Elisa Eesti AS hagi F.G vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
247,70 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood: 10069659; lepinguline esindaja Brittany Tuul, Julianus Inkasso OÜ, e-post: esindajad Kostja: F.G (isikukood: XXX, e-post: kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Elisa Eesti AS hagi F.G vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista F.G-lt Elisa Eesti AS kasuks võlgnevus kokku 233,16 eurot.
3.Välja mõista F.G-lt Elisa Eesti AS kasuks viivis 0,065% päevas arvestatuna põhinõudelt (121,55 eurolt) alates 30.06.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
Välja mõista F.G-lt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulud summas 458 eurot.
6.Välja mõista F.G-lt Elisa Eesti AS kasuks menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 20-25, 98, 107)
1.Elisa Eesti AS (hageja) esitas 30.12.2025 Tartu Maakohtule hagi F.G (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 08.04.2021 seadmete rendilepingu, mille alusel sai kostja rendile ruuteri (Technicolor TG389ac) ja DigiTV kaardi ning kohustus maksma hagejale tasu vastavalt hinnakirjale ning kliendi- ja teenuse osutamise lepingu L-1282765, mille alusel sai kostja kasutada hageja teenuseid ning kohustus tasuma teenuste eest vastavalt hageja hinnakirjale.
3.Hageja on enda kohustusi täitnud ja esitanud igakuiselt kostjale arveid teenuste kasutamise eest. Kostjal on tasumata arveid kokku summas 121,55 eurot. Hageja on kostjale edastanud e-kirja teel 25.04.2023 lepingute ülesütlemise hoiatuse, kuna kostjal oli tasumata tähtaegsed arved ja osamaksed 01.03.2023 ja 01.04.2023. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud luges hageja lepingud üles öelduks 26.05.2023.
4.Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust tasunud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust ja üldtingimuste punktist 4.2.3. Hageja sissenõudekulud on 30 eurot (26.09.2023 esimene tasuline kiri 15 eurot, 25.10.2023 teine tasuline kiri 5 eurot, 04.12.2023 kolmas tasuline kiri 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot).
5.Vastavalt üldtingimuste p 6.10 järgi maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse hageja poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viivist sissenõutavaks muutunud põhiosalt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 01.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 30.12.2025 ning hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 67,31 eurot.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 121,55 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 67,31 eurot ja täiendavalt viivise 0,065% päevas põhinõudelt alates 31.12.2025 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (dtl 94)
7.Kostja hagile sisulisi vastuväiteid ei esitanud, kuid ebaselgeks jäi nõude arvutuskäik, kuna Elisa iseteeninduses kuvas võlgnevuseks 152,35 eurot. Kostjal ei ole majanduslikust seisundit tulenevalt võlgnevust võimalik korraga tasuda ning palus võimaldada tasuda võlgnevus maksegraafikuga.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
9.Asja materjalidest nähtuvalt oli Elisa Teleteenused AS-i (praeguse nimega Elisa Eesti AS) ja kostja vahel 08.04.2021 sõlmitud seadmete rendi ning kliendi- ja teenuse osutamise lepingud nr L-1282765 (dtl 26-29). Hageja andis lepingute alusel kostja kasutusse DigiTV kaardi (maksumusega 10 eurot) ja ruuteri (maksumusega 69 eurot) ning osutas kostjale interneti ja teleteenuseid (Elisa Elamus: Internet-M, Elisa Huub, NutiTV, Järelvaatamine+, TV nutiseadmes ja arvutis ning Wi-Fi teenus). Lepingute lahutamatuks osaks olevate Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste ja hinnakirja (dtl 30-57) p 5.2.2 järgi kohustus hageja osutama või vahendama kostjale kooskõlas lepinguga selles märgitud teenuseid ning kostja kohustus p 4.2.2, 6.1 ja 6.5 järgi tasuma õigeaegselt Elisa poolt osutatud teenuste eest esitatud arved arvel märgitud maksetähtajaks.
10.Hageja on esitanud kostjale arved, mis on tasumata. 01.03.2023 arve nr A-43777013 summas 21,23 eurot maksetähtajaga 31.03.2023 (dtl 58); 01.04.2023 arve nr A-43939116 summas 21,23 eurot maksetähtajaga 30.04.2023 (dtl 59); 01.05.2023 arve nr A-44097897 summas 6,60 eurot maksetähtajaga 31.05.2023 (dtl 60); 01.07.2023 arve nr A-44406768 summas 1,99 eurot maksetähtajaga 31.07.2023 (dtl 61); 01.08.2023 arve nr A-44557073 summas 1,50 eurot maksetähtajaga 31.08.2023 (dtl 62); 26.07.2023 arve nr NA-141860 summas 69 eurot maksetähtajaga 26.07.2023 (dtl 63). Kokku on kostjal tasumata teenuste ja seadmete rendi ning ruuteri maksumuse eest 121,55 eurot.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
12.Kostjale on teenust osutatud, kostja ei ole arvetel märgitud teenustele ega summadele sisulisi vastuväiteid esitanud ning on jätnud arvetel nr A-43777013, A-43939116, A44097897, A-44406768, A-44557073 osundatud teenuste eest tasumata. Kostja võlgnevuse tõttu võis hageja kooskõlas üldtingimuste p 7.1, 7.4.1 öelda lepingud üles. Rendilepingu järgi tuli kostjal tagastada rendiseadmed 7 päeva jooksul või hüvitada väärtus. Kuna kostja seadmeid ei tagastanud on ta kohustatud hüvitama arvel nr NA-141860 märgitud ruuteri maksumuse, mis lepingu järgi on 69 eurot.
13.Seega on hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus tasuda lepingute ja VÕS § 108 lg 1 alusel võlgnevus summas 121,55 eurot.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
15.Hageja nõuab kostjalt viivist üldtingimuste p-s 6.10 sätestatud määras 0,065% päevas ning arvestab viivist sissenõutavaks muutunud tasumata arvetelt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 01.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 30.12.2025 summas 67,31 eurot. Kostja viivisele ega selle arvestamise alusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja viivisenõue summas 67,31 eurot on põhjendatud. Samuti on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel põhjendatud lisanduva viivise nõue 0,065% päevas arvestatuna põhinõudelt alates 31.12.2025 kuni kohustuse täitmiseni. Ajavahemikul 31.12.2025 kuni otsuse tegemiseni s.o 29.06.2026 on lisandunud viivis 14,30 eurot.
16.Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulu 30 eurot. Hageja on kostjale edastanud e-posti teel 26.09.2023, 25.10.2023. 04.12.2023 meeldetuletuskirjad ja hagihoiatuse (dtl 67-81), mistõttu on sissenõudekulud 30 eurot põhjendatud ja kooskõlas üldtingimuste p 4.2.3 ja VÕS § 1132 lg 2 p 1.
17.Kostja on avaldanud soovi tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel. Vaatamata sellele, et kohus on andnud pooltele tähtaja kokkuleppe sõlmimiseks, ei ole kostja hageja ega kohtu kirjadele reageerinud. Kohus ei pea antud juhul põhjendatuks ka TsMS § 445 lg 1 alusel määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korda, kuna kostja ei ole üles näidanud valmisolekut ja huvi võlgnevuse tasumiseks.
18.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 233,16 eurot, mis koosneb põhivõlast 121,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest seisuga 29.06.2026 summas 81,61 eurot, võla sissenõudmiskulust 30 eurot ning edasiulatuvalt viivis 0,065% päevas arvestatuna 121,55 eurolt alates 30.06.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
MENETLUSKULUD
19.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
20.Kuivõrd kohus rahuldas hagi tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
22.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 65 eurot + hagiavalduse esitamisel täiendavalt 35 eurot), õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 338 eurot (ilma käibemaksuta), mille hageja palub kostjalt välja mõista.
23.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 247,70 eurot tasuda riigilõivu 100 eurot. Seega kuulub hageja tasutud riigilõiv kostja poolt hüvitamisele.
24.Kohus, lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 ning arvestades hageja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ning vajalikkust, peab põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu kokku 2 tunni ulatuses summas 338 eurot (ilma käibemaksuta). Maksekäsu kiirmenetluse kulud arvatakse TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse hulka ning on summas 20 eurot TsMS § 4842 kohaselt põhjendatud. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ning saab kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta.
25.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 458 eurot (100 eurot riigilõiv + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu + 338 eurot lepingulise esindaja kulu).
26.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.