lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-1068/24

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-1068/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1229
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Hankelepingu muudatus nr 1
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Hanke- ja raamleping · 2026-01-14
Hankeleping
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Hanke- ja raamleping · 2025-12-23
Hankeleping
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Hanke- ja raamleping · 2025-10-06

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 1 lg 1Õigusemõistmine tsiviilasjadesTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 3401 lg 1TsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigusVangS § 48 lg 1Sisseostud

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Makro Trade Baltic10617776(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 14. november 2024

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-24-1068 XX hagi Osaühingu Makro Trade Baltic vastu kauba kohaletoomise eest teenustasu võtmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 24. jaanuari 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (hageja): XX (isikukood XXX)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja: Osaühing Makro Trade Baltic (registrikood 10617776)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XX määruskaebus.
2.Tühistada Viru Maakohtu 24. jaanuari 2024. a määrus ja saata tsiviilasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
XX (hageja) esitas 21. jaanuaril 2024 Viru Maakohtule hagi Osaühing Makro Trade Baltic (kostja) vastu, milles palus tunnistada kostja poolt kauba tellimuse kohale toomise eest teenustasu 4 euro 99 sendi võtmine lubamatuks.

Hagiavalduse kohaselt kostja on eraõiguslik juriidiline isik, kes osutab alates 2024. a jaanuarist Viru vangla kinnipeetavatele vangistusseaduse (VangS) § 48 lg-s 1 sätestatud kaupluseteenust. Kaup tuleb tellida e-poe kaudu. Kostja on lisanud kauba hinnale tellimuse kohale toomise tasu 4 eurot 99 senti. Hageja leiab, et kostja rikub hageja tarbijaõigusi ja seadust. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei anna kostjale õigust võtta lisaks kauba hinnale lisanduvale 20 protsendile ka tellimuse kohale toomise eest tasu 4 eurot 99 senti. Kostja ei too kaupa kohale üksikutele kinnipeetavatele, vaid korraga sadadele kinnipeetavatele, mistõttu ei ole igalt kinnipeetavalt kauba kohale toomise eest tasu võtmine õigustatud ja proportsionaalne. Hageja leiab, et maksimaalselt oleks õigustatud kauba kohale toomise teenuse eest tasu võtmine 1 euro kinnipeetava kohta. Kostja kasutab agressiivset kauplemisvõtet tarbijakaitseseaduse § 18 tähenduses, sest kostja teab, et hageja on sundolukorras.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Maakohus jättis 24. jaanuari 2024. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata, kuna maakohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, mis on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtute pädevuses. Maakohus leidis, et hagi esemeks olev nõue ei ole eraõigussuhte osa. VangS § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha ka väljaspool vanglat. Justiitsministri
30.novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 74 lg 1 kohaselt teeb kinnipeetav sisseoste vanglateenistuse kontrolli all. Eeltoodu alusel on võimalik järeldada, et hagejat ei saa lugeda võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 kohaselt tarbijaks, kuna ta kasutab õigusaktidega sätestatud korras temale kui kinnipeetavale ettenähtud sisseostude tegemise õigust ehk ta ei ole vaba oma õiguste teostamisel. Samuti ei ole kostja antud kontekstis isik, kes kõigile (sealhulgas ka vanglas viibivale hagejale) vabalt oma teenuseid osutada saab. Ta sõlmib teenuste osutamiseks küll vanglaga tsiviilõigusliku lepingu, kuid osutab oma teenuseid vastavalt vangla sisekorraeeskirjale ja määrab oma teenuse osutamise tingimused sellega kooskõlas. Maakohus leidis seega, et tegemist ei ole eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, vaid tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega. Hagejal on õigus esitada avaldus Tartu Halduskohtule. Kuigi hagiavalduses esinesid menetlusse võtmist takistavad puudused, mida oleks võimalik kõrvaldada, esines maakohtu hinnangul alus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks, mida kõrvaldada ei ole võimalik, mistõttu ei pidanud maakohus vajalikuks nõuda hagejalt TsMS § 3401 lg 1 alusel puuduste kõrvaldamist.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning võtta hagi menetlusse. Hagi kuulub maakohtu pädevusse. Tegemist ei ole haldusasjaga. Kui maakohus kahtleb enda pädevuses, tuleb maakohtul pöörduda Riigikohtu poole pädeva kohtu määramiseks.

MENETLUSE KÄIK

4.Maakohus jättis 9. veebruaril 2024 hageja määruskaebuse käiguta ning andis hagejale tähtaja määruskaebuse eest riigilõivu 70 euro tasumiseks või nõuetekohase menetlusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise esitamiseks.
5.Hageja esitas 9. veebruaril 2024 vastuväite, milles märkis, et ta esitas menetlusabi taotluse koos hagiavaldusega. Hageja ei saanud aru, mis riigilõivu ja menetlusabi taotlust talt küsitakse. Hageja edastas kohtule määruse, mille alusel anti hagejale varasemalt menetlusabi.
6.Maakohus jättis 22. veebruaril 2024 hageja taotluse menetlusabi andmiseks rahuldamata ja andis hagejale täiendava tähtaja määruskaebuse eest riigilõivu 70 euro tasumiseks.
7.Hageja esitas 4. märtsil 2024 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse, millega maakohus jättis tema menetlusabi taotluse rahuldamata, ning teha uus määrus, millega vabastada hageja riigilõivu tasumisest.
8.Ringkonnakohus tühistas 16. augustil 2024 maakohtu 22. veebruari 2024. a määruse ja saatis tsiviilasja samale maakohtule hageja määruskaebusega seotud menetlustoimingute tegemiseks tagasi.
9.Maakohus rahuldas 27. septembril 2024 hageja menetlusabi taotluse ja vabastas hageja määruskaebuse eest riigilõivu tasumisest.
10.Maakohus edastas 23. oktoobril 2024 määruskaebuse lahendamiseks ringkonnakohtule. Maakohus ei nõustunud määruskaebuse põhjendustega ning märkis, et olukorras, kus maakohus on keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest ja hageja enne maakohtusse pöördumist ei ole halduskohtusse pöördunud, siis kohane menetluskäik on hageja poolt halduskohtule avalduse esitamine, mille tegemisel saab halduskohus kaaluda Riigikohtu erikogule pädeva kohtu määramise taotluse esitamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659). Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse.
12.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, leides et maakohus ei ole pädev asja lahendama. Riigikohus on selgitanud, et vangla avalik-õiguslikku kohustust tagada kinnipeetavale võimalus teha sisseoste tuleb eristada müügilepingust tulenevatest poolte õigustest ja kohustustest, mis alluvad eraõiguse regulatsioonile. Müügilepinguga ei reguleerita avalikõiguslikke, vaid eraõiguslikke suhteid. Müügilepingust tulenev müüja kohustus anda ostjale üle müüdav asi ja teha võimalikuks omandi üleminek ning ostja kohustus tasuda müüjale asja hind ja võtta asi vastu on eraõigussuhtest tulenevad kohustused ning vaidlused nende üle alluvad maakohtule (RKEKo 31.01.2013, 3-3-1-48-12, p 10). Õigussuhe vangla kauplust pidava äriühingu ja kinnipeetava vahel on eraõiguslik ning sellest tulenevad vaidlused, sh vaidlus tellitud kauba kättetoimetamise tasu üle, vaadatakse TsMS § 1 lg 1 kohaselt läbi tsiviilkohtumenetluses (s.o maakohtus). Ringkonnakohus jääb 16. augusti 2024. a määruses väljendatud seisukoha juurde, et hagiavaldusest ei ole praegusel juhul selgelt aru saada, mis on hageja nõue, s.o kas hageja soovib millegi tuvastamist või 4 euro 99 sendi väljamõistmist. Hagiavaldusest ei ole ka aru saada, kas hageja soovib esitada nõudeid hageja ja kostja vahelisest võlasuhtest tulenevalt (näiteks põhjusel, et hageja tellis kostjalt kauba ja pidi maksma selle kohaletoimetamise eest 4

eurot 99 senti) või ainuüksi seetõttu, et kostja on kehtestanud kauba kohale toomise tasuks 4 eurot 99 senti (tuvastusnõue). Ringkonnakohus leiab, et maakohus oleks pidanud hagiavalduse puuduste tõttu jätma hagi TsMS § 3401 lg 1 alusel esmalt käiguta. Maakohus ei saanud enne hagiavalduse käiguta jätmist otsustada, kas maakohus on pädev asja lahendama. Samuti ei ole enne hagiavalduse käiguta jätmist võimalik hinnata seda, kas hagi on õiguslikult perspektiivikas.

13.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
14.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja