lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-18673/3

Ühinguõigus › Äriregistri asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.09.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-26-18673/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Äriregistri asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
23.09.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1146
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse kuupäev

23. september 2026

Tsiviilasja number

2-26-18673

Tsiviilasi

Q.B.O kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 13. augusti 2026 määrus nr Ü 10033438 / 21

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Q.B.O

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised esindajad

ja

määruskaebus

nende Määruskaebuse esitaja: Q.B.O (registrikood XXX), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed A.A. ja B.B.

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 13. augusti 2026 määrus nr Ü 10033438 / 21 ja saata kandeavaldus registriosakonnale kande tegemise otsustamiseks.
2.Rahuldada Q.B.O määruskaebus.
3.Tagastada määruskaebuselt 24. augustil 2026 tasutud riigilõiv 70 eurot Q.B.O kontole nr EE682200221027483777, selgitus „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-26-18673“. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 04.11.20262-26-20877/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 04.11.20262-26-23255/7Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20262-26-15985/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.10.20262-26-1792/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 30.09.20262-23-4251/176Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 30.09.20262-26-20924/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.Q.B.O (avaldaja) esitas 5. augustil 2026 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles taotleti juhatuse koosseisu, aadressi ja elektronposti aadressi muutmise korteriühistu registrikaardile kandmist.
2.Tartu Maakohtu registriosakond jättis 13. augustil 2026 eitava kandemäärusega nr Ü 10033438 / 21 kandeavalduse äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lg 1 alusel rahuldamata. Kohtunikuabi leidis, et kandeavaldust põhistav 9. juuni 2026 üldkoosoleku protokoll ei vasta seadusele. Üldkoosolek ei olnud registripidaja hinnangul otsustusvõimeline. Kandeavaldusele lisatud üldkoosoleku protokolli kohaselt osales üldkoosolekul või oli esindatud 89 korteriomanikku. Kinnistusraamatu andmetel on elamutes asukohaga Tallinn, XX 15, XX 17, XX 19 kokku 179 korteriomandit. Korteriühistu põhikirja p 3.4.3 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 24 korteriomanikku. Põhikirja p 3.4.3 on vastuolus seadusega ning ei kuulu kohaldamisele. Põhikirjas saab üldkoosoleku otsustusvõimelisuse tingimuse määramisel lähtuda korteriomanditest tulenevast häälte arvust, mitte korteriomanike arvust. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt 90 korteriomanditest tulenevat häält. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb üldkoosoleku kvoorumi arvutamisel lähtuda korteriomandite arvust (RKTKm 11.12.2024, 2-24-6208/7, p 11). Vastupidise tõlgenduse korral võiks tekkida olukord, kus üldkoosoleku kvooruminõue loetakse täidetuks mh siis, kui koosolekul osalevad ainuüksi ühe korteriomandi ühised omanikud. Sellisel juhul ei täidaks kvooruminõue enam korteriomanike üldkoosoleku representatiivsuse tagamise eesmärki.
3.Avaldaja esitas 25. augustil 2026 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu registriosakonna määrus ja saata avaldus tagasi registriosakonnale uueks läbivaatamiseks ning äriregistrisse soovitud kannete tegemiseks. Üldkoosolekul oli esindatud 89 korteriomandit ja seega 89 häält ning koosolekul osales või oli esindatud igal juhul enam kui 24 üksteisest erinevat korteriomanikku. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 2 võimaldab näha põhikirjaga ette seadusest erineva kvoorumi. Registriosakonna määruses ei ole tuvastatud avaldaja põhikirja sätte vastuolu ühegi keelava normiga, seetõttu on seaduse üldreegli kohaldamine põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et kui põhikirjaline kvoorum põhineb ühistu liikmete arvul, saab iga isikut arvestada ühe liikmena sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust (Riigikohtu 29.01.2020 määrus nr 2-19-10326/24, punktid 9-10), samuti et ühe korteriomandi ühiseid omanikke ei või kvoorumi ega häälte arvestuses mitmekordselt arvestada, sest ühest korteriomandist tuleneb üks liikmesus ja üks hääl (Riigikohtu 11.12.2024 määrus nr 2-246208/7, punktid 11-12). Riigikohtu praktikast ei tulene, et korteriomanike või liikmete arvul põhinev põhikirjaline kvoorum oleks keelatud. Käesolevas asjas on järgitud mõlema lahendi põhimõtteid: ühe isiku mitut korteriomandit ei ole omanike arvus mitmekordselt arvestatud ning ühe korteriomandi ühiseid omanikke on käsitatud ühiselt. Koosolekul osales või oli esindatud enam kui 24 erinevat korteriomanikku; juba ainuüksi XX 17 osalejate nimekirjast nähtub vähemalt 30 erineva korteriomaniku osalemine või esindatus. Eraldi arvestusena oli koosolekul esindatud 89 korteriomandit ja põhikirja punkti 3.4.5 järgi 89 häält. Ka juhul, kui põhikirja punktis 3.4.3 kasutatud korteriomaniku mõistet tõlgendada Riigikohtu lahendi nr 2-24-6208/7 eeskujul korteriomandist tuleneva liikmesusena, oleks põhikirjaline arvuline lävend täidetud, sest koosolekul oli esindatud 89 korteriomandit.
4.Maakohtu registriosakond määruskaebust ei rahuldanud ja edastas 1. septembril 2026 avaldaja määruskaebuse läbivaatamiseks Tartu Maakohtule. Kohtunikuabi märkis määruskaebuse edastamise kirjas, et määrus lähtub Riigikohtu praktikast (RKTKm 11.12.2024, 2-24-6208/7, p 11), mille kohaselt tuleb üldkoosoleku kvoorumi arvutamisel lähtuda korteriomandite arvust. Kui põhikirjas on märgitud teistsugune kvoorumi

arvutamise kord (põhikirja p 3.4.3), ei kuulu see kohaldamisele ning lähtuda tuleb KrtS § 20 lg-st 2 (osalejatele peab kuuluma üle poole korteriomanditest tulenevatest häältest).

5.Maakohus ei pidanud põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle 17. septembril 2026 TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu registriosakonna määrus tuleb tühistada ning kandeavaldus tuleb saata registriosakonnale kande tegemise otsustamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 ja § 659). Avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada.
7.KrtS § 20 lg 2 kohaselt on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Seega võimaldab KrtS § 20 lg 2 korteriomanikel korteriühistu põhikirjaga näha ette seadusest erineva üldkoosoleku otsustusvõime (kvoorumi) ega sea seejuures KrtS § 20 lg 2 piiranguid põhikirja vastavatele tingimustele. Seega erineb KrtS § 20 lg 2 selles osas KrtS § 22 lg 1 teisest lausest, mille kohaselt saab põhikirjaga seaduses ettenähtud häälte jaotusest kõrvale kalduda ainult kahel viisil, need võimalused on ammendavad, muud viisid on seadusega vastuolus ja sellise põhikirja sätte asemel tuleb KrtS § 17 lg 2 teise lause järgi kohaldada seadust (RKTKm 16.02.2022, 2-20-17009/40, p 19).
8.Avaldaja põhikirja p 3.4.3 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 24 korteriomanikku (dtl 309). Vaidlust ei ole selles, et avaldaja vaidlusalusel üldkoosolekul olid esindatud vähemalt 24 korteriomandile vastavad hääled, samuti osales üldkoosolekul vähemalt 24 korteriomanikku, st 24 eri isikut.
9.KrtS § 17 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse põhikirja asemel seadust ainult juhul, kui põhikirja säte on seadusega vastuolus. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et registripidaja ei ole märkinud, millise seaduse sättega avaldaja põhikirja p 3.4.3 vastuolus on.
10.Ka kohtunikuabi viidatud Riigikohtu lahendist (RKTKm 11.12.2024, 2-24-6208/7, p 11) ei tulene, et avaldaja põhikirja p 3.4.3 oleks seadusega vastuolus ja et selle asemel tuleks kohaldada seadust. Riigikohus selgitas viidatud lahendis, et üldkoosoleku kvoorumi arvutamisel tuleb lähtuda korteriomandite arvust ka juhul, kui korteriühistu põhikirjas on üldkoosoleku otsustusvõime seotud ühistu liikmete arvuga, sest teistsugune tõlgendus võiks viia olukorrani, kus üldkoosoleku kvooruminõue loetakse täidetuks mh siis, kui koosolekul osalevad ainuüksi ühe korteriomandi ühised omanikud.
11.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb avaldaja põhikirja tingimust, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 24 korteriomanikku, tõlgendada selliselt, et esindatud peavad olema vähemalt 24 korteriomandile vastavad hääled, mis peavad ühtlasi kuuluma 24 erinevale korteriomanikule. Seega, kui üks korteriomand kuuluks 24 isiku ühisesse omandisse, ei oleks avaldaja üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohal oleks ainult need 24 isikut. Samuti, kui ühele isikule kuuluks 24 korteriomandit, ei oleks avaldaja üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohal oleks ainult see isik.
12.Eelnevast tulenevalt oli avaldaja 9. juuni 2026 üldkoosolek otsustusvõimeline, registriosakonna kohtunikuabi eitav kandemäärus tuleb tühistada ja kandeavaldus tuleb saata registriosakonnale kande tegemise otsustamiseks.
13.TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi tagastatakse riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi. TsMS § 150 lg 4 järgi

tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Avaldaja on määruskaebuses palunud tagastada riigilõiv selle tasunud isikule. Seega tuleb määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot tagastada avaldajale. Muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.09.20262-25-6705/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.09.20262-20-16670/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja