2.Kuulutada välja N.H (isikukood XXX) pankrot 07. september 2026, kell 17.00 ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada N.H pankrotihalduriks C.F (
4.Määrata võlausaldajate esimeseks üldkoosoleku toimumise ajaks 30.09.2026 kell 12.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas, saal nr 6, asukohaga Kuninga 22, Pärnu ja eelneval kokkuleppel halduriga paralleelselt videokonverentsina virtuaalruumis. Virtuaalruumi liitumise kutse saamiseks tuleb pöörduda halduri poole.
5.Kohustada N.H ilmuma võlgniku vande andmiseks Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja (Kuninga 22, Pärnu, saal nr 6) 30.09.2026 kell 11.55.
6.Kohus hoiatab N.H, et määratud tähtpäeval vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise korral on kohtul õigus võlgnikku trahvida või kohaldada võlgniku suhtes sundtoomist ja vajaduse korral aresti kuni kolmeks kuuks.
7.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast
nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustusest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada hiljemalt 15. septembril 2027.
10.Jätta menetluskulud võlgniku N.H kanda.
11.Määrata usaldusisiku C.F tasu suuruseks 2030,00 eurot, millele lisandub käibemaks 487,20 eurot.
12.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu 946,00 euro ja lisanduva käibemaksu 227,04 euro maksmiseks, kokku 1173,04 eurot, ning maksta see välja riigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb
13.Mõista võlgnikult N.H välja usaldusisiku tasu summas 1084,00 eurot, millele lisandub käibemaks 260,16 eurot, kokku 1344,16 eurot. Usaldusisiku tasu tuleb maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb
14.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada.
Asjaolud ja menetluse käik
1.N.H (avaldaja või võlgnik) esitas 02.06.2026 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb enda pankroti välja kuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.Avalduse kohaselt võttis võlgnik laenukohustused ajal, mil oli töövõimeline ja tal oli põhjendatud alus eeldada, et suudan laenulepingutest tulenevaid kohustusi täita. Alates 2021. aastast on terviseseisund oluliselt halvenenud ning tuvastati osaline töövõime perioodiks 12.01.2021–11.01.2024 ning seejärel uuesti perioodiks 12.01.2024–11.01.2029. Töövõime vähenemise põhjuseks on xxxxxxxxxxxxt. Terviseseisundi halvenemise tõttu on võlgniku töövõime ja sissetulekud vähenenud. Raskused on pikemaajalisel seismisel, istumisel, liikumisel ning füüsilist pingutust nõudvate tööülesannete täitmisel. Makseraskused ei ole tekkinud pahatahtlikult ega kohustuste täitmisest kõrvalehoidumisega, vaid tulenevad eelkõige terviseseisundi halvenemisest, töövõime vähenemisest ja sellest põhjustatud sissetulekute vähenemisest. On püüdnud oma kohustusi täita vastavalt võimalustele, kuid varaline seisund ei võimalda enam kõiki võlgnevusi tasuda. Arvestades püsivaid makseraskusi, tervislikust seisundist tulenevaid piiranguid ning asjaolu, et sissetulekud ei kata olemasolevaid kohustusi, peab vajalikuks esitada maksjõuetusavalduse, et lahendada tekkinud olukord seaduses ettenähtud korras ja võimaldada oma majandusliku olukorra korrastamine.
3.Kohus võttis 05.06.2026 võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks pankrotihaldur C.F-i ja tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.
4.Usaldusisik C.F esitas 02.07.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega ning tasutaotluse.
4.1.Võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuded ja sissetulekud. Võlgnikule kuulub kinnistu asukohaga XXX mille väärtus on usaldusisiku hinnangul eeldatavasti 10 000-20 000 eurot ja sõiduauto xx mille väärtuseks võlgnik hindas 100 eurot. Võlgnik on liitunud II pensionisambaga, osakute väärtus ca 1800 eurot, millele sissenõude pööramine ei ole lubatud. Muu oluline vara puudub. Võlgniku sissetulek koosneb töötutoetusest ca 400 eurot kuus ja töötasust, mida makstakse vaid siis, kui MTÜ-l selleks rahalisi vahendeid on.
4.2.Viie aasta jooksul enne avalduse esitamist võõrandatud vara või kolmandale isikutele antud laen suurusega enam kui 3000 eurot kokku puuduvad.
4.3.Võlgnikul on kontod Swedbank AS-is ja Coop Pank AS-is, aruande esitamise seisuga oli kontode jääk kokku 135,51 eurot, võlgnikul ei ole varade käsutamine piiratud.
4.4.Võlgniku rahalised kohustused (võlanimekiri). Võlgniku kohustused, kogusummas 66908,00 eurot, on kokkuvõtlikult järgmised: 1.Coop Pank AS 1,84 euro; 2. Bondora AS 3691,23 eurot; 3. SS 59 385,40 eurot; 4. kohtutäitur Õnne Pajur 214,93 eurot; 5. kohtutäitur Rocki Aalbert 3614,30 eurot. Täitetoimikud on avatud Bondora AS ja SS nõuete sissenõudmiseks. Võlgniku suhtes on ka varasemalt, 2022-l aastal olnud avatud 3 täitetoimikut, mis käesolevaks ajaks on nõuete tasumise järel suletud. Võlgniku on usaldusisikule teatanud, et: - Kinnistul asuv elamust pool on remontimata, ehk et seisukorras nagu ta 1927a ehitatud. Remont pooles majas ja katusevahetus toimus 9-8 a tagasi. Kuna raha ei jagunud majavoodri jaoks, siis tänava poolne fassaad on voodriga, ülejäänud maja on tuuletõkkega, mis nüüdseks on lindude ja koerte poolt lõhutud. Väärtus 20 000 on kuna DDD on paremas korras majad 35000 tuhandega müügis. - Talle kuulub 4 aastat vana telefon, väärtusega ca 50€. Pesumasin on 6 aastat tagasi talle annetatud. Televiisor on talle annetatud, vanem versioon. Mööbel on näritud. - Eluasemega seotud kulud on ca 150-300€ /kuus. Sõltub sellest, kui külm õues on, sest hoones kasutuskõlbulikud küttekolded puuduvad ja maja tuleb kütta elektriga. - Ta ei ole järelmaksuga vara ostnud. - Tema valduses ei ole teiste isikute vara ja teiste isikute valduses ei ole tema vara. - SS oli pikaajaline sõber, kellelt saadud laenuga ostis ja remontis maja. Usaldusisikule on teatanud, et muutus maksejõuetuks COVIDi- ajal. Usaldusisiku poolt täiendavalt kontrollitud / tuvastatud asjaolud: - Rahvastikuregistri andmetel on N.H varasemad perenimed ka SSSSS - Kehtiva elukohana on alates 18.04.2016 registreeritud XXX, XXX, - Perekonnaseisult on ta vallaline. Võlgnik ise on selgitanud, et ta abiellus ca 15 aastat tagasi ja lahutas seal ca 12 aastat tagasi. Vastavaid dokumente tal ei ole ning andmed Eesti rahvastikuregistris puuduvad. - Puuduvad ülalpeetavad. -Võlgnikule kuuluva XXX kinnistu osas: 1) 29.03.2016 lepinguga ostis võlgnik kinnistu. XXXXXXXXXXX 2) 10.08.2021 lepinguga seadis kinnistule hüpoteegi summas 60 000€ SSe kasuks. Hüpoteegiga on tagatud võlgniku ja hüpoteegipidaja vahel 17.02.2021 sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused. Laenulepingut käesolevaks ajaks usaldusisikule esitatud ei ole ja laenu täpsemaid tingimusi avaldatud ei ole. 3) 27.08.2025 avati hüpoteegipidaja avalduse alusel täitetoimik hüpoteegiga tagatud nõude, summas 56 090,96€ sissenõudmiseks
4) 01.06.2026 avaldati täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teade, mille kohaselt kinnistu enampakkumisel müügi alghind oli 35 000€. 5) 10.06.2026 peatas kohtutäitur Rocki Albert täitemenetluse 176/2025/2148, sh peatati väljakuulutatud enampakkumine võlgnikule kuuluvale varale. 6) 19.06.2026 esitas hüpoteegipidaja SS kaebuse kohtutäituri menetluse peatamise otsuse peale ning palus kohtutäituril tühistada enampakkumise peatamise otsus ja viia võlgnik, N.H-le kuuluva vara , milleks on XXX-i asuv kinnisasi, Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registreeritud kinnistu, registriosa number XXXXXXX enampakkumine läbi selleks väljakuulutatud tähtajal. -Võlgnikule on kuulunud OÜ XXX, kustutatud), mis sundlõpetati ja kustutati registrist 01.12.2012. -Võlgnik on MTÜ EEE, registrisse kantud 13.02.2019) üks asutajatest ja üks kahest juhatuse liikmest. Ühingu tegevusalaks on lemmikloomade hooldamine. Kodulehekülje andmetel on tegemist väikese ja koduse varjupaigaga mis juba aastaid on pakkunud kodu vanadele ja invaliidkoertele ning ajutist peatuspaika koduotsivatele koertele. Varjupaiga põhiline eesmärk on kodutute koerte sotsialiseerimine, ravi ja uue kodu leidmine, lisaks on seal kodu leidnud invaliidkoerad ja väga vanad koerad, kitsed, haned, kassid ja kõikvõimalikud muud loomad ja linnud. Pakub varjupaigateenust ka FFFF MTÜ-l on käesoleval ajal maksuvõlg kokku summas 3295,29, millest 1003,33€ on ajatamisgraafikus. Ühingule kuulub 30.08.2024 lepinguga soetatud kinnistu, registriosa XXXXX, asukohaga XXX, XXXXX, 100% tootmismaa, pindala ca 39 325m2. Ostuhind oli 25 000€, millest 15 000€ oli tasutud enne lepingu sõlmimist ning ülejäänud 10 000€ tuli tasuda hiljemalt 30.04.2026. -Elisa Eesti AS on teatanud, et võlgnik on nende klient koduteenustega (internet + TV), võlgnevused puuduvad ning tasub enamvähem korrektselt. Seisuga 08.06.22026 oli tasumata viimane arve 56.01€ tähtajaga 18.06.2026. -Võlgniku viimase viie aasta konto väljavõttest nähtub arvukalt erinevate selgitustega kandeid võlgniku ja MTÜ EEEE vahel. Usaldusisiku tööperioodil ei ole ajalise piiratuse tõttu võimalik tuvastada, kas nimetatud isikutel on teineteise vastu nõudeid. -Ajavahemikul 25.11.2019-31.05.2026 töötas ta töölepingu alusel MTÜ-s EEEE. 4.5 Usaldusisiku arvamus. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik viimasena esitanud 2023 aasta tuludeklaratsiooni, mille kohaselt palk ja töövõimetushüvitised olid kokku 9422,44€ (bruto) ja seega keskmine netotasu 737€/kuus. Lisandust TVT ca 260€. 2025-l aastal oli keskmine töötasu 433€, millele lisandus TVT ca 371€/kuus. 2026 aasta viie kuu keskmine netotöötasu oli ca 720€/kuus, millele lisandus TVT ca 360€/kuus Võlgnik märgib maksejõuetusavalduses, et võttis laenukohustused ajal, mil oli töövõimeline ja tal oli põhjendatud alus eeldada, et suudab laenulepingutest tulenevaid kohustusi täita. Alates 2021. aastast on tema terviseseisund oluliselt halvenenud ning tal tuvastati osaline töövõime perioodiks 12.01.2021–11.01.2024 ning seejärel uuesti perioodiks 12.01.2024–11.01.2029. Terviseseisundi halvenemise tõttu on tema töövõime ja sissetulekud vähenenud. Usaldusisik märgib, et laenulepingud sõlmis võlgnik 17.02.2021 (SS) ja 15.04.2021 (Bondora AS). Seega oli võlgniku töövõime vähenemine laenude võtmise ajaks juba tuvastatud ning võlgnik ei saanud eeldada suuremat sissetulekut. Ta töötas perioodil 25.11.201931.05.2026 töölepinguga MTÜS-s EEEE, kus ta samaaegselt oli ise ka üheks juhatuse liikmeks. Võib eeldada, et tema sissetulek ei muutunud mitte niivõrd töövõime vähenemise, vaid pigem MTÜ majanduslike tingimuste tõttu. Võlgniku vara ja sissetulekud: Võlgniku varaks on talle kuuluv eluasemekinnistu, mille tegelikku müügiväärtust on käesoleval ajal raske määrata. Võlgniku enda arvates võib selle väärtus olla ca 20 000€, kuid usaldusisiku hinnangul võib selle seisukorda arvestades jääda müügihind 10 000-20 000€ vahele. Sealjuures tuleb arvestada asjaoluga, et kinnistu on koormatud hüpoteegiga, mistõttu kinnistu müügisummast saab pankrotimenetluse kuludeks kasutada maksimaalselt 10%. Võlgniku sissetulekut on lubatud arestida vaid vähesel määral ja arestitav summa sõltub iga konkreetse kuu sissetulekust. Võlgniku kohustused: N.H teadaolevate kohustuste suuruseks viie võlausaldaja ees on kokku 66 908€. Kõik nõuded on muutunud sissenõutavaks. Võlgniku majanduslikust olukorrast lähtuvalt ei ole võlgade tasumise suutmatus ajutine. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta
ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lähtuvalt eeltoodust on usaldusisiku hinnangul käesoleval juhul võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja sissetulek, mille arvelt kohustusi täita. Võlgnik võttis laenud veebruaris ja aprillis 2021, kui tema töövõime oli juba vähenenud. Usaldusisiku hinnangul on N.H maksejõuetuse peamiseks põhjuseks maksevõimet ületavate laenukohustuste võtmine olukorras, kus talle just oli määratud töövõime osaline vähenemine ning ta pidi mõistma, et töövõime vähenemise tagajärjel võib ka tema sissetulek väheneda. Töötasu vähenemisele ja maksejõuetuse tekkimisele võis aidata ka kaasa tema juhitava ja samaaegselt tema töökohaks oleva MTÜ majanduslike võimaluste halvenemine. Pankrotiseaduse mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2024 keskel, kui Bondora AS asus võlgnevust kohtu kaudu sisse nõudma. Usaldusisiku hinnangul tuleb võlgniku suhtes kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuna võlgnik soovib ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis tuleb võtta võlgnikult võlgniku vanne. 4.6 Tasutaotluse kohaselt on usaldusisik FiMS § 53 lg 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks kulutanud 14,5 tundi, teostades järgmised toimingud: maksejõuetusavalduse ja lisadega tutvumine 30 minutit, võlgnikule päringu koostamine, vara- ja võlanimekirja edastamine 1 tund; registritele jm asutustele päringute koostamine ja edastamine 30 minutit; päringute vastuste töötlemine 1,5 tundi; otse registrites võlgniku andmetega tutvumine 30 minutit; võlgniku varadega seotud dokumentide ja väljavõtetega tegelemine – 1 tund; võlgnikuga seotud ühingu andmete ja majandusliku seisukorraga tutvumine – 30 minutit; võlgniku pangakonto väljavõtte ja maksuandmetega tutvumine ja analüüs 1,5 tundi; andmete analüüs kogumis ning võla- ja varanimekirja koostamine 7,5 tundi. Kokku kulutas usaldusisik oma ülesannete täitmiseks 14,5 tundi, arvestusega 140 eurot/tunnis (lubatud kuni 189,20 eurot), millest tulenevalt usaldusisiku tasu on 2030,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Usaldusisik palub kinnitada usaldusisiku tasu summa 2030,00 eurot, millele lisandub käibemaks 487,20 eurot (kokku 2517,20 eurot) millest 946,00 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 eurot (kokku 1173,04 eurot) hüvitada riigi vahenditest ja 1084,00 eurot, millele lisandub käibemaks 260,16 eurot (kokku 1344,16 eurot) mõista välja võlgnikult. Tasu palub usaldusisik välja mõista OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks, mille konto SEB Pank AS-is on EE311010902001686003. Kohtu seisukoht
5.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja kuulutab välja võlgniku pankroti. Kohus määrab ametisse pankrotihalduri. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg 2 punktile 2.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud ja 02.07.2026 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirjast ning usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Esitatu kohaselt koosneb võlgniku sissetulek töötutoetusest summas ca 400 eurot ja töötasust summas 946 eurot, kuid viimast makstakse talle vaid siis, kui MTÜ rahaline olukord seda võimaldab. Võlgnikule kuulub kinnistu, mille turuväärtus on, kõige optimistlikumalt, kuni 20 000 eurot (realistlik väärtus võib aga olla vaid 10 000 eurot). Kokku on võlgnikul kohustusi kogusummas 66 908,00 eurot. Võlausaldajad Bondora AS ja SS on algatanud võlgniku vastu täitemenetlused.
7.Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.
8.Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks C.F-i ja määrab, arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. C.F on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.
9.PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule andma oma vara kohta teavet, mida kohus seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist vajab. PankrS § 86 ja FiMS § 18 lg 8 alusel kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohtu korralduse täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja võlgniku vande andmiseks kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest.
10.PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Usaldusisiku nimetamisel täitemenetluste registri kohaselt võlgniku suhtes täitemenetlusi algatatud ei olnud. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.
11.Vastavalt FiMS § 45 lõigetele 1 ja 2 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
12.Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt FiMS § 47 lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma.
13.FiMS § 46 lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks.
14.Võlgniku vabastamine tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (FiMS § 49 lg 1). Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust
pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.
15.FiMS § 8 lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
16.FiMS § 54 lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
17.PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Alates 01.04.2026 on tunnitasu alammäär 189,20 eurot.
18.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks kinnitada 2517,20 eurot (käibemaksuga).
19.Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
20.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas tasu summas 946,00 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 eurot, kokku 1173,04 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu summas 1084,00 eurot, millele lisandub käibemaks 260,16 eurot, kokku 1344,16 eurot mõistab kohus välja võlgnikult. Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb arvelduskontole.