Määruse tegemise aeg ja koht 01.09.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-20-10233
Kohtuasi
X kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.12.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kristjan Kers Puudutatud isik (võlausaldaja) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud tõendid.
2.Tühistada Harju Maakohtu 30.12.2025 määrus osas, milles maakohus jättis X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest vabastamata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega vabastada X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Rahuldada X määruskaebus.
4.Avaldada teade X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.1.Vabastada X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest.
6.2.Lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.
6.3.Vabastada X usaldusisiku kohustustest.
6.4.Avaldada teade X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.5.Jätta maakohtus kantud ja määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
2-20-10233 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse, v.a resolutsiooni p 1, peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus kuulutas 13.08.2020 välja X (võlgnik) pankroti. Maakohus lõpetas 15.02.2021 pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas 26.05.2021 võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, samuti määras võlgniku täitma enda usaldusisiku kohustusi. usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast. Võlgnikule jäi võlausaldaja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu, võlausaldaja) ees kohustus 65 000 eurot.
2.Võlgnik esitas kohtule järgmised usaldusisiku aruanded: I aruanne 20.05.2022 (dtl 160) – võlgnik töötas veebilehe administraatorina ja IT administraatorina, töötasu oli 601–849 eurot kuus. Võlgnik tasus võlausaldajale 1559,34 eurot; II aruanne 10.05.2023 (dtl 212) – võlgnik töötas IT administraatorina, töötasu oli 849–994 eurot kuus. Võlgnik tasus võlausaldajale 1803 eurot; III aruanne 19.04.2024 (dtl 228) – võlgnik töötas IT administraatorina, töötasu oli 994 eurot kuus. Võlgnik tasus võlausaldajale 2345,92 eurot; IV aruanne 23.05.2025 (dtl 265) – võlgnik töötas IT administraatorina, töötasu oli 986 eurot kuus. Võlgnik tasus võlausaldajale 4347 eurot.
3.Võlgnik esitas 13.08.2025 taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks.
4.Võlausaldaja jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja juhtis tähelepanu, et töötamise registri andmetel puudub võlgnikul kehtiv töösuhe. Võlgnikul lõppes tööleping Q OÜ-ga poolte kokkuleppel 31.05.2025.
5.Võlgnik selgitas 23.10.2025 ärakuulamisel, et ta ei saanud vaimsete probleemide tõttu alates 01.06.2025 töötamist jätkata. Võlgnik võttis end Töötukassas töötuna arvele. Võlgnikul on IT-alane kõrgharidus ja ta on selles valdkonnas tegutsenud 18 aastat. Võlgnik on tasuvamat tööd otsinud, kuid ei ole varasema karistuse tõttu tööd saanud. Maakohus kohustas võlgnikku esitama muuhulgas tõendid tasuvamale tööle kandideerimise kohta. Kohus võttis võlgnikult võlgniku vande. Maakohtu määrus
6.Maakohus keeldus 30.12.2025 määrusega võlgniku vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 alusel, vabastas usaldusisiku tema kohustustest ja lõpetas menetluse.
6.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt nähtus kohtule esitatud aruannetest, et võlgnik oli kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud IT-administraatorina ja saanud töötasu
2-20-10233 601–994 eurot kuus. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik oli menetluse kestel tasunud võlausaldajale kokku 9795,92 eurot.
6.2.Maakohtu hinnangul oli võlgnik rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Võlgnik oli kogu kohustustest vabastamise menetluse aja töötanud IT-administraatorina töötasuga 601– 994 eurot. Kohtu hinnangul ei saanud seda siinsel juhul pidada mõistlikult tulutoovaks tegevuseks. Võlgnikul on IT-alane kõrgharidus ja ta on selles valdkonnas tegutsenud 18 aastat. Statistikaameti palgarakenduse andmebaasi kohaselt on 2025. a II kvartalis võlgnikuga samas valdkonnas töötavatel isikutel keskmised töötasud vahemikus 2253–3408 eurot kuus (süsteemiadministraator; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia operaator; info- ja kommunikatsioonitehnoloogi sideassistent). Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et ta on otsinud tulusamat tööd, kuid varasema karistuse tõttu ei ole ta seda saanud. Tõendina esitas võlgnik üksnes 12.05.2025 BOLT teenindajakaardi rahuldamata jätmise otsuse. Ühtegi varasemat tööotsimist võlgnik ei tõendanud. Eeltooduga oli võlgnik kohtu hinnangul rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Rikkumine oli pandud toime vähemalt raske hooletusega, tõenäolisemalt, välistada ei saa ka tahtlust.
6.3.Maakohus selgitas, et tegemist oli vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel. Kohus järeldas võlgniku käitumisest, et tal puudus huvi menetlust läbida. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole vabastamise taotlemise automaatne tagajärg ning seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4). Siinsel juhul võlgnik rikkus vähemalt raske hooletusega kui mitte tahtlikult PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust. Seega oli võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud. Määruskaebus
7.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
7.1.Maakohus tõlgendas ebaõigesti materiaalõigust (PankrS § 173 lg 1 ja § 175 lg 2) ning tuvastas faktilised asjaolud puudulikult ja ebaõigesti. Maakohus jättis arvesse võtmata võlgniku individuaalsed erisused ja objektiivsed takistused tööturul. Maakohus lähenemine, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-t 1, tuginedes vaid Statistikaameti keskmisele töötasule IT-valdkonnas, on formaalne ja eirab kohtupraktikat.
7.2.Maakohus jättis hindamata võlgniku tervisliku seisundi ja osalise töövõime. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et vaimse tervise halvenemine oli peamine põhjus, miks ta ei saanud alates 01.06.2025 töötamist jätkata. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et arsti vastuvõtu kohta on võimalik küsida väljavõte Terviseportaalist. Võlgnik esitas 01.12.2025 kohtule tõendi osalise töövõime määramise kohta. Võlgnik esitab koos määruskaebusega täiendavalt psühhiaatri hinnangu tema vaimsele tervisele ja töövõime hindamise eksperthinnangu, mis selgitavad, miks võlgnik ei ole võimeline töötama IT-sektoris kõrge vastutuse ja vaimse pingega ametikohtadel.
7.3.Maakohus andis faktiliselt ebaõige hinnangu töökogemusele. Võlgniku praktiline ja kaasaegne töökogemus antud valdkonnas on vaid 4–5 aastat, mis on omandatud pärast karistuse kandmist. IT-sektori dünaamilisust arvestades ei ole 18 aastat tagasi omandatud
2-20-10233 teadmised enam asjakohased. Seega on võlgnik tööturul võrreldav pigem alustava spetsialisti, mitte kogenud eksperdiga, kellele laieneks valdkonna keskmine palk. Maakohus ignoreeris võlgniku selgitust töökogemuse puudumise kohta. Võlgnik selgitas, et tema varasem kokkupuude IT-ga oli seotud süüteoga, mille tõttu ta vahistati, mitte aga töökogemusega.
7.4.Võlgnik selgitas, et tulusama töö leidmist takistab oluliselt karistusregister. Kuigi maakohus leidis, et BOLT-i teenindajakaardi keeldumine on ebapiisav tõend, näitab see ilmekalt võlgniku katseid leida lisasissetulekut ja põrkumist takistustele. 4–5 aastat tagasi aset leidnud vahistamine ja karistusregistri kanne on IT-sektoris peamine takistus kõrgepalgaliste ametikohtade leidmisel. Kohtu etteheide, et sissetulek on liiga madal, eirab täielikult võlgniku stardipositsiooni ja sotsiaalseid takistusi.
7.5.Maakohus leidis meelevaldselt, et kuna võlgnik teenis IT-valdkonna keskmisest oluliselt madalamat palka ning tema töösuhe lõppes 2025. aasta mais poolte kokkuleppel, on rikkumine pandud toime vähemalt raske hooletusega või tahtlusega. Võlgnik on töötanud peaaegu kogu menetluse vältel. Töösuhte lõppemine mais 2025 tervislikel põhjustel ei ole käsitatav raske hooletusena, kuna terviseseisund on objektiivne takistus, mis välistab süülisuse.
7.6.Võlgnik ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna võlgnik ei maksimeerinud oma sissetulekut vastavalt statistilisele keskmisele, on ta kahjustanud võlausaldaja huve. PankrS § 175 lg 2 p 2 nõuab reaalse kahju tekitamist. Võlgnik on tasunud võlausaldajale kokku 9795,92 eurot, mis on märkimisväärne summa, mis on laekunud võlgniku aktiivse tegutsemise tulemusena. Huvide kahjustamine on teoreetiline ja tugineb kohtu poolt konstrueeritud hüpoteetilisele sissetulekule, mis ei arvesta võlgniku tervislikku seisundit ega karistusregistri mõju. Võlausaldaja huve ei saa kahjustada saamata jäänud tuluga, mille teenimine oli võlgniku jaoks objektiivselt võimatu. Menetluse edasine käik
8.Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et 30.12.2025 Harju Maakohtu määrus on seaduslik ja õiguslikult põhjendatud. Maksu-ja Tolliameti hinnangul on kohus igakülgselt hinnanud asjaolusid, sh kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud või mitte.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamata, ning tühistatud osas tuleb teha TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel uus määrus, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Määruskaebus tuleb rahuldada. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis ka kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
11.Võlgnik esitas koos määruskaebusega uued tõendid – väljavõte Terviseportaalist (dtl 340– 343) ja 10.11.2025 eksperthinnangu töövõime hindamise kohta (dtl 344–355). TsMS § 662 lg 3 järgi on määruskaebuse põhjendamiseks lubatud esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab need tõendid TsMS § 238 lg 1 ja § 662 lg 3 alusel vastu.
2-20-10233
12.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtul on õigus kohustustest vabastamise menetlus lõpetada vaid juhul, kui täidetud on kõik eelnimetatud tingimused, st võlgnik on PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud saadud tulusid ja vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta; võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ning võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve (RKTKm 02.11.2016, 3- 2-1-31-16, p 14).
13.Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust tegeleda tulu toova tegevusega või seda otsida. Ringkonnakohus iseenesest nõustub maakohtuga selles, et siinse vaidluse asjaoludel ei saanud pidada mõistlikult tulu toovaks tegevuseks võlgniku töötamist IT-administraatorina töötasuga 601–994 eurot, arvestades võlgniku haridust, töökogemust ja selles valdkonnas töötavate isikute keskmist töötasu. Samuti leiab ringkonnakohus erinevalt võlgniku seisukohast, et maakohus võis tugineda muu hulgas nii võlgniku kogemustele antud valdkonnas kui ka üldisele riiklikule palgatasemele. Ringkonnakohus ei nõustu võlgnikuga, et asja materjalidest saaks järeldada, et võlgniku jaoks oli suurema tulu teenimine objektiivselt võimatu ja ebarealistlik. Võlgnik väitis ärakuulamisel, et ta kandideeris korduvalt, kuid ei mäleta, milliste tööandjate poole ta pöördus. Ühtlasi väitis võlgnik, et teda ei tahetud tööle võtta tema mineviku tõttu. Võlgnik esitas seejuures maakohtule tõendi üksnes ühe kandideerimise kohta mais 2025. Väidetavalt halvenes mais 2025 võlgniku tervis, mis tõi kaasa senise töösuhte lõpetamise. Seega asus võlgnik uut töökohta otsima alles pärast senise töösuhte lõpetamist. Eeltoodule tuginedes nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et võlgnik ei teinud ühe kandideerimise pinnalt usutavaks, et ta oleks menetluse ajal tulusamat tegevust otsinud või et teda ei soovitud tööle võtta.
14.Võlgnik esitas koos määruskaebusega täiendavalt Terviseportaali väljavõtte, millest nähtuvalt on võlgnik käinud 24.10.2025 psühhiaatri visiidil ning kurtnud, et kaebused esinevad alates maist 2025, ning psühhiaatri hinnangul on võlgnikul mõõdukas depressioon. Töövõime hindamise eksperthinnangus on korratud psühhiaatri hinnangut ning kokkuvõttes on märgitud, et tegemist on enamasti ravitava haiguse esimese ägeda haiguseepisoodiga, tõenäoliselt on paranemisaeg 6 kuud ja seni vajab ta võimalust teha osaajalist tööd. Eeltoodust nähtub, et esimesed sümptomid, mis viitasid võimalikele võlgniku tervise probleemidele, esinesid alles mais 2025, kuid kohustustest vabastamise menetlus algatati 26.05.2021. Seega ei ole võlgnik põhjendanud ega tõendanud, miks ta ei teinud menetluse ajal (s.o esimese 4 aasta jooksul) reaalseid pingutusi tasuvama töö leidmiseks.
15.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast üksnes juhul, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 175 lg 2 p-s 2 on peetud silmas võlgniku raskelt süülist käitumist. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14 ja seal viidatud lahendid). Maakohus leidis, et võlgnik rikkus vähemalt raske hooletusega kui mitte tahtlikult PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust. Järgnevalt annab ringkonnakohus hinnangu sellele, et kas siinses asjas oli võlgniku käitumine raskelt süüline.
2-20-10233
15.1.Kohustustest vabastamise menetluse algatamisel selgitas maakohus 26.05.2021 määruses võlgnikule/usaldusisikule üldsõnaliselt õigusi ja kohustusi (dtl 142–144). Võlgnik esitas 20.05.2022, 10.05.2023 ja 19.04.2024 aruanded ning igal aastal aurannete lisadena ka arvelduskontode väljavõtted ja tõendi töötasu suuruse kohta. Maakohus jättis 10.06.2024 määrusega rahuldamata võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks. Samas määruses selgitas maakohus, et võlgnik ei ole kolme aasta jooksul piisavalt täitnud enda kohustusi võlausaldajate ees (dtl 259). Võlgnik esitas seejärel 23.05.2025 aruande ning selle lisana ka arvelduskontode väljavõtted ja tõendi töötasu suuruse kohta. Alles 23.10.2025 ärakuulamisel selgitas maakohus võlgnikule tulusama töö ostmise kohustust ja vajadust tõendada piiratud töövõimet (dtl 307–308). Võlgniku sissetulek nähtus kõigist aruannetest ja kohtule esitatud tõenditest. Samas tegi maakohus võlgnikule etteheite ebapiisava sissetuleku kohta alles 23.10.2025 ärakuulamisel, s.o peaaegu kolm aastat pärast esimese aruande esitamist. Vahepealsel ajal ärakuulamisi ei toimunud ja kirjalikke selgitusnõudeid toimikust ei nähtu. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa võlgniku rikkumist pidada neil asjaoludel raskelt süüliseks, kuna võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal töötanud (v.a viimasel aastal) ja võlgnikule ei pruukinud olla arusaadav, et olenemata olemasolevast töökohast tuleks tal otsida endale tasuvamat tööd.
15.2.Juba alates 20.05.2022 aruandest ja sellele lisatud arvelduskonto väljavõttest oli nähtav nii võlgniku sissetuleku suurus kui ka tõenäoliselt kohustuste täitmise ebapiisav ulatus. Sellises olukorras pidanuks kohus selgitama võlgnikule juba varem, et ei piisa üksnes tööl käimisest, vaid arvestades võlgniku haridust, töökogemust ja selles valdkonnas töötavate isikute keskmist töötasu, on võlgnikul kohustus otsida tulusam tegevus või tõendada, et see on osutunud võimatuks. Maakohus oleks pidanud menetluse jooksul ka sisuliselt kontrollima seda, kas ja kuidas võlgnik PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi (eelkõige töö otsimise kohustust, mille rikkumist maakohus vaidlustatud määruses võlgnikule ette heitis) täidab, ning vajadusel juhtima tähelepanu konkreetsetele puudujääkidele. Maakohus selgitusest 10.06.2024 määruses, et võlgnik ei ole kolme aasta jooksul piisavalt täitnud enda kohustusi võlausaldajate ees, ei pruukinud võlgnik aru saada, et ta on rikkunud tulusama töö otsimise kohustust, kuna ta oli sellel ajal kogu menetluse ajal töötanud.
15.3.Ringkonnakohus leiab, et võlgniku käitumist ei ole alust lugeda raskelt süüliseks olukorras, kus maakohus rikkus PankrS § 172 lg-st 6 tulenevat kontrollikohustust. Võlgniku tähelepanu ei ole võimalikele kohustuste rikkumistele juhitud ja puuduvad selged viited võlgniku pahatahtlikkusele. Seega, vaatamata maakohtu viimasel ärakuulamisel antud selgitustele ja asjaolule, et võlgnik rikkus kohustust otsida tulusam tegevus või tõendada, et see osutus võimatuks, kinnitavad määruskaebuse väited ja toimiku materjalid, et võlgniku käitumine ei olnud siiski sedavõrd raskelt süüline ja pahatahtlik, et ta tuleks jätta kohustustest vabastamata.
16.Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul asja materjalide põhjal võimalik jõuda järeldusele, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 välja toodud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku käitumises puuduvad raskelt süülise käitumise tunnused. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et võlgniku kohustustest vabastamine PankrS § 175 lg 1 alusel on põhjendatud.
17.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku
2-20-10233 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
18.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus keeldus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, ja teha uus määrus, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
19.Seoses maakohtu määruse tühistamisega tuleb ringkonnakohtu määruse jõustumisel avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta (PankrS § 175 lg 7). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Ringkonnakohus peab TsMS § 172 lg 1 alusel õiglaseks jätta menetlusosaliste nii maakohtus kantud menetluskulud kui ka määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus arvestab sealjuures asjaolu, et lahend tehakse võlgniku huvides. Tulevalt menetluskulude jaotusest kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
21.Määrus on edasikaevatav tulenevalt PankrS § 175 lg-st 6 ja TsMS § 178 lg-st 1. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.