24.augustil 2026 Tallinnas 3-26-2004 K.X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses üksikvangistuse kohaldamisel, käeraudade kasutamisel ja spordisaali kasutamise piiramisel tekitatud kahjuga
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming
Kaebaja K.X Riigi õigusabi taotluse lahendamine, menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta K.X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Lõpetada haldusasja nr 3-26-2004 menetlus.
3.Jätta K.X menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 155 lg 5, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
KAEBUSE SISU JA EELNEV MENETLUS
1.Tallinna Halduskohus registreeris 6. juulil 2026 K.X kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu enda äranägemisel. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja Tartu Vanglale
12.veebruaril 2024 kahju hüvitamise taotluse seoses sellega, et vangla valvurid provotseerivad ja piinavad teda (põhjustavad käeraudade kasutamisel kaebajale valu ja vigastusi), samuti seoses sellega, et alates 30. juunist 2023 kohaldati kaebaja suhtes üksikvangistust (mis põhjustas tal tervise halvenemist), kasutati iga päev käeraudu ja keelati spordisaali külastada. Kaebaja hinnangul ei ole Tartu Vangla kahjunõuet lahendades käsitlenud küsimust, kas kaebajale tekitati üksikvangistuse kohaldamisega kahju.
2.Kaebaja esitas kaebuses ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3.Kohus palus 7. juuli 2026. a kohtunõudega Tartu Vanglal esitada kohustuslikku kohtueelset menetlust puudutavad dokumendid.
4.Tartu Vangla esitas 23. juulil 2026 vastuse kohtunõudele. Vangla esitatud dokumentidest nähtuvad järgmised asjaolud.
4.1.Kaebaja esitas esitas 12. veebruaril 2024 vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 113/24/152-1, milles soovis saada hüvitist 20 000 eurot seoses korduval käeraudade kasutamisel põhjustatud valuga ning sellega, et valvurid katkestasid õigusvastaselt tema kõnesid lähedastele ja advokaatidele.
4.2.Kaebaja esitas 12. veebruaril 2024 kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/24/153-1, milles soovis saada hüvitist 20 000 eurot. Kaebaja tõi taotluses välja, et alates 30. juunist 2023 hoiti teda Tartu Vanglas üksiktingimustes, tema suhtes kasutati iga päev käeraudu ja tal keelati spordisaali külastada.
4.3.Tartu Vangla lahendas kaebaja kahju hüvitamise taotlused nr 1-13/24/152-1 ja 113/24/153-1 menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ühises menetluses. Tartu Vangla jättis 12. aprilli 2024. a otsusega nr 1-13/24/152-2 kaebaja kahju hüvitamise taotlused osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata.
4.4.Tartu Vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse 30. juunil 2023, 13. juulil 2023, 14. juulil 2023 ja 16. juulil 2023 aset leidnud sündmuste osas läbi vaatamata. Vangla põhjendas, et viidatud asjaoludel on kaebaja ka varem kahju hüvitamise taotlusega Tartu Vangla poole pöördunud. Kahju hüvitamise taotlus registreeriti Tartu Vanglas 24. juulil 2023 numbriga 1-13/142-1. Tartu Vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse oma 4. oktoobri 2023. a otsusega nr 1-13/142-2 rahuldamata. Otsus toimetati kaebajale kätte 5. oktoobril 2023.
4.5.Tartu Vangla jättis kahju hüvitamise taotluse rahuldamata täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, üksikvangistust ja spordisaalis käimist puudutavas osas. Tartu Vangla põhjendas, et Tartu Vangla kohaldas oma 2. juuli 2023. a käskkirjaga nr 223/1-2/257 alates 30. juunist 2023 kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena ohjeldusmeetmena käeraudu. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati üksuse juhi 2. augusti 2023. a käskkirja nr 2-23/1-2/306 alusel. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tingis 30. juunil 2023. a aset leidnud intsident, mille käigus kaebaja ei allunud ametnike korraldustele helistamine lõpetada. Kaebaja hakkas ametnikke sõimama, keeldus tagastamast telefonitoru, rebis selle juhtme puruks ja viskas koos toruga kambrist välja, jätkates samal ajal ametniku sõimamist. Pärast seda, kui ametnik oli sulgenud kambri ukse, tuli kaebaja uuesti toiduluugi juurde ja sülitas teenistuja näo suunas. Kuivõrd täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli vangla hinnangul õiguspärane, ei saa lugeda täidetuks ka kõiki riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõikest 1 tulenevaid eeldusi kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks. Kaebaja viibis 30. juunil 2023 aset leidnud intsidendi ajal vanglas vahistatu staatuses. Kehtiv õigus ei reguleerinud vahistatute spordisaali viimist. Samas selgitati kaebajale, et kuna ta viibis vanglas vahistatu staatuses, oli tema puhul huviringidesse lubamise kriteeriumiks eelkõige distsiplineeritud käitumine. Kuivõrd kaebaja osas oli fikseeritud korduvaid distsipliinirikkumisi ning tema suhtes oli kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid seoses temast lähtuva ohuga, ei lugenud vangla enam kaebaja käitumist distsiplineerituks ning seega ei olnud täidetud tingimus kaebaja spordisaali lubamiseks. Kuivõrd Tartu Vangla tegevus kaebaja spordisaali mitte lubamisel ei olnud õigusvastane, on täitmata esmane RVastS § 7 lõikest 1 tulenev eeldus kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks. Kaebaja esitas vanglale küll taotluse üksikvangistuse kohaldamise lõpetamiseks ning tema ümberpaigutamiseks, kuid võttis siis taotluse tagasi. Kahju hüvitamise üheks eelduseks on
see, et taotluse esitaja peab olema astunud samme oma õiguste kaitse tagamiseks. Käesoleval juhul oli kaebajale arusaadav, mida ta oma õiguste kaitseks tegema peab, kuid kinnipeetav ise otsustas taotluse tagasi võtmisega menetluse lõpetada. Kuivõrd kaebaja ei ole kasutanud tõhusaid esmaseid õiguskaitsevahendeid, on täitmata vähemalt üks kahju hüvitamise eeldus ja taotlus jääb ka väidetavat üksikvangistust puudutavas osas rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 15. augustil 2026 taotluse riigi õigusabi saamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
Riigi õigusabi taotluse lahendamine
6.RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kaebaja on kaebuses esitanud Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses sellega, et tema suhtes kohaldati üksikvangistust, mis põhjustas tema tervise halvenemist, lisaks kasutati ohjeldusmeetmena käeraudu, mis põhjustasid talle valu, ning samuti keelati spordisaali külastamine. Kuivõrd kohtu hinnangul puudub asja suhtes tungiv avalik huvi, ei ole riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt lubatav. Seega jääb kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Menetluse lõpetamine
7.HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt kõnesoleva seadustiku § 124 lõikele 2. Kui kõnesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).
8.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (HKMS § 124 lg 2).
9.Kohtule nähtub Tartu Vangla esitatud dokumentidest, et vangla on kaebaja 12. veebruaril 2024 esitatud kahju hüvitamise taotlused (seoses üksikvangistuse kohaldamise, käeraudade kasutamise ning spordisaali kasutamise keelamisega) lahendanud 12. aprillil 2024. Tartu Vangla otsuses nr 1-13/24/152-2 sisalduvad vaidlustamisviited nii kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise kui ka selle rahuldamata jätmise vaidlustamiseks. Vangla on kaebajale selgitanud, et taotluse läbi vaatamata jätmine ei ole haldusakt, vaid menetlust lõpetav toiming, millega keeldutakse taotluse sisulisest lahendamisest. Läbi vaatamata jätmise ja selle põhjendustega mittenõustumise korral on isikul õigus 30 päeva jooksul pöörduda halduskohtu poole kaebusega haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Lisaks selgitas Tartu Vangla kaebajale, et kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätmisel või hüvitise suuruse või viisiga mittenõustumise korral võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada kaebuse halduskohtule hüvitise väljamõistmiseks (RVastS § 18 lg 2). Seega on kaebaja lasknud mööda Tartu Vangla 12. aprillil 2024 otsusega nr 113/24/152-2 lahendatud kahju hüvitamise taotluse osalise läbi vaatamata jätmise ning osalise rahuldamata jätmise vaidlustamise tähtajad. Kuigi kaebaja ei ole esitanud kohtule taotlust kaebetähtaja ennistamiseks, ei saa kohtu hinnangul esineda ka asjaolusid, mis annaksid aluse sellise taotluse rahuldamiseks. Kaebaja on vahepealse aja jooksul esitanud kohtule mitmeid kaebusi, seega ei saanud tal takistust olla ka antud küsimuses kaebuse esitamisel. Kuigi kaebaja väidab, et vangla ei ole tema kahju hüvitamise taotlust lahendanud, ei väida kaebaja, et ta ei ole vangla poolt 23. juulil 2026 kohtule edastatud vastust kätte saanud. Kaebaja märgib kaebuses ka, et tema hinnangul ei ole vangla kahju
hüvitamise taotlust lahendades käsitlenud küsimust sellest, kas üksikvangistuse kohaldamisel põhjustati kaebajale kahju. Samuti nähtub kaebaja 23. juulil 2026 esitatud vastuväitest, et kaebaja väljendab rahulolematust selle osas, et vangla lahendas tema kahju hüvitamise taotlused ühes otsuses, ühtlasi, et kaebaja ei ole rahul otsuses toodud põhjendustega. Arvestades, et kaebaja esitas 12. veebruaril 2024 Tartu Vanglale kaks kahju hüvitamise taotlust, mille asjaolud on omavahel seotud, ei ole alust pidada õigusvastaseks olukorda, kus vangla on menetlusökonoomiast lähtudes otsustanud lahendada kahju hüvitamise taotlused ühe otsusega. Kohtule nähtub, et vangla on lahendanud kahju hüvitamise taotlused kõigis kaebaja poolt välja toodud küsimustes. Seega ei pea paika kaebaja väide, et vangla on jätnud kahju hüvitamis taotlused täielikult või mõne taotlustes toodud küsimuse osas lahendamata.
10.Eespool toodut arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja 6. juulil 2026 esitatud kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Seetõttu tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata.
11.Menetluse lõpetamisel on HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed (HKMS § 155 lg 6). Halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta (HKMS § 43 lg 1 p 2).
12.Kuivõrd kohus lõpetab haldusasja menetluse kaebust menetlusse võtmata, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab menetlusabi taotluse seega läbi vaatamata.
Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.