Pankrotiõigus

2-26-15503

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest.

määruse

I Asjaolud ja menetluse käik

2-26-15503 tasuda ostukulud, tegevuskulud ning laenuandjale laenud ja intressid. Äriühing tegutses mikroettevõtjana ning äriregistri andmetel ei olnud tal aruandeperioodidel töötajaid. Äriühing alustas tegevust 2024. aastal. Perioodil 16.05.2024-31.12.2024 moodustas müügitulu 192 484 eurot ning aruandeaasta kasum oli 5 718 eurot. 31.12.2024 seisuga oli võlgnikul vara kokku 229 878 eurot, lühiajalisi kohustisi 221 660 eurot ning omakapital 8 218 eurot. Kasumimarginaal oli ligikaudu 2,97%, mis näitab, et ärimudel toimis üksnes piisava käibe ja jätkuva finantseerimise olemasolul. 2025. aastal Võlgniku majandustegevus jätkus, kuid turuolukord muutus võlgniku ärimudeli jaoks oluliselt ebasoodsamaks. Alates 01.01.2025 jõustus mootorsõidukimaksu seadus, mis tõi Eesti turule mootorsõidukite omanikele ja vastutavatele kasutajatele iga-aastase mootorsõidukimaksu ning sõidukite esmaregistreerimisega seotud registreerimistasu. Uus regulatsioon mõjutas otseselt kasutatud autode edasimüügi turgu, suurendas ostjate kogukulu ja vähendas nõudlust ning seeläbi ka varude realiseerimise kiirust. Võlgniku jaoks tähendas see, et 2024. aastal planeeritud äriplaan ja rahavooprognoos ei vastanud enam 2025. aasta tegelikule turuolukorrale. 2025. aasta majandusaasta lõppes juba kahjumiga. 2025. aasta müügitulu oli 196 998 eurot, kuid aruandeaasta kahjum oli 27 194 eurot. 31.12.2025 seisuga oli Võlgniku vara kokku 184 609 eurot, lühiajalised kohustised 203 585 eurot ning omakapital -18 976 eurot. 2026. aasta esimese kuue kuu jooksul finantsseis halvenes veelgi: perioodil 01.01.2026 - 30.06.2026 moodustas müügitulu 72 454 eurot, kuid periood lõppes 26 898 euro suuruse kahjumiga. Seisuga 30.06.2026 oli vara kokku 85 470 eurot, kohustused 131 345 eurot ja omakapital -45 875 eurot. Võlgniku käibe ja maksustatava käibe dünaamika kinnitab, et äriühingu tegevus sõltus suuremahulisest kaupade kiirest realiseerimisest, kuid 2025. aasta teises pooles ja 2026. aasta alguses ei võimaldanud müügitempo enam kohustuste teenindamist. Võlgnik kinnitab, et töötajate arv oli kogu perioodil 0 ning tööjõumakse ei deklareeritud; maksustatav käive vähenes 2025. aasta I kvartali 207 799 eurolt 2026. aasta I kvartalis 38 296 euroni. 2026. aasta esimese poolaasta aruanded kinnitavad võlgniku finantsseisu edasist olulist halvenemist ning äriühingu tavapärane majandustegevus ei olnud ka 2026. aasta esimesel poolaastal kasumlik ega võimaldanud laenukohustusi rahavoogudest teenindada. Võrreldes 31.12.2025 seisuga vähenes Võlgniku vara 184 609 eurolt 85 470 euroni, kuid omakapitali puudujääk süvenes -18 976 eurolt -45 875 euroni. Võlgniku varade struktuur kinnitab, et äriühingul puudub sisuline rahaline puhver kohustuste täitmiseks: pangakontodel ja kassas olev raha oli 30.06.2026 seisuga kokku vaid 1 077 eurot. Võlgniku põhilise realiseeritava vara moodustasid sõidukid, sh müügiks ostetud kaubad bilansilises väärtuses 56 114,43 eurot ning GMC Savana RV G1500 bilansilises väärtuses 22 538,68 eurot. Varude aruande kohaselt olid 30.06.2026 seisuga müügiks ostetud kaupadena arvel BMW X1 väärtuses 17 270 eurot, BMW 5 seeria väärtuses 19 013 eurot ja Hyundai Santa Fe väärtuses 19 831.43 eurot. Võlgniku hinnangul võib sõidukite indikatiivne hind olla ca 120 000 eurot ning konservatiivne müügihind ca 95 000 eurot. Seega näitavad 2026. aasta esimese poolaasta andmed, et võlgniku maksejõuetuse tunnused ei ole ajutised: äriühingu vara maht on vähenenud, rahalised vahendid on marginaalsed, omakapital on sügavalt negatiivne ning kohustused ületavad vara 45 875 euro võrra. Sellises olukorras ei ole võlgnikul realistlikku võimekust rahuldada C OÜ nõuet tavapärase majandustegevuse või rahavoogude arvel ning võlausaldaja nõude võimalik rahuldamine sõltub sisuliselt üksnes allesjäänud sõidukite realiseerimisest. Võlgniku pangakonto väljavõtete analüüs kinnitab, et võlgniku majandustegevus oli oma olemuselt rahavooja finantseerimismahukas ning sõltus olulisel määral välisfinantseerimisest, osanike ja seotud isikute laenudest ning sõidukite kiirest

2-26-15503 realiseerimisest Eesti turul. Perioodil 12.06.2024–12.06.2025 laekus Võlgniku SEB pangakontole kokku ligikaudu 665 939 eurot ning kontolt tehti makseid ja väljamakseid kokku ligikaudu 659 872 euro ulatuses. Järgmisel perioodil 12.06.2025–12.06.2026 vähenes kontole laekunud summa ligikaudu 236 981 euroni, samas kui kontolt tehtud maksed ja väljamaksed moodustasid ligikaudu 243 248 eurot. Seega vähenesid Võlgniku pangakonto kaudu nähtavad laekumised võrreldes eelneva perioodiga märkimisväärselt, mis kajastab äritegevuse mahu vähenemist ja likviidsuspositsiooni halvenemist. Võlgniku juhatus on hinnanud Võlgniku majanduslikku ja varalist olukorda tervikuna ning jõudnud järeldusele, et makseraskused ei ole ajutised, vaid püsivad. Järeldus tugineb majandusaasta aruannetele, 2026. aasta vahearuannetele, bilansile, pangakonto väljavõtetele, vara ja kohustuste koosseisule, Võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõudele ning asjaolule, et suurima võlausaldajaga ei õnnestunud kompromissi saavutada. Võlgniku majandustegevus oli üles ehitatud kasutatud sõidukite soetamisele ja edasimüügile. Tegemist oli käibefinantseerimisele tugineva ärimudeliga, mille puhul laenude ja krediidilimiitide arvel soetati müügiks sõidukeid ning laenukohustusi teenindati sõidukite realiseerimisest saadava rahavoo arvel. Selline mudel eeldas pidevat finantseerimise kättesaadavust, piisavalt kiiret varude ringlust ning kasutatud sõidukite turu tavapärast toimimist. Võlgniku makseraskuste kujunemisel oli oluline mõju 01.01.2025 jõustunud mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu regulatsioonil, mis mõjutas otseselt Võlgniku põhitegevusala ehk kasutatud sõidukite edasimüüki Eesti turul. Uus regulatsioon suurendas ostjate kogukulu, vähendas nõudlust, aeglustas sõidukite realiseerimist ning muutis 2024. aastal kavandatud äriplaani ja rahavooprognoosi tegelikus turuolukorras ebarealistlikuks. Seetõttu ei olnud Võlgniku varude realiseerimine enam võimalik algselt eeldatud tempos ega hinnatasemel. Võlgniku makseraskuste vahetuks põhjuseks oli ka asjaolu, et Pristine Capital OÜ õigusjärglane C OÜ nõudis 24.04.2026 Võlgnikult kogu laenukohustuse korraga tagastamist. Võlausaldaja nõudis põhiosa 150 000 euro ja intressi 9 661 euro, kokku 159 661 euro tasumist ning määras tagasimakse tähtajaks 27.05.2026. Sellise ühekordse nõude täitmine ei olnud võlgniku tegelikku rahavoogu, varade koosseisu ja turuolukorda arvestades objektiivselt võimalik. Võlgnik tegutses tekkinud olukorras heas usus ning tasus 22.05.2026 Võlausaldajale 32 000 eurot sõiduki Lexus RX müügist saadud rahaliste vahendite arvel. Nimetatud makse kinnitab, et võlgnik ei vältinud kohustuse täitmist, vaid suunas vara realiseerimisest saadud likviidsed vahendid võlausaldaja nõude vähendamiseks. Samas ei kõrvaldanud nimetatud osaline makse võlgniku maksejõuetuse olukorda ega loonud võlgnikule realistlikku võimet tasuda ülejäänud nõuet rahas. Võlgniku vara koosneb valdavas osas sõidukitest ehk müügiks ostetud varudest. Sellise vara realiseerimine sõltub turutingimustest, sõidukite tehnilisest seisukorrast, ostjanõudlusest ja müügiperioodist ega võimalda kohest rahalist laekumist kogu sissenõutava nõude katmiseks. Võlgnikul puudub muu likviidne vara, mille arvel oleks võimalik C OÜ nõuet täita või maksejõuetuse olukord kõrvaldada. Võlgniku juhatuse hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks juhatuse õigusvastane tegevus või tegevusetus. Maksejõuetus kujunes mitme objektiivse majandusliku asjaolu koosmõjul: kasutatud sõidukite turuolukorra halvenemine, mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu mõju, varude realiseerimise aeglustumine, edasise finantseerimise katkemine ning võlausaldaja poolt kogu laenukohustuse korraga sissenõudmine olukorras, kus võlgniku vara oli seotud sõidukitega ja vabad rahalised vahendid puudusid. Eeltoodud asjaolude kogumis ei ole võlgnikul objektiivselt võimalik täita sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi tavapärase majandustegevuse, olemasolevate

2-26-15503 rahaliste vahendite ega realistliku rahavoo arvel. Võlgniku kohustused ületavad tema vara, omakapital on sügavalt negatiivne, rahalised vahendid on marginaalsed ning äritegevuse jätkamiseks vajalik finantseerimine puudub. Juhatuse hinnangul sai Võlgniku püsiv maksejõuetus lõplikult selgeks pärast 30.06.2026 vahearuande koostamist ning pärast seda, kui 17.07.2026 ei õnnestunud suurima võlausaldajaga saavutada kompromissi, mis oleks võimaldanud Võlgniku maksevõime taastada või vältida pankrotimenetlust. Enne seda oli juhatusel põhjendatud alus pidada makseraskusi potentsiaalselt ületatavaks varade realiseerimise, kulude vähendamise ja võlausaldajaga kokkuleppe saavutamise kaudu. Võlgniku makseraskused püsivad ja struktuursed ning Võlgnik on PankrS § 1 lõigete 2 ja 3 tähenduses püsivalt maksejõuetu. Võlgnik püüdis enne pankrotiavalduse esitamist lahendada tekkinud olukorda kohtuväliselt ning pidas C OÜ-ga läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks, kuid läbirääkimised nurjusid. 30.06.2026 seisuga bilansist nähtub, et võlgniku kohustused ületavad vara väärtust ning omakapital on sügavalt negatiivne. 30.06.2026 seisuga on võlgnikul vara 85 470 eurot, kohustusi on 131 345 eurot, seega ületasid võlgniku kohustused vara -45 875 euro võrra. Võlgnik on esitanud 2024. ja 2025. majandusaasta aruanded. 2024. aasta aruanne on koostatud perioodi 16.05.2024-31.12.2024 kohta ning selle kohaselt oli äriühing jätkuvalt tegutsev. 2025. aasta aruandes on juhatus juba märkinud, et aruandeperioodi lõpu seisuga ei vasta ettevõtte omakapital seaduses sätestatud nõuetele, kuna see on langenud alla poole osakapitalist. Aruandes selgitas võlgniku juhtkond, et ettevõte plaanib omakapitali taastamiseks suurendada müügitulu, vähendada kulusid ning vajadusel teha täiendavaid sissemakseid omakapitali. Võlgnik kinnitab, et võlgniku omandis ei ole kinnisasju ning võlgniku kasuks ei ole seatud hüpoteeke ega muid piiratud asjaõigusi kolmandatele isikutele kuuluvatele kinnisasjadele. Võlgnik ei ole kunagi omanud osalust ega aktsiaid üheski teises äriühingus. Pankrotiavalduse esitamise päeva seisuga moodustavad võlgniku rahalised vahendid pangakontodel kokku 907.07 eurot. Seisuga 17.07.2026 puudub võlgnikul maksuvõlg. Võlgnik kinnitab, et T&T Alliance OÜ kohustused ületavad olemasolevat vara, äriühing ei suuda rahuldada kohustusi oma vara arvel ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2-26-15503 mikroettevõtjana ning TÖR andmetel ei olnud tal töölepingulisi töötajaid. Vastavalt äriregistri andmetele on võlgniku juhatuse liikmeteks ja 50%/50% osanikeks selle asutamisest alates olnud J. B. ja D. K.. T&T Alliance OÜ on registreeritud käibemaksukohustuslasena alates 17.05.2024. Äriühing alustas tegevust 2024. aastal. Perioodil 16.05.2024-31.12.2024 moodustas müügitulu 192 484 eurot ning aruandeaasta kasum oli 5 718 eurot. 31.12.2024 seisuga oli võlgnikul vara kokku 229 878 eurot, lühiajalisi kohustisi 221 660 eurot ning omakapital moodustas kokku 8 218 eurot. Kasumimarginaal oli ligikaudu 2,97%, mis näitab, et ärimudel toimis üksnes piisava käibe ja jätkuva finantseerimise olemasolul. 2025. aastal võlgniku majandustegevus jätkus, kuid turuolukord muutus võlgniku ärimudeli jaoks oluliselt ebasoodsamaks. Alates 01.01.2025 jõustus mootorsõidukimaksu seadus, mis tõi Eesti turule mootorsõidukite omanikele ja vastutavatele kasutajatele iga-aastase mootorsõidukimaksu ning sõidukite esmaregistreerimisega seotud registreerimistasu. 2025. aasta majandusaasta lõppes juba kahjumiga. 2025. aasta müügitulu oli 196 998 eurot, kuid aruandeaasta kahjum oli 27 194 eurot. 31.12.2025 seisuga oli võlgniku vara kokku 184 609 eurot, lühiajalised kohustised 203 585 eurot ning omakapital -18 976 eurot (negatiivne). 2026. aasta esimese seitsme kuu jooksul finantsseis halvenes veelgi: perioodil 01.01.2026 31.07.2026 moodustas müügitulu 72 454 eurot, kuid periood lõppes -30 753 euro suuruse kahjumiga. Seisuga 31.07.2026 oli vara kokku 81 854 eurot, kohustused 131 585 eurot ja omakapital -49 730 eurot (negatiivne). 24.04.2026 esitas võlausaldaja C OÜ võlgnikule nõude laenu tagastamiseks summas 159 661 eurot. Võlgnikul õnnestus kohustust tasuda vaid osaliselt. Võlgnik püüdis lahendada tekkinud olukorda kohtuväliselt ning pidas C OÜ-ga läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks. Võlausaldaja esitas 03.07.2026 võlgnikule nõude võlgnevuse tasumiseks koos pankrotihoiatusega, mille kohaselt oli C OÜ nõue võlgniku vastu 128 848 eurot. Võlgnik tegi veel 03.07.2026 võlausaldajale kirjaliku kompromissiettepaneku, kus pakkus olemasolevate sõidukite omandiõiguse ja valduse üleandmist võlausaldajale viisil, mille tulemusel oleksid pooled lugenud laenulepingust nr 22112024–TT tulenevad vastastikused õigused ja kohustused lõplikult lahendatuks. Võlausaldaja ei võtnud võlgniku kompromissiettepanekut vastu. Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse 17.07.2026. Võlgniku vastu algatatud ja hetkel käimasolevaid täitemenetlusi ei ole. Võlgniku teadaolev vara koosneb: - rahast - võlgniku rahalised vahendid moodustavad seisuga 28.08.2026 kokku 962.93 eurot. Kassas oli rahalisi vahendeid võlgniku raamatupidamise andmetel seisuga 31.07.2026 kokku 12.55 eurot. Võlgniku kassa jääk on kantud AS SEB Pank arveldusarvele; - väärtpaberikontosid võlgnik ei oma; - nõuded ja ettemaksed - võlgnik on oma pankrotiavalduses kajastanud nõudeid ostjate vastu summas 5 000 eurot. 09.07.2026 on 5 000 eurot laekunud Quicktrade Sp.z.o.o. poolt; - võlgnikul on sisendkäibemaksust tulenev maksude ettemaks summas 1 175.52 eurot;

2-26-15503 -

varud – võlgnik kajastab bilansis varudena müügiks ostetud 4 sõidukit koguväärtusega 58 000 eurot. Haldur on võlgniku varaks olevate sõidukitega tutvunud ja hindab sõidukite kiirmüügi hinnaks kokku ca 58 000 eurot. GMC Savana on läbinud avarii ja vajab mahukamat remonti. Täpsem hinnapakkumine remondi lõpetamiseks on koostamisel.

Võlgnikule ei kuulu kaubamärke ega domeene. Kinnistusraamatu andmetel kinnisvara võlgnik käesoleval hetkel ei oma ja ei ole ka kunagi omanud. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku poolt esitatud ning avalikest registritest nähtavate andmetega ja on tuvastanud, et võlgniku vara moodustab kokku ca 60 138 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused Võlgnikul on teadaolevalt kohustused 8 võlausaldaja ees kokku summas 135 141.11 eurot. C OÜ (algne võlausaldaja Pristine Capital OÜ) nõude aluseks on Laenuleping nr 22112024– TT, mille kohaselt laenas võlgnik võlausaldajalt 150 000 eurot tähtajaga 22.11.2025. Pooled sõlmisid 22.11.2025 laenulepingu muudatuse, mille kohaselt pidi võlgnik laenu tagastama hiljemalt 22.08.2026 või alates 22.12.2025 võlausaldaja nõudmisel ühe kuu jooksul. 24.04.2026 esitas võlausaldaja nõude laenusumma ja intressi tagastamiseks hiljemalt 27.05.2026 C OÜ laenukohustuse põhiosa jääk võlgniku bilansi kohaselt on 118 000 eurot, millele lisandub intress summas 7 500 eurot. Võlausaldaja 03.07.2026 pankrotihoiatuse kohaselt on nõude kogusumma koos intressiga 128 848 eurot. Damerx OÜ nõuded tulenevad 30.09.2024 sõlmitud laenulepingust, mille kohaselt võlgnik laenas võlausaldajalt 32 000 eurot tähtajaga 30.09.2025. Ajutine haldur on selgitanud, et esitatud andmete alusel moodustavad võlgniku teadaolevad sissenõutavaks muutunud kohustused kokku vähemalt 135 141.11 eurot. Ajutise pankrotihalduri arvamus võlgniku maksevõime kohta, maksejõuetuse põhjused, tagasivõitmise võimalused Ajutine haldur on analüüsinud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114. Võlgnik on 27.05.2026 tagastanud juhatuse liikmele J. B. ́le laenu summas 24 000 eurot. 24.04.2026 esitas võlausaldaja C OÜ võlgnikule nõude laenu tagastamiseks summas 159 661 eurot hiljemalt 27.05.2026. Võlgnikul õnnestus kohustust tasuda vaid osaliselt. Võlausaldaja esitas 03.07.2026 võlgnikule nõude võlgnevuse tasumiseks koos pankrotihoiatusega. Võlgnik tegi 03.07.2026 võlausaldajale kirjaliku kompromissiettepaneku, kus pakkus olemasolevate sõidukite omandiõiguse ja valduse üleandmist võlausaldajale. Võlausaldaja ei võtnud võlgniku kompromissiettepanekut vastu.

2-26-15503

Ajutine haldur leiab, et tulenevalt PankrS § 109 lg 1 ja § 113 lg 1 p 2 kohaselt on viidatud tagasimakse võlgniku juhatuse liikmele tehtud üht võlausaldajat teisele eelistades, samas tuleb peale pankroti väljakuulutamist analüüsida võlgniku tegelikku maksevõimet 27.05.2026 laenu tagastamise hetkel. 22.05.2026 on võlgnik tagastanud osaliselt laenu ka C OÜ-le summas 32 000 eurot. Pankrotiavalduse läbivaatamise menetluses ei ole ajutisel halduril võimalust viia läbi sisulist ja täiemahulist raamatupidamise kontrolli tuvastamaks võlgniku rahaliste vahendite võimalikku väärkasutust või kõikide erinevate tehingute otstarbekust. Seda saab teha, peale pankroti väljakuulutamist. Käesoleva aruande koostamise seisuga moodustavad võlgniku likviidsed varad ca 60 000 eurot, sissenõutavaks muutunud kohustused moodustavad kokku ca 135 000 eurot. PankrS § 1 lg-s 2 sisaldub n-ö likviidsus- ehk maksevõimetest, mille kohaselt on isik emaksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Hindamaks, kas võlgnik on selle järgi maksejõuetu, tuleb esmalt välja selgitada võlgniku maksejõuetuse hindamise hetkel sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused ja teha kindlaks kõik sel hetkel võlgniku kasutuses olevad likviidsed vahendid ning seejärel hinnata, millise osa saab võlgnik täita olemasolevate likviidsete vahenditega. Seejuures tuleb maksejõuetuse väljaselgitamisel lähtuda üksnes neist rahalistest nõuetest võlgniku vastu, mida võlausaldaja reaalselt soovib ja saab maksma panna, st nõuetest, mis tegelikult võlgniku maksevõimet ohustavad. Olemasolevate likviidsete vahendite all tuleb peamiselt arvesse võtta raha – sularaha ja maksekontol, aga ka tähtajalisel hoiusel olevat raha ning väärtpabereid, mille kohta on olemas kohese tagasiostu kohustus. Ajutine haldur on temale teadaolevate asjaolude põhjal seisukohal, et võlgnik on PankrS § 1 lg 2 alusel püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub ajutise halduri aruande esitamise seisuga selline vara, mille arvelt saaks täita kõik sissenõutavaks muutunud kohustused. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks lähiajal paraneda. Võlgniku on selgitanud, et: „Võlgniku makseraskuste kujunemisel oli oluline mõju 01.01.2025 jõustunud mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu regulatsioonil, mis mõjutas otseselt Võlgniku põhitegevusala ehk kasutatud sõidukite edasimüüki Eesti turul. Uus regulatsioon suurendas ostjate kogukulu, vähendas nõudlust, aeglustas sõidukite realiseerimist ning muutis 2024. aastal kavandatud äriplaani ja rahavooprognoosi tegelikus turuolukorras ebarealistlikuks. Seetõttu ei olnud Võlgniku varude realiseerimine enam võimalik algselt eeldatud tempos ega hinnatasemel. Võlgniku makseraskuste vahetuks põhjuseks oli ka asjaolu, et Pristine Capital OÜ õigusjärglane C OÜ nõudis 24.04.2026 võlgnikult kogu laenukohustuse korraga tagastamist. Võlausaldaja nõudis põhiosa 150 000 euro ja intressi 9 661 euro, kokku 159 661 euro tasumist ning määras tagasimakse tähtajaks 27.05.2026. Sellise ühekordse nõude täitmine ei olnud võlgniku tegelikku rahavoogu, varade koosseisu ja turuolukorda arvestades objektiivselt võimalik. Võlgnik tegutses tekkinud olukorras heas usus ning tasus 22.05.2026 Võlausaldajale 32 000 eurot sõiduki Lexus RX müügist saadud rahaliste vahendite arvel. Nimetatud makse kinnitab, et võlgnik ei vältinud kohustuse täitmist, vaid suunas vara realiseerimisest saadud likviidsed vahendid Võlausaldaja nõude vähendamiseks. Samas ei kõrvaldanud nimetatud

2-26-15503 osaline makse võlgniku maksejõuetuse olukorda ega loonud võlgnikule realistlikku võimet tasuda ülejäänud nõuet rahas. Võlgniku vara koosneb valdavas osas sõidukitest ehk müügiks ostetud varudest. Sellise vara realiseerimine sõltub turutingimustest, sõidukite tehnilisest seisukorrast, ostjanõudlusest ja müügiperioodist ega võimalda kohest rahalist laekumist kogu sissenõutava nõude katmiseks. Võlgnikul puudub muu likviidne vara, mille arvel oleks võimalik C OÜ nõuet täita või maksejõuetuse olukord kõrvaldada. Võlgniku juhatuse hinnangul ei ole Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks juhatuse õigusvastane tegevus või tegevusetus. Maksejõuetus kujunes mitme objektiivse majandusliku asjaolu koosmõjul: kasutatud sõidukite turuolukorra halvenemine, mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu mõju, varude realiseerimise aeglustumine, edasise finantseerimise katkemine ning võlausaldaja poolt kogu laenukohustuse korraga sissenõudmine olukorras, kus võlgniku vara oli seotud sõidukitega ja vabad rahalised vahendid puudusid. Juhatuse hinnangul sai Võlgniku püsiv maksejõuetus lõplikult selgeks pärast 30.06.2026 vahearuande koostamist ning pärast seda, kui 17.07.2026 ei õnnestunud suurima võlausaldajaga saavutada kompromissi, mis oleks võimaldanud võlgniku maksevõime taastada või vältida pankrotimenetlust. Enne seda oli juhatusel põhjendatud alus pidada makseraskusi potentsiaalselt ületatavaks varade realiseerimise, kulude vähendamise ja võlausaldajaga kokkuleppe saavutamise kaudu.“ Võlgniku lõpliku püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks hindab ajutine haldur 2026. aasta juunikuu lõppu, kui sai selgeks, et suurima võlausaldaja kogu nõuet rahuldada pole võimalik. Ajutise pankrotihalduri käsutuses oleva esialgse informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolud. Muud tähelepanekud Ajutine pankrotihaldur peab muuhulgas andma hinnangu ka võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisele haldurile kolmandate isikute poolt esitatud andmete kohaselt võimalik – selleks puuduvad rahalised vahendid. Võlgniku tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul samuti võimalik. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna kõik tema teadaolevad ja sissenõutavaks muutunud kohustused ületavad tema varasid ning äriühingu pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutine haldur teeb kohtule ettepaneku: kohustada tulenevalt PankrS § 86 lg 1 võlgniku juhatuse liikmeid D. K. ́i (isikukood XXX) ja J. B. ́nit (isikukood xxx) kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged.

II Kohtu põhjendused

2-26-15503 pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

Võlgniku maksevõime hindamine

maksejõuetu.

Ajutise

2-26-15503 võlgnikule kuuluva vara väärtust oluliselt ja kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ning selle taastamine ei ole võimalik, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega ei kata võlgniku vara tema kohustusi ja võlgnik ei suuda täita sissenõutavaks muutunud nõudeid, millest tule on võlgnik PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise aeg ja maksejõuetuse põhjused

Vara tagasivõitmise võimalused

2-26-15503

Pankroti väljakuulutamine

2-26-15503 Andres Hermet on andnud nõusoleku enda nimetamiseks T&T Alliance osaühingu pankrotihalduriks.

Vande võtmine

Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 1 1 sätestatust.

2-26-15503 PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. T&T Alliance OÜ ajutine pankrotihaldur on palunud määrata tasuks 16 töötunni eest 2560 eurot, millele lisandub käibemaks 24% 614.40 eurot, kokku 3174.40 eurot. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus ajutise pankrotihalduril ülesannete täitmiseks 16 tundi, andmed täidetud ülesannete kohta on esitatud ajutise pankrotihalduri töö aruandes. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 140 eurot. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2026. a on töötasu alammääraks 946 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.03.2026 määrusele nr 36. Seega on PankrS § 23 lg 3 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 189.20 eurot. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele OÜ Lundet (registrikood 10457445), kontole EEXXX Swedbank AS-is. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel PankrS § 65 lõikes 1 1 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ Lundet käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutine pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista OÜ-le Lundet, mis on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 1 1 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga. Arvestades asjaolu, et ajutise pankrotihalduri ülesanded on täidetud ja tasunõue esitatud 2026. aastal, kohaldub kohtu hinnangul ajutise pankrotihalduri tasule 2026. a käibemaksu määr 24%. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 16 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Andres Hermeti pankrotihalduri tasu summas 2560 eurot, millele lisandub käibemaks 24% 614.40 eurot, kokku 3174.40 eurot on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele OÜ Lundet kontole EEXXX Swedbank AS-is. Eeltoodud tasu kuulub PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasumisele pankrotivara arvelt.

2-26-15503

(allkirjastatud digitaalselt) Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.