Avaldaja (võlgnik): S K (isikukood xxxx) Usaldusisik: P A (isikukood xxxx, tel: xxxx, e-post: xxxx)
Menetlustoiming
Maksejõuetusavalduse lahendamine
RESOLUTSIOON
Jätta S Ki maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata.
ja
kohustustest
Vabastada P A S Ki usaldusisiku kohustustest.
Jätta menetluskulud S Ki kanda.
Määrata usaldusisiku P A’e tasuks 264 eurot, millele lisandub käibemaks 63,36 eurot, kokku 327,36 eurot.
Anda S Kile menetlusabi usaldusisiku tasu 264 eurot, millele lisandub käibemaks 63,36 eurot, kokku 327,36 eurot eurot hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvelt ilma hüvitamiskohustuseta. Tasu kanda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so Usaldus ja Õigus OÜ-le (arveldusarve nr xxxx).
Jätta usaldusisiku P A’e tasu taotlus 327,36 eurot (s.h käibemaks) ületavas osas rahuldamata.
Tühistada Viru Maakohtu 29.07.2026 määrusega kohaldatud käsutuskeeld ja S Ki vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine ning kohustada usaldusisikut teatama sellest pärast käesoleva määruse jõustumist peatatud täitemenetlusi läbiviivaid kohtutäitureid.
Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.
Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata pärast jõustumist resolutsiooni p 5. täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Määruskaebuse maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib esitada võlgnik ning usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.S K (avaldaja, võlgnik) esitas 10.06.2026 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse. Harju Maakohtu 11.06.2026 kohtumäärusega edastati tsiviilasi nr 2-26-12756 kohtualluvuse järgi Viru Maakohtule. Võlgnik esitas 07.07.2026 Viru Maakohtule täpsustatud maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist ning soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna viibib vangistuses, mistõttu puudub tal võimalus töötada ning teenida sissetulekut võlgade tasumiseks. Võlgnik märgib, et tal puudub vara ning tema pangakontod on arestitud. Avalduse kohaselt on võlgnik abielus, kuid elab abikaasast lahus. Võlgnikul on üks alaealine laps, kes ei ela temaga koos. Avalduse järgi puudub võlgnikul regulaarne igakuine sissetulek ning tema kohustuste kogusumma on ligikaudu 201 869 eurot. Avaldaja selgitab täiendavalt, et soovib pärast vangistusest vabanemist läbida rehabilitatsiooniprogrammi, leida töö ning asuda võimaluste piires oma kohustusi täitma.
2.Kohus võttis maksejõuetusavalduse 29.07.2026 määrusega menetlusse, nimetas usaldusisikuks P Ae, peatas avaldaja vara suhtes toimuva sundtäitmise ja tulevikus võimaliku sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu ja keelas avaldajal ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada.
3.Usaldusisik leidis, et menetlus tuleb lõpetada. 26.08.2026 istungil jäi usaldusisik oma seisukoha juurde. Usaldusisik märkis, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku 209 323,08 eurot. Võlgnikul puudub vara, mille arvel oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik kannab xxxx vangistust kuni 12.03.2032. Arvestades kohustuste väga suurt mahtu, vara ja maksevõime puudumist ning vangistuses viibimist, on võlgnik maksejõuetu ning tema võimalused kohustusi lähiajal täita puuduvad. Võlgniku maksejõuetuse peamine põhjus on Viru Maakohtu 29.01.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-14071 välja mõistetud tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuded. Nimetatud kohtulahendist tulenevate kahjunõuete suurus on kokku 190 010,16 eurot. Lisaks on pikaajaliste täitemenetluste käigus tekkinud täitemenetluse kulusid kokku 19 312,92 eurot. Täitemenetlused on kestnud ligikaudu 16 aastat, kuid nõudeid ei ole võlgniku vara ja sissetulekute puudumise tõttu õnnestunud rahuldada. Usaldusisik leiab, et võlgniku suhtes ei ole otstarbekas välja kuulutada pankrotti ja algatada kohustustest vabastamise menetlust ega algatada võlgade ümberkujundamise menetlust. Võlgniku põhilised kohustused, kokku 190 010,16 eurot ehk ligikaudu 91% kõigist teadaolevatest kohustustest, tulenevad Viru Maakohtu 29.01.2010 otsusest kriminaalasjas nr 1-09-14071 ning on tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuded. FiMS § 50 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Seetõttu ei annaks pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega võlgnikule tema põhiliste kohustuste osas sisulist tulemust. TsÜS § 157 lg 11 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude või kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga esitatud nõude täitmise aegumistähtaeg 20 aastat ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt algab tähtaeg kohtulahendi jõustumisest. Arvestades, et kohtulahend pärineb 2010. aastast ja nõuete täitemenetlused on kestnud ligikaudu 16 aastat, võib võlgnikul ligikaudu nelja aasta pärast tekkida võimalus tugineda nõuete täitmise aegumisele, sõltuvalt kohtulahendi jõustumise kuupäevast ja muudest aegumise kulgemist mõjutavatest asjaoludest. Eeltoodust tulenevalt leiab usaldusisik, et käesolev maksejõuetusmenetlus tuleks lõpetada. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 340 eurot, millele lisandub käibemaks.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud avaldaja maksejõuetusavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta rahuldamata.
5.Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb kohus ühe järgmistest FIMS § 18 lg-s 2 sätestatud otsustest: kuulutab välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Avaldaja on praegusel juhul taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus otsustab FIMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
6.Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isikus või tema käitumises esineb FIMS § 45 lg 3 p-des 1–5 sätestatud asjaolusid. Kohus võib sättes nimetatud asjaolude esinemise korral jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Vaadanud praeguses asjas esitatud maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks läbi, leiab kohus, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta FIMS § 18 lg 2 p 4 alusel rahuldamata.
7.FIMS § 2 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu mh kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste eesmärk on seega anda eriti raskes olukorras olevatele isikutele võimalus alustada puhtalt lehelt ilma võlgadeta. Avaldaja praeguses asjas menetluse eesmärki ei saavutaks ning ta ei vasta menetluse algatamise eelmärgitud eeldusele.
8.Kohus leiab, et avaldaja ei saavutaks menetluse läbiviimisega seadusandja poolt taotletavat FIMS § 2 lg-s 1 sätestatud eesmärki, s.o kohustustest vabanemist. Ka avaldaja ise on avaldanud, et menetluse eesmärk oleks kohustustest vabaneda. Kohtuistungil avaldaja nõustus, et menetlusel ei ole perspektiivi, kuivõrd õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuetest ei ole võimalik vabaneda. Avaldajal on praeguseks teadaolevaid kohustusi võlausaldajate ees kokku 209 323,08 eurot, mis tulenevad 2010.a tehtud kohtuotsusest kriminaalsajas 1-09-14071, kokku 190 010,16 eurot, ja täitemenetluse kuludest kokku 19 312,92 eurot. Võlgnikul puudub vara. Võlgnik kannab Tartu Vanglas vangistust kuni 12.03.2032. Seega on võlgniku maksejõuetus tekkinud juba 2010. aastal. Kui üldjuhul lõpevad võlgniku kohustustest vabastamisel pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu (FIMS § 50 lg 1), siis FIMS § 50 lg 2 järgi ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Seega ei vabaneks avaldaja valdavast osast oma võlgnevustest, kuna ligikaudu 91% tema kohustustest moodustavad õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuded (s.o Viru Maakohtu 29.01.2010 kohtuotsusest kriminaalsajas 1-09-14071 tulenevad nõuded kokku 190 010,16 eurot), millest ei ole võimalik kohustustest vabastamise menetluse kaudu vabaneda. Ülejäänud osas on iseenesest võimalik nõuetest seaduse järgi vabaneda, kuid kohtu hinnangul esinevad praegu ka muud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.
9.Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvel oleks võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada, ning ei ole tõenäoline, et sellist vara tekiks ka tulevikus. Samuti ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara ei ole võimalik tagasi võita ega
tagasi nõuda. Võlgnik viibi vangistuses kuni 12.03.2032 ning tema võimalus sissetulekut teenida on seetõttu piiratud. Kuna vara menetluse läbiviimiseks puudub, ei ole otstarbekas nõuda ka pankrotimenetluse kulude katteks deposiitraha, sest ka sellisel juhul peaks menetlus raugema. Samas ei ole üksnes pankroti väljakuulutamine võlgniku huvides, kuna tema kohustused on juba tunnustatud jõustunud kohtulahenditega ning täitemenetlused on algatatud. Nõuete uuesti tunnustamine pikendaks üksnes nende aegumistähtaega.
10.Kokkuvõttes nõustub kohus usaldusisikuga, et esinevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Avaldajal ei ole võimalik vabaneda õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuetest, mis moodustab valdava osa tema kohustusest.
11.Võlgnik soovis enda pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Kohus ei saa otsustada pankroti väljakuulutamist kohustustest vabastamise menetlust algatamata avaldaja tahte vastaselt (FIMS § 18 lg 3 teine lause). Kuivõrd kohus jätab eespool toodud põhjendustel kohustustest vabastamise menetluse algatamata, jätab kohus ühtlasi pankroti välja kuulutamata. Seega jätab kohus maksejõuetusavalduse rahuldamata.
12.Kohus kohaldas 29.07.2026 määrusega avaldaja suhtes käsutuskeeldu ning peatas tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb täitemenetluste olemasolul määrus saata ka kohtutäituritele.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
14.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 340 eurot (lisandub käibemaks).
14.1.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
14.2.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
14.3.Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus
ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi arvelt hüvitamisele kuuluva ajutise halduri tunnitasu ei saa seega ületada 66 eurot. Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa. Kuna praegusel juhul võlgnikul vara puudub, leiab kohus, et usaldusisiku töötundide tasu hüvitamiseks osas, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (946 eurot, millele lisandub käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi.
14.4.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 4 tundi, tunnihinnaga 85 eurot. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku hinnanguga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on tervikuna vajalik ja põhjendatud. Kuivõrd põhjendatud töötunde on 4 ning esitatud on menetlusabi taotlus, siis tuleb usaldusisikule hüvitada tasu riigi arvelt kohaldades tunnitasu määra 66 eurot. Seega kuulub riigi arvelt hüvitamisele 264 eurot (4 x 66 eurot). Summale lisandub käibemaks 24%, s.o 63,36 eurot. Kokku on usaldusisiku tasu koos käibemaksuga 327,36 eurot. Riigi arvel kuulub hüvitamisele kogu põhjendatud töötundide arv (kuna see jäi alla 946 euro, puudub kohtul alus mõista võlgnikult välja suuremat tasu, sest usaldusisiku põhjendatuks loetud töötunnid on riigi arvel hüvitatud). Seega jätab kohus usaldusisiku tasu taotluse 327,36 eurot (s.h käibemaks) ületavas osas rahuldamata.
14.5.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta Usaldus ja Õigus OÜ-le (registrikood 17101426), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane (KMKR EE103006820). /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Ann Veiermann
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.