Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele (HKMS § 252 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vanglas kinni peetav X esitas 31. augustil 2026 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohtul kohustada Viru Vanglat lubama ta tagasi tööle. Taotleja väitel kõrvaldati ta Viru Vangla 25. augusti 2026. a käskkirjaga nr 6-2/3-26/674 töölt, kuna ta juhtis tähelepanu asjaolule, et pesumaja kaal on kalibreerimata. Käskkirja andmisel
3-26-2679 rikuti taotleja ärakuulamisõigust. Tagantjärgi koostatud ettekanne nr 3-26-3601 viitab korruptsiooni tunnustele, kuna puudub Viru Vangla kodukorra p 22.2 järgne süütegu. Distsiplinaarmenetlust ei ole 31. augusti 2026. a seisuga alustatud ning taotlejale ei ole esitatud ühtegi teatist. Vangla ei ole küsinud ka 23. augusti 2026. a sündmuse asjaolude kohta selgitust. Taotleja märgib, et soovib kaitsta vaidemenetluse ajal oma õigust töötasu saamisele, eneseteostusele ja töötamisele. Ta palub menetlusse kaasata Justiits- ja Digiministeeriumi ning Tööinspektsiooni.
2.Vastustaja leiab 3. septembri 2026. a seisukohas, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei ole põhjendatud. Kinnipeetava ajutiselt töölt kõrvaldamine distsiplinaar- või kriminaalmenetluse ajaks on vangistusseaduse (VangS) § 38 lg-st 2 2 ning justiitsministri 7. veebruari 2007. a määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 5 lg 3 p-st 1 tulenevalt lubatav. Käskkirja on andnud pädev isik ning taotleja on käskkirja kättesaamist kinnitanud allkirjaga. Taotleja on esialgse õiguskaitse taotluses väljendanud, et tema hinnangul on esitatud ettekandes nr 3-26-2601 ebaõigeid väiteid. Seega on taotleja teadlik käskkirjast ja selle aluseks olevast ettekandest, mistõttu on tema väited teadmatuse kohta asjakohatud. Ühtlasi andis vangla 2. septembril 2026 taotlejale teatise, kus on selgitatud, millise sätte rikkumises teda kahtlustatakse ning millised on tema õigused menetluses. Vanglale jääb arusaamatuks, miks viitab taotleja Viru Vangla kodukorra p-le 22.2 ja milles seisneb väide, et ettekande koostamisel on antud sätet rikutud. Ettekande näol on tegemist teabe dokumenteerimisega, mida ei ole võimalik iseseisvalt vaidlustada. Distsiplinaarmenetlus viiakse läbi eraldiseisvalt, kus hinnatakse konkreetse juhtumi asjaolusid täpsemalt, sh hinnatakse ettekandes esitatud väiteid ja otsustakse selle üle, kas isikut karistada või mitte. Vangla tegevus on olnud õiguspärane ja taotleja õigusi ei ole rikutud. Samuti ei ilmne esialgse õiguskaitse taotlusest asjaolusid, mille põhjal oleks alust arvata, et seda kohaldamata jättes tekiksid taotlejale pöördumatud tagajärjed. Arvestades, et õigusaktides on ette nähtud võimalus peatada distsiplinaarmenetluse ajaks töötamine, sai taotleja antud asjaoluga arvestada ka varasemalt. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel muutuks määruse nr 9 § 5 lg 3 p-s 1 sätestatud meede sisutuks.
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 104 lg-st 1 tuleneb kohustus tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. X ei ole esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasunud ega taotlenud ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastust. Arvestades, et kohus võib esialgset õiguskaitset kohaldada ka oma algatusel, ei pea kohus menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt põhjendatuks jätta esialgse õiguskaitse taotlust riigilõivu tasumata jätmise tõttu käiguta ning vabastab taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
4.X taotleb Justiits- ja Digiministeeriumi ning Tööinspektsiooni menetlusse kaasamist. Taotleja on taotluses märkinud, et soovib Justiits- ja Digiministeeriumi menetlusse kaasamist vangla üle järelevalvet teostava haldusorganina ning Tööinspektsiooni kaasamist kolmanda isikuna. X on põhjendanud kaasamise taotlusi sellega, et tema töölt kõrvaldamine ja töötasust ilmajätmine on ebaseaduslik.
3-26-2679
4.1.HKMS § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Kohtu hinnangul puudub vajadus kaasata Tööinspektsiooni kohtumenetlusse kolmanda isikuna, kuna praeguses asjas ei otsustata kohtulahendiga Tööinspektsiooni õiguste ega kohustuste üle.
4.2.HKMS § 24 lg 1 p 1 kohaselt võib halduskohus arvamuse andmiseks kaasata menetlusse haldusorgani, kes teostab vastustaja üle järelevalvet. Kohus ei pea Justiits- ja Digiministeeriumi haldusorganina arvamuse andmiseks menetlusse kaasamist põhjendatuks. Taotlusest nähtuvalt soovib taotleja saada Justiits- ja Digiministeeriumi arvamust põhinõude osas. Praeguses kohtuasjas vaatab kohus läbi üksnes X esialgse õiguskaitse taotluse. Seega ei lahenda kohus praeguses asjas põhivaidlust.
4.3.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Tööinspektsiooni ning Justiits- ja Digiministeeriumi menetlusse kaasamise taotlused rahuldamata.
5.HKMS § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Taotleja soovib, et kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras Viru Vanglat ennistama taotleja tagasi tööle. Taotleja kõrvaldati Viru Vangla 25. augusti 2026. a käskkirjaga nr 6-2/3-26/674 alates 25. augustist 2026 pääsla ja kokkusaamiste üksuse valvuri J. Rohesalu 24. augusti 2026. a ettekande nr 3-26-3601 alusel distsiplinaarmenetluse ajaks Vanglateenistuse ettevõtluskeskuse Viru osakonna töölise ametikohalt. Taotleja tahet arvestades leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgi saavutamiseks peaks kohus peatama Viru Vangla 25. augusti 2026. a käskkirja nr 6-2/3-26/674 kehtivuse (HKMS § 251 lg 1 p 1).
5.1.Viru Vangla vastu esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on HKMS § 249 lg 2 alusel lubatav. Nimetatud sätte kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule vaidemenetluse ajal. Viru Vanglas on 28. augustil 2026 registreeritud taotleja vaie, milles ta taotleb Viru Vangla 25. augusti 2026. a käskkirja nr 6-2/3-26/674 kehtetuks tunnistamist, ettekirjutuse tegemist tema tööle ennistamiseks ja töölt puudutud aja tasustamiseks. Kohtule teadaolevalt on vaidemenetlus pooleli.
5.2.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
5.3.Esialgse õiguskaitse kohaldamist on alust kaaluda juhul, kui taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Selleks peaks esinema kahjuliku ja hiljem ebamõistlikult raskesti kõrvaldatava tagajärje saabumise oht (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohtule ei nähtu X esialgse õiguskaitse taotlusest, et taotlejat ähvardaksid praegu pöördumatult kahjulikud tagajärjed, mida tuleks esialgse õiguskaitse kohaldamisega vältida. Taotleja on põhjendanud esialgse õiguskaitse vajadust üksnes sellega, et ta soovib kaitsta oma õigust töötamisele ja töötasu saamisele ning eneseteostusõigust. Võttes arvesse, et taotlejale tagatakse vangla kulul kõik elementaarselt eluks vajalik (toit, riietus, majutus, arstiabi), ei saa töölt kõrvaldamine ega töötasust ilmajäämine tekitada talle pöördumatult kahjulikke tagajärgi. VangS
3-26-2679 § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav üldjuhul küll kohustatud töötama, aga vangla ei ole kohustatud tulenevalt VangS § 38 lg-st 1 kinnipeetavat tööga kindlustama. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et vangla võimaldaks tal töötada. Seetõttu ei ole taotlejal kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse vajadust.
5.4.Eelnevast tulenevalt jätab kohus X 249 lg 1).
esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (HKMS §
6.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.