaasnevat ning vaidluse õiguslikku olukorda ja tõendamiskoormust (dtl 122-125).
TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud, mille kostja on 17.07.2026 menetlusdokumendis omaks võtnud (dtl 140):
Kostja X (kui tellija) ja AS G4S Eesti (kui täitja) sõlmisid 15.11.2017 valveteenuse osutamiseks tehnilise valve lepingu PR-17/09614 (dtl 60-62).
Lepingu alusel osutas täitja tellijale teenust alates 15.11.2017, milleks oli eramu xxx asukohaga xxx, xxx linnaosa, Tallinna linn tehniline valve koos lisateenusega signaaliedastusseadme üüriga.
Valveteenuse leping lõppes alates 24.04.2021 (dtl 66).
Valveteenuse lepingu lõppedes oli kostjal (tellijal) kohustus signaaliedastusseade täitjale tagastada (dtl 62, p 2.2.6, 3.2.5).
Kostja ei tagastanud täitjale signaaliedastusseadet ega tellinud täitjalt selle lahtiühendamist.
Vaidluse keskmes on väidetavalt täitja poolt kostjale esitatud 29.07.2021 arve nr 835359133 maksetähtajaga 08.08.2021 summas 50 eurot tagastamata GSM saatja (signaaliedastusseade) eest (dtl 68). Kuna kostjal oli tekkinud ettemaks, siis on täitja ja kohtumenetluses hageja esitanud kostja vastu põhivõla nõude 41,63 eurot ja lisaks nõuab
hageja kostjalt viivist seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 2. lause) summas 41,63 eurot. Kostja eitab sellise arve saamist või võla olemasolu (dtl 140).
10.Pooltel on vaidlus ka selle üle, kas hageja on omandanud teenuse osutajalt nõude ning kas sellest tulenevalt on kostjal kohustus hagejale tasuda hagiavalduses nõutud võlgnevus.
10.1.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.
10.2.Hageja on kohtule esitanud tõendi (dtl 80), milles AS G4S Eesti kinnitab, et on nõuete loovutamise lepingu alusel loovutanud hagejale AS G4S Eesti valveteenuse osutamise lepingu PR–17/09614, sõlmitud 15.11.2017 tulenevad nõuded X vastu, põhivõlgnevusega summas 41,63 eurot, millele lisanduvad kõrvalnõuded. Omandiõigus nõudele on Creditreform Eesti OÜ-le üle läinud 27.11.2024. Seega asub kohus seisukohale, et hagejal on AS-i G4S Eesti asemel õigus võlga nõuda (seda eeldusel, et kostjal see võlg AS-i G4S Eesti ees varasemalt eksisteeris, mida kohus otsuse tegemisel järgnevalt tuvastab).
10.3.Isegi, kui nõude loovutamisest ei ole kostjale varem teatatud, omaks see asja lahendamisel tähendust vaid juhul, kui kostja oleks enne nõude loovutamisest teadasaamist tasunud võla hageja asemel AS-ile G4S Eesti. Kostja on kinnitanud, et hagis nõutavat võlgnevust AS-ile G4S Eesti tasutud ei ole, kuivõrd kostja hagis nõutavat võlgnevust ei tunnista.
11.Hageja nõue põhineb algse võlausaldaja (AS G4S Eesti) poolt 29.07.2021 esitatud arvel nr 835359133 summas 50 eurot, mille selgituseks on märgitud „Tagastamata GSM saatja. Leping PR-09614“. Tsiviilõiguses peab igal rahalisel nõudel olema selge lepinguline või seadusjärgne alus. Kohus järgnevalt analüüsib, kas algsel võlausaldajal oli ja on õiguslik alus kostjalt selle summa tasumist nõuda.
11.1.Pooltevaheline leping sätestab lisateenusena „Signaaliedastusseadme üür“, mis sisaldus kuutasus (dtl 60). Kohtu hinnangul oli poolte vahel signaaliedastusseadme kasutamise osas sõlmitud üürileping. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja)
andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 334 lg 2 sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
11.2.Leping (dtl 60) ei sisalda ühtegi tingimust, mis fikseeriks tagastamata seadme eest kindla leppetrahvi või hüvitise summas 50 eurot. Lepingu osaks olevate „Teenuse tingimused. Kombineeritud teenus“ (dtl 62) punkti 2.2.6 kohaselt on tellija kohustatud lepingu lõppemisel tellima seadme lahtiühendamise ning p 3.2.5 kohaselt tasuma seadme tagastamisega viivitamise eest. Ka neis tingimustes puudub kokkulepe 50 euro tasumise kohustuse kohta tagastamata seadme eest.
11.3.Hageja selgitas vastuseks kohtu küsimusele, millisest lepingu punktist tulenes AS-le G4S Eesti õigus nõuda kostjalt signaaliedastusseadme mittetagastamisel summat 50 eurot, et see tulenes lepingu p-dest 2.2.6 ja 3.2.5 ja AS G4S Eesti erakliendi hinnakirja p-st 6.6 (dtl 138). Nimetatud punkt sätestab: „Valveseadmestiku ja/või signaaliedastusseadme lahtiühendamine/demonteerimine – hind käibemaksuga 54 eurot“. Tärniga on nimetatud punktis veel täpsustatud: „Hind sisaldab tehniku transportimist objektile ja kuni 1 tund tööd. Iga järgneva töötunni arvestus toimub 0,5 tunni kaupa. Hind kehtib tööpäevadel 09.00–17.00. Väljaspool viidatud aega ja riigipühadel korrutatakse hind koefitsiendiga 1,5. Seadmete, materjalide ja erivahendite kulu ei sisaldu hinnas ning selle eest esitatakse eraldi arve.“ Nimetatud punkt kehtestas kokkuleppelise tasu signaaliedastusseadme lahtiühendamise / demonteerimise tööde eest, mitte seadme enda eest. Kuna hageja ei ole väitnud, et tema õiguseellane oleks neid töid teinud, siis puudub tal alus vastavat tasu nõuda selle hinnakirja punkti alusel.
11.4.Kohus asub seisukohale, et hageja viidatud hinnakirja punktist ega ühestki teisest lepingu punktist ei tulenenud kostjale kohustust tasuda 50 eurot signaaliedastusseadme tagastamata jätmise korral.
11.5.Hageja on 03.07.2026 menetlusdokumendis viidanud ka kostjapoolsele kahju hüvitamise kohustusele VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel (dtl 128).
11.5.1.VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1 järgi saab tagastamata üüritud asja eest nõuda tekkinud kahju hüvitamist (asja väärtust) (VÕS § 334 lg 1). Kahju hüvitamise nõude tekkimiseks peab võlausaldaja tõendama: 1) Kohustuse rikkumise (seadet ei tagastatud); 2) Kahju olemasolu ja selle täpse suuruse (seadme reaalne jääkväärtus või asendushind rikkumise ajal); 3) Põhjusliku seose.
Hageja ei ole kahju nõude rahuldamise aluseks olevaid asjaolusid esile toonud ega tõendanud. Eelkõige ei ole hageja esitanud selgeid väiteid ega mingeid tõendeid õiguseellasele tekkinud kahju suuruse kohta. Hageja tugineb sisuliselt vaid vaidlusalusel arvel kirjapandule, kuid ainuüksi arve esitamisest ei teki kostjal võlga ega selle tasumise kohustust.
12.Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et algsel võlausaldajal oleks olnud lepingust või seadusest tulenev alus sellises summas arve esitamiseks ja 50 euro tasumise nõudmiseks. Kuna hageja põhinõue on alusetu, ei ole hagejal õigus kostjalt nõuda ka kõrvalnõuetena viiviste tasumist. Hagi tuleb tervikuna jätta rahuldamata.
13.Kuna hageja õiguseellane esitas kostjale arve ilma õigusliku aluseta ja kostjal ei tekkinud kohustust seda tasuda, siis pole käesoleva vaidluse lahendamiseks vaja edasi tuvastada, kas ja millal on kostjale on edastatud 29.07.2021 arve nr 835359133.
14.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
15.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 on tsiviilasja hagihinnaks 83,26 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
17.1.Kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust esitanud ei ole. Samuti ei nähtu toimikust kostjal menetluskulude tekkimine. Seega määrab kohus, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.