Liiklussüüteod

1-26-6185

Süüdi tunnistada Tarmo Kolesov süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel kuulub kohesele kandmisele 2 (kaks) kuud vangistust ning ülejäänud vangistus, s.o 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust, jätta tingimuslikult täitmisele pööramata juhul, kui Tarmo Kolesov ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab määratud kohustusi ja KarS § 75 lõikes 1 p 1-6 sätestatud kontrollinõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

ajavahemike

järel

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

territooriumilt

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Tarmo Kolesovi katseajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu 21.09.2023. a otsusega nr 1-23-5327 mõistetud rahalise karistusega 150 päevamäära s.o 1500 eurot. KarS § 64 lg 2 alusel viia rahaline karistus täide iseseisvalt. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.09.2026. a ning kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus algab kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 75 lg 5 alusel kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Tarmo Kolesovi eelvangistuses viibitud aeg (01.03.09.2026), s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka, seeläbi koheselt kandmisele kuuluvaks kandmata karistuseks on 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Tarmo Kolesovil ilmuda karistust kandma kinnipidamiskohta kutse alusel. Kohtu määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3. Süüdimõistetu Tarmo Kolesov vabastada kahtlustatavana kinnipidamiselt kohtuotsuse kuulutamisel.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 3 ja KarS § 424 lg 4 p 2 alusel võtta Tarmo Kolesovilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks kohtuotsuse jõustumisest arvates.

1-26-6185 KarS § 55 lg 1 alusel lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. LS § 127 alusel on Tarmo Kolesov kohustatud loovutama oma juhiloa Transpordiametile 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Välja mõista süüdimõistetult Tarmo Kolesovilt riigituludesse menetluskuluna sundraha 709,50 eurot, s.o vähendatult KrMS § 256 5 lg 2 alusel, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja kohtueelses menetluses osalemise eest kogusummas 111,60 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel sõiduki teisaldamiskulu 76,23 eurot, kokku 897,33 eurot. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõistetud menetluskulud 897,33 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Tarmo Kolesovi tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 10. kuupäevaks menetluskulude katteks esimesel üheteistkümnel kuul 75 eurot ning viimasel kaheteistkümnendal kuul 72,33 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99926700028383 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-26-6185“.

Kohtuotsus saata süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning jõustumisel Lääne Prefektuurile ja süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ning Transpordiametile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu Tarmo Kolesovi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Pärnu Maakohtu 24.04.2023 otsusega kriminaalasjas 1-23-867 KarS § 424 lg 2 järgi süüdi tunnistatud, juhtis tahtlikult 01.09.2026 kella 16.26 ajal Pärnu linnas Riia mnt 175 juures mootorsõidukit Mercedes-Benz CLK 270 CDI registreerimismärgiga xxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Tarmo Kolesovi kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr ARTF-0032 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,99 mg/l kohta.

1-26-6185 KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega Tarmo Kolesov tahtliku käitumisega, mootorsõiduki korduva juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuotsuse põhjendused Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav kaitsja osavõttu kohtuistungist ei taotlenud. Kriminaaltoimiku materjalide ning kohtuliku arutamise käigus tuvastatu pinnalt, tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning mõista kokkulepitud karistus, kohus nõustub ka kokkuleppes toodud menetluskuludega, millised on nimetatud kohtuotsuse resolutsioonis. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Reinfeldt kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.