Hageja: X (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood XXX) Kostja: Y (isikukood XXX) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X hagi Y vastu Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2023 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-22-744 välja mõistetud elatise suuruse muutmiseks.
2.Menetluskulud jätta hageja kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kohtuotsusega kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtusse esitas X 06.05.2026 hagi Y vastu elatise suurendamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt poolte vahel kehtib Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-744. Kohtuotsus põhines osaliselt selles, et isa osaleb lapse kasvatamises ja laps viibib isa juures regulaarselt. Tegelikkuses ei ole laps juba aastaid (34 aastat) isa juures praktiliselt viibinud ning kogu igapäevane hooldus- ja ülalpidamiskoormus on lapse ema kanda. Samuti ei ole kostja tasunud korrektselt elatise indekseerimisest tulenevaid summasid. Lapse vajadused on vanuse kasvades oluliselt suurenenud.
2.Lapse igakuised kulud ühes kalendrikuus on ligikaudu järgmised: toit 180 eurot; eluasemekulude osa (kommunaalid, elekter, internet jne) 120 eurot; riided ja jalanõud 140 eurot; telefon ja sidekulud 25 eurot; koolikulud (välissõidud) ja õppevahendid 35 eurot; transport (kütus) ja Bolt teenused 35 eurot; huvitegevus ja tõukeratta trikispordiga seotud kulud (varustus, ratta osad, turvavarustus) 90 eurot kuus; juuksur 15 eurot; tervise- ja hügieenikulud 35 eurot; Sotsiaalne tegevus, taskuraha ja muud jooksvad kulud 60–80 eurot. Lisaks eeltoodule on lähiajal oodata ka suuremaid hambaravi- ja ortodontiaga seotud kulusid. Vanema lapse puhul kaasnes 2023-2024 aastal breketiraviga ligikaudu 7000 euro suurune kulu, millest laste ema tasus ligikaudu 6000 eurot. Ka X puhul on ortodontilise ravi vajadus juba ette nähtav ning vastavad kulud on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Hageja keskmised igakuised kulud kokku on ligikaudu 750 eurot kuus.
3.Arvestades, et kogu hooldus toimub ema poolt ning kostja ei osale lapse igapäevases kasvatamises, on hageja hinnangul põhjendatud mõista kostjalt välja elatis 450 eurot kuus.
4.Hageja palub muuta Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2023 otsusega väljamõistetud elatise suurust ja mõista kostjalt välja elatis summas 450 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja õpingute lõppemiseni või kuni 21-aastaseks saamiseni. Kostja seisukoht
5.Kostja ei olnud vastu X elatise maksmisele, aga indekseerimiseks Justiitsministeerimumi lehel asuva kalkulaatori abil oli isal vaja teada ka KOV lastetoetuse summat, mille teatamisest laste ema järjekindlalt keeldus. Poolte vahel kehtib suhtluskord (Harju Maakohtu määrus 05.03.2021 asjas 2-18-6504), mille alusel veedavad lapsed osa nädalast isa juures. Selleks tagab kostja lastele kodu oma Nõmme korteris, mille pangalaen on ca 480 eurot kuus. Suhtluskorra täitmist on häirinud lapse ema omavolilised tegevused ehk väljasõitude planeerimine isa aegadele. Kostja on alati kaasanud lapsi sporditegevustesse, välismaareisidele koolivaheaegadel ning ühistesse tegevustesse. Koosviibimise ajal kantud kulud on olnud täielikult isa kanda. Väited, et laps ei ole isaga suhtlenud ega koos aega veetnud, on valed ning seda tõendavad fotod ja suhtluslogid (WhatsApp, Messenger). Ülalpidamiskoormuse väidetav tõus ei ole tingitud kostjast. Kostja on seadnud esikohale säästliku majandamise ja laste silmaringi arendamise. Ema poolt püsivalt kalleimate teenusepakkujate või bränditoodete valimine – Apple`i tooted, ei saa olla aluseks elatise suurendamiseks üle seaduses sätestatud määra. Ebaproportsionaalselt suur- ainuüksi 2026 juulis on taskuraha suurus 180 eurot, mis moodustab üle poole lapsele makstavast elatisest. Taskuraha ei pea arvestama elatise sisse, sest taskuraha maksab isa nagunii eraldi, maksku siis ema ka eraldi - see ei pea tulema isa makstavast elatisest.
6.Kostjal on 3-toaline korter Nõmmel, igakuine eluasemelaenu makse ca 480 eurot. Kostja on ettevõtja, kuid seoses viimase 3 aasta pikkuste tugevate tervisehäiretega (öised kõrvaja hambavalud, mis on põhjustanud depressiooni ja nõudnud meeleoluravimite tarvitamist) on töövõime ja toimetulek olnud tõsiselt häiritud. EMTA ees maksuvõlgade tekkimise
vältimiseks on palga maksmine ettevõttest ajutiselt peatatud. Kostja elab ettevõttesse XXX OÜ antud laenu tagasimaksetest/säästudest ulatuses ca 1500–1600 eurot neto kuus, millest kostja maksab: elatist kahele lapsele ca 640 eurot, pangalaen ca 480 eurot, eluasemekulud, kommunaalid, söök, side ja hügieen ca 400 eurot, lisaks laste taskuraha ja lisakulud.
7.Kostja palub jätta hageja nõue elatise suurendamiseks osas, mis ületab seaduses sätestatud miinimumelatist koos igaaastase indekseerimisega, rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Käesoleva asja hind on 1707,03 eurot. Hagi esitamise ajal 06.05.2026 oli elatise määr 318,62 eurot. Tulenevalt sellest, et hageja esitas kohtusse hagi elatise suurendamiseks 260,33 eurolt 450 eurole ehk 189,67 euro võrra kuus, on hageja hagihind 1707,03 eurot (9 x 189,67) eurot.
10.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et hagi ei ületa summat, mis vastab arvestatuna põhinõudelt 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
11.Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
12.Hagi on esitatud alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamiseks. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja on kostja laps, kes elab koos oma seaduslikuks esindajaks oleva emaga. Samuti puudub vaidlus selle üle, et Tallinna Ringkonnakohus 12. mai 2023 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-22-744 mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 260,33 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, so xx.xx.xxxx. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4. Kehtivas vääringus on elatise suurus 318,62 eurot.
13.Elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda TsMS §-de 497 ja 459 alusel.
14.TsMS § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus nõuda uues hagis mh maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (TsMS § 459 lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (TsMS § 459 lg 1 p 2). Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast. Riigikohus on 17. mai 2011.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 leidnud, et TsMS § 459 kohaldub ka määrusele, millega kohus kinnitas poolte kompromissi.
15.Riigikohus on samuti leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja
tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Riigikohus jäi nende seisukohtade juurde ka kehtiva perekonnaseaduse järgi (Riigikohtu 17.05.2011.a. otsus nr 3-2-1-33-11).
16.Hageja palub suurendada makstavat elatist ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis igakuiselt 450 eurot seoses ülalpidamiskulude suurenemisega.
17.Kohus asub seisukohale, et üldtuntud asjaoludeks käesolevas vaidluses on see, et lapse kasvamisega tema ülalpidamiskulud suurenevad, et elukallidus Eesti Vabariigis on kasvanud võrreldes 2023.aastaga ning inflatsiooni kasvuga kulub käesoleval ajal samade kaupade ostmiseks rohkem raha kui 2023.aastal. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja.
18.Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-165-13, p 15).
19.Hagiavalduse kohaselt on hageja ülalpidamiskulud ühes kalendrikuus: toit 180 eurot; eluasemekulude osa (kommunaalid, elekter, internet jne) 120 eurot; riided ja jalanõud 140 eurot; telefon ja sidekulud 25 eurot; koolikulud (välissõidud) ja õppevahendid 35 eurot; transport (kütus) ja Bolt teenused 35 eurot; huvitegevus ja tõukeratta trikispordiga seotud kulud (varustus, ratta osad, turvavarustus) 90 eurot kuus; juuksur 15 eurot; tervise- ja hügieenikulud 35 eurot; Sotsiaalne tegevus, taskuraha ja muud jooksvad kulud 60–80 eurot. Samuti on lähiajal oodata ka suuremaid hambaravi- ja ortodontiaga seotud kulusid. Vanema lapse puhul kaasnes 2023-2024 aastal breketiraviga ligikaudu 7000 euro suurune kulu, millest laste ema tasus ligikaudu 6000 eurot. Ka X puhul on ortodontilise ravi vajadus juba ette nähtav ning vastavad kulud on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Lapse keskmised igakuised kulud kokku on ligikaudu 750 eurot kuus.
20.Kohus tutvunud hageja kuludega ning kostja vastuväidetega, leiab, et hageja kulud on osaliselt põhjendamata. Kohus selgitab, et elatise eesmärk on katta lapse igapäevased esmavajadused ja tagada lapsele vajalik ülalpidamine. Lapsest lahuselav vanem peab arvestama sellega, et üldjuhul ta peab ülalpidamise kohustuse täitma rahas regulaarsete igakuiste maksetena. Muul viisil ülalpidamise andmine on väga erandlik. Sellise piirangu eesmärk on lastele regulaarse ning stabiilse ülalpidamise tagamine. Ülalpidamise andmine rahas igakuiselt ettemakstult võimaldab elatist laste heaks kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel.
21.Kohus leiab, et taskuraha 60-80 eurot ei ole põhjendatud arvestada lapse ülalpidamise kuluna elatise suuruse kindlaksmääramisel. Taskuraha andmine sõltub vanema võimalustest ja äranägemisest ning selle eesmärk ei ole lapse esmavajaduste katmine. Kostja on esitanud enda pangakonto väljavõtte, mis kinnitab, et kostja annab hagejale
taskuraha vabatahtlikult (dtl 109-112). Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks panna taskurahaga seotud kulutusi teise vanema kanda ning arvestab taskuraha kuluks 0 eurot.
22.Hageja on elatisena arvestanud huvitegevus ja tõukeratta trikispordiga seotud kulud (varustus, ratta osad, turvavarustus) 90 eurot kuus. Tegemist ei ole lapse esmavajadusega, vaid kuluga, mille kandmine sõltub muu hulgas vanemate kokkulepetest ja majanduslikest võimalustest. Kohus arvestab, et lapse huvitegevuse toetamine on üldjuhul lapse huvides, kuid kulude põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta nende tegelikku vajalikkust, regulaarsust ning tõendatust. Tšekkidel (dtl 71-73), millel ei ole hageja nime, ei saa automaatselt tõendada, et kulu on seotud hagejaga. Kohtud on praktikas rõhutanud, et elatise suurendamise või lisakulude tõendamisel peab olema selge seos lapse vajadustega. Kohtupraktikas on lapse huvitegevusega seotud mõistlikuks kuluks peetud 35 eurot kuus ehk 420 eurot aastas. Vanema lapse breketiravi (dtl 28-30) ei saa lugeda hageja enda tervisest tulenev kuluga.
23.Kuna hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud enda vajadusi hagis küsitud ulatuses, siis kohus lähtub kohtupraktikast, et hageja ülalpidamiseks kulub arvestades vanemate võrdset kohustust kahekordne elatise miinimummäär (Riigikohtu 09.03.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2- 1-7-05, p 20), alates 01.04.2026 on elatis 318,62 eurot. Arvestades mõlema vanema võrdset panust lapse ülalpidamisse, on lapse koguvajadus 637,24 eurot kuus, millest kummagi vanema kanda jääb 318,62 eurot kuus.
24.Kohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohus pidas 12.05.2023 tehtud kohtuotsuses põhjendatuks elatise sidumist iga-aastase indekseerimisega, et tagada elatise reaalse väärtuse säilimine inflatsiooni tingimustes ning lapse vajaduste katmine ka elukalliduse suurenemise korral. Kuna käesolevas asjas jäetakse hagi rahuldamata, jääb kehtima Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2023 kohtuotsusega kindlaks määratud elatise maksmise kord. Seetõttu muutub elatise suurus indekseerimise tulemusena igal aastal automaatselt ning selle suurendamiseks ei ole vaja eraldi kohtu poole pöörduda. Elatise uus suurus kujuneb kohtuotsuses sätestatud indekseerimiskorra alusel.
25.Hageja palub elatise välja mõista kuni PKS § 97 p 2 sätestatud tähtajani. PKS § 97 lg 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on märkinud, et täisealine õppiv laps saab nõuda ülalpidamist, kui on kaks tingimust: ülalpidamist nõudev laps peab õppima ühes PKS § 97 p-s 2 nimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks (RKTKm 07.03.2014, 3-2-1192-13, p 10). Seega saab PKS § 97 lg 2 alusel elatisnõude esitada täisealine laps ise. Käesolevas menetluses on hageja alaealine ning tal puudub õigus nimetatud sätte alusel iseseisvalt nõuet esitada. Sellest tulenevalt ei saa käesolevas menetluses hinnata tulevikus täisealise lapse võimalikku elatisnõuet PKS § 97 lg 2 alusel. Kui hageja saab täisealiseks ning leiab, et tal on jätkuvalt alust vanemalt ülalpidamist nõuda, on tal võimalik pöörduda iseseisvalt hagiga kohtu poole ja taotleda elatise väljamõistmist seaduses sätestatud alustel.
26.Täitemenetluse algatamisega seotud asjaolud ei kuulu käesoleva elatisvaidluse lahendamise esemesse, mistõttu ei pea kohus vajalikuks esitatud väidete ja tõendite sisulist analüüsimist selles osas.
27.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
28.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Kohus jätab hagi rahuldamata. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
29.Kuna kohtutoimikust ei nähtu, et pooled menetluskulusid kandnud oleksid, ei määra kohus poolte menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.