S.F hagi P.Q.E vastu töövõtulepingu tühisuse tuvastamiseks ning alusetult saadud 3300 euro ja viivise väljamõistmiseks Korteriühistu XXX kasuks
RESOLUTSIOON
1.Jätta menetlusse võtmata ja tagastada S.F hagiavaldus P.Q.E vastu töövõtulepingu tühisuse tuvastamiseks ning alusetult saadud 3300 euro ja viivise väljamõistmiseks Korteriühistu XXX kasuks. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus füüsiliselt ei tagasta.
2.Menetluskulud jäävad hageja kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.S.F esitas korteriomanikuna 22.06.026 Pärnu Maakohtule P.Q.E vastu hagiavalduse, milles palus: 1) tuvastada, et Korteriühistu XXX ja P.Q.E vaheline 01.05.2023 töövõtuleping oli kehtetu, kuna juhatusel puudus üldkoosoleku otsus ja volitus; 2) tuvastada, et P.Q.E ei osutanud ühistule teenuseid töövõtulepingu alusel; 3) kohustada korteriühistut esitama kõik töövõtulepingu täitmise dokumendid (arved, aktid, tööde kirjeldused, suhtlus); 4) tuvastada, et hagejale esitatud arvetel märgitud “Haldustasu (üldkulude katteks)” on õigusvastane, kuna puudub üldkoosoleku otsus selle kehtestamiseks; ning kohustada P.Q.E-d hüvitama kahju summas 540 eurot.
2.Enne seda, kui kohus jõudis hagiavalduse üle vaadata ja hinnata, kas hagiavaldust saab menetleda, esitas S.F 20.07.2026, 24.07.2026, 12.08.2026 ja 21.08.2026 täiendavaid hagiavaldusi, millega korduvalt muutis hagi. 21. augustil 2026 esitas hageja avalduse, milles palub lugeda tagasi võetuks varasemad sama faktilise ja õigusliku alusega hagiavaldused, sealhulgas 22.06.2026, 20.07.2026, 20.07.2026 teise versiooni ja 12.08.2026 esitatud hagiavaldused, ning jätkata menetlust üksnes 21. augustil 2026 esitatud lõpliku hagiavalduse alusel.
2-26-13716
21.augustil 2026 esitatud nn lõplikus hagiavalduses hageja palub: 1) tuvastada, et Korteriühistu XXX ja P.Q.E vahel sõlmitud töövõtuleping on tühine TsÜS § 84 ja § 86 alusel, 2) mõista kostjalt välja 3300 eurot Korteriühistu XXX kasuks alusetu rikastumise tagastamiseks, 3) mõista kostjalt välja seadusjärgne viivis iga makse tegemise kuupäevast kuni tagastamiseni VÕS § 113 lg 1 alusel 4) Mõista kostjalt välja hageja menetluskulud.
4.Hagiavalduse asjaolude kohaselt on kostja ja korteriühistu vaheline töövõtuleping dateeritud 01.05.2023, kuid P.Q.E kanti äriregistrisse 23.05.2023, mistõttu ei saanud kostja lepingu kuupäeval juriidilise isikuna lepingut sõlmida. Hageja väitel korteriühistu 02.04.2023 üldkoosoleku protokollis märgiti üksnes vajadust koostada haldusjuhi leping, kuid üldkoosolek ei sõlminud lepingut ega volitanud juhatust konkreetset töövõtulepingut sõlmima. Hageja hinnangul esitas kostja arved 13.06.2023, 13.07.2023 ja 14.08.2023 enne lepingu korteriomanikele esitamist ning ilma töökäskude ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktideta. Hageja nimetab tõenditena P.Q.E äriregistri väljavõtet, 02.04.2023 üldkoosoleku protokolli, töövõtulepingut, e-kirjavahetust (arved enne jõustumist), konto väljavõtet, e-juristi hinnangut, 24.08.2023 e-kirja lepingu esitamise kohta ning DigiDoc ASICE konteinereid allkirjadega.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg-le 4 kohus märgib avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse.
6.TsMS § 3 lg-te 1 ja 2 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
7.Hageja taotleb tuvastada korteriühistu ja kostja vahelise töövõtulepingu tühisust, hageja ise ei ole selle lepingu pool ega ole ka korteriühistu juhatuse liige või volitatud esindaja. Hageja on esitanud hagi enda nimel, hagiavalduses ei ole TsMS § 368 lg 1 kohaselt põhistatud hagejal tuvastusnõude esitamiseks õigusliku huvi olemasolu. Hageja taotleb kostjalt välja mõista 3300 eurot korteriühistu kasuks. Korteriomanik ei saa enda nimel esitada hagi korteriühistu huvides ega taotleda kostjalt raha väljamõistmist korteriühistu kasuks. Esitatud hagiga ei ole hageja taotletud eesmärk saavutatav.
8.TsMS § 371 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilisele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
9.Tuvastushagi saab esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui hagejal on selle vastu õiguslik huvi (TsMS § 368 lg 1). Tehingu tühisusele tuginemine võib üldjuhul olla võimalik juhul, kui hageja näitab ära, kuidas vaidlusalune õigussuhe mõjutab tema enda seadusega kaitstud õigust või huvi. Hageja ei ole aga esitanud hagi enda õiguse kaitseks, vaid palub tuvastada korteriühistu ja kostja vahelise lepingu tühisuse ning mõista raha välja korteriühistu kasuks.
10.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 ja § 24 lg 1 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, keda juhib ja esindab juhatus. Korteriomanikud teostavad korteriomandist tulenevaid õigusi ja kohustusi seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu 2 (4)
2-26-13716 (Krts § 12 lg 1). Korteriühistu ja kolmanda isiku vahelise lepingu kohta tekkiv nõue ei ole iga üksiku korteriomaniku enda nõue. Kui hageja leiab, et vaidlusaluse lepingu alusel on temalt endalt nõutud alusetute summade tasumist, võib tal olla õigus lepingu tühisusele tuginedes keelduda maksmisest või nõuda juba tasutud summasid tagasi korteriühistult.
11.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg-st 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg-st 1 ja § 1032 lg-test 1 ja 2 tulenevalt saab üleandja nõuda saajalt alusetu rikastumisena saadu tagastamist, kui kohustust ei ole, see ei teki või langeb hiljem ära. Hagiavalduse asjaolude järgi on väidetavad maksed teinud Korteriühistu XXX kostjale P.Q.E. Kui raha andis kostjale üle korteriühistu, saab ka tagasinõude esitada korteriühistu ise, mitte iga üksik korteriomanik korteriühistu asemel ja korteriühistu kasuks.
12.Hageja on hagiavalduses märkinud enda aadressiks XXX , selle järgi võib oletada, et hageja on ilmselt korteriomanik. Hagiavaldusest endast tegelikult ei selgu, kuidas hageja on seotud Varbola Keskus korteriühistuga – kas ta on korteriomanik, korteriühistu liige, korteriühistu juhatuse liige või mis alusel hageja korteriühistu huvides nõudeid esitab. Äriregistri andmetel on Q.U.S-il (registrikood XXX) alates 2021. aastast neli juhatuse liiget: XXXXXXXXXX. Hageja S.F registriandmete põhjal korteriühistu juhatuse liikmete hulka ei kuulu ega saa seaduse alusel korteriühistut esindada. Hageja ei ole tuginenud sellisele seaduses sätestatud erandile, millest tuleneks korteriomaniku õigus TsMS § 3 lg 2 kohaselt esitada korteriühistu huvides hagi kostja vastu alusetu rikastumise tagastamiseks.
13.Hageja kirjeldatud asjaolud võivad puudutada eelkõige korteriühistu siseseid juhtimis- ja kontrolliküsimusi, tegemist on eelkõige küsimustega, mida korteriomanikud peavad lahendama üldkoosolekul või üldkoosoleku otsuste vaidlustamise kaudu. Korteriomandi- ja korteriühistu seadusest tulenevalt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet ja dokumente, nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist, otsustada korteriühistu nimel vaidluse pidamine või vajaduse korral vaidlustada korteriühistu organi otsuseid seaduses sätestatud korras. See ei anna aga hagejale õigust nõuda kostjalt raha väljamõistmist korteriühistu kasuks.
14.Eeltoodust tulenevalt ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning hagiga ei ole võimalik saavutada ka hageja taotletavat eesmärki – kostjalt raha väljamõistmist korteriühistu kasuks. Kõige eeltoodu ja TsMS § 371 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel kohus jätab S.F hagiavalduse P.Q.E vastu töövõtulepingu tühisuse tuvastamiseks ning alusetult saadud 3300 euro ja viivise Korteriühistu XXX kasuks väljamõistmiseks menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus füüsiliselt ei tagasta.
15.Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Avalduse menetlusse võtmise staadiumis ei ole osalenud teisi menetlusosalisi ning hageja kanda jäävad tema enda võimalikud menetluskulud. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
17.Hageja tasus 21. augustil 2026 hagi esitamisel riigilõivu 75 eurot. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu on hagejal TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg-te 4-6 alusel õigus taotleda kohtult asjas tasutud riigilõivu tagastamist kuni 31. detsembrini 2028 (kaasa arvatud). 3 (4)
2-26-13716
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.