vastu elatise võlgnevuse ja elatise väljamõistmiseks
2.Välja mõista D.Y-lt (D.Y) T.Y (D.Y) kasuks tagasiulatuvalt enne hagi esitamist ajavahemiku 23. september 2025 kuni 16. juuli 2026 eest elatise võlgnevus 978,28 eurot.
3.Jätta rahuldamata T.Y nõue D.Y-lt tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks perioodi eest
17.juulist 2025 kuni 22. septembrini 2025 (kaasa arvatud) täies ulatuses ning alates 23. septembrist 2025 suuremas summas kui 100 eurot kuus.
4.Välja mõista D.Y-lt (D.Y) T.Y (D.Y) kasuks alates 17. juulist 2026 kuni T.Y X täisealiseks saamiseni elatis perekonnaseaduse § 101 lg-tes 3–5 sätestatud kriteeriumite alusel arvutatavas muutuvas summas. 17.07.2026 kuni 31.03.2027 on elatise kuumakse 318,62 eurot. Alates 17. juulist 2026 T.Y kasuks väljamõistetud elatis on kohtuotsuse teatavakstegemise seisuga sissenõutavaks muutunud summas 791,41 eurot (s.o 2026.a juuli 15 päeva eest 154,17 eurot (318,62 eurot : 31 päeva x 15 päeva) + august september 2026 eest kokku 637,24 eurot (2 kuud x 318,62 eurot)).
5.Igakuise elatise summa arvutatakse edaspidi järgmise valemi järgi: PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassumma (otsuse tegemise ajal 295,86 eurot) + 3% eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (otsuse tegemise ajal 62,76 eurot), millest on maha arvestatud pool lapsele makstavast lapsetoetusest (otsuse tegemise ajal 40 eurot (80/2)).
Tsiviilasi nr 2-26-15357 Väljamõistetud elatise kuumakse suurus muutub iga aasta 1. aprillil, mil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 indekseeritakse senist baassummat eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja arvutatakse baassummale lisanduv 3% eelneva kalendriaasta keskmise brutokuupalgast (avaldatakse Statistikaameti kodulehel). Elatise suurus sõltub ka lapsetoetuse suurusest (PKS § 101 lg 5). Lapsetoetuse määra muutumisel muutub elatise suurus alates sellest kuust, mil lapsele muutunud suuruses toetust makstakse. Elatise kuumakse suuruse arvutamisel saab kasutada elatiskalkulaatorit (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).
6.Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb D.Y-l maksta iga kuu
10.kuupäevaks T.Y (D.Y) arvelduskontole (otsuse tegemise ajal EEX). Makse selgituseks märkida „elatis“ ning näidata ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
7.Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 märgitud elatise võlgnevus 978,28 eurot ja punkti 4 teises lõigus märgitud menetluse ajal sissenõutavaks muutunud elatis 791,41eurot (kokku 1769,69 eurot) tuleb D.Y-l tasuda hageja kontole ühekordse maksena, kui hageja seaduslik esindaja ja kostja ei lepi kokku teisiti.
8.D.Y poolt enne kohtuotsuse tegemist tehtud võimalikke makseid T.Y ülalpidamiseks alates 23. septembrist 2025 tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisena. Elatise maksmist peab tõendama D.Y .
9.TsMS § 164 lg 1 alusel jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
10.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank - EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).
Lk 2 / 7
Tsiviilasi nr 2-26-15357 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.17.07.2026 saabus Pärnu Maakohtule alaealise T.Y (seaduslik esindaja eestkostja S.B.D) hagi D.Y vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja taotleb kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise PKS § 101 alusel arvutatavas muutuva suurusega määras ning tagasiulatuvalt perioodi 17.07.2025 – 17.07.2026 eest 3690,51 eurot.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt XX ja D.Y-l sündis X alaealine laps T.Y. 29.09.2025 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-25-5539 määrati alaealise T.Y eestkostjaks S.B.D kuni lapse täisealiseks saamiseni. T.Y viibib asendushooldusteenusel XX, õpib X klassis. Kool on tema toimetulekut positiivselt hinnanud. Mõningaid raskusi esineb matemaatikas ja ajaloos, kuid talle meeldib koolis käia. T.Y-le on tagatud vajalik psühholoogiline tugi ning tema suhtes on läbi viidud vaimsete võimete hindamine, et selgitada välja tema õpivajadused ja vajalikud tugimeetmed. T.Y suhtleb oma emaga ning viibib aeg-ajalt koolivaheaegadel ema juures külas. Samuti suhtleb ta oma vanaemaga. Lapse igapäevane hooldus, kasvatamine ja ülalpidamine on tagatud eestkostja korraldusel. Lapsele on tagatud elukoht, toitlustamine, riietus, tervishoiuteenused, hariduse omandamine ning muud tema arenguks vajalikud teenused.
3.Hageja esindaja on pöördunud kostja D.Y poole ettepanekuga täita lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel. Kostjale selgitati, et hooldusõiguse peatamine ei vabasta teda ülalpidamiskohustusest. Vastuseks teatas D.Y 23.09.2025, et on võimeline maksma elatist summas 100 eurot kuus. S.B.D nõustus kokkuleppe sõlmimisega ning teatas kostjale, et raha tuleb kanda iga kuu 10. kuupäevaks T.Y arvelduskontole kostjale, et kokkuleppe mittetäitmisel on S.B.D-l õigus pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtusse.
4.Kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud. D.Y ei ela lapsega koos ega osale lapse igapäevases kasvatamises. T.Y hooldamise, kasvatamise ja ülalpidamisega seotud kulud on olnud tagatud eestkostja korraldusel.
5.Hageja palub PKS § 108 alusel mõista kostjalt D.Y-lt välja elatise võlgnevus alaealise T.Y ülalpidamiseks ajavahemiku 17.07.2025 kuni 17.07.2026 eest summas 3690,51 eurot. Elatise summa arvutamisel võttis hageja aluseks ühe lapse elatise miinimummäär, mis kuni 31.03.2026 oli 301,74 eurot kuus ning alates 01.04.2026 on 318,62 eurot kuus. PKS § 101 alusel on tagasiulatuva elatise summa arvutatud järgnevalt: Juulikuu elatise summa 17.07.2025 – 31.07.2025 ehk 15 päeva eest on 146 eurot, august 2025 kuni märts 2026 kokku 8 täiskuu eest 2413,92 eurot; 01.04.2026 – 30.06.2026 kolme kuu elatis kokku 955,86 eurot (3x 318,62) ning 17 päeva eest juulis (01.07.2026 – 17.07.2026) kokku 174,73 eurot. Välja toodud perioodi eest elatise võlgnevus kokku 3690,51 eurot.
KOSTJA VASTUS
6.Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 11.09.2026 elektrooniliselt kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu. Kostja saatis 11.09.2026 kohtule e-kirja taotlusega saata talle dokumendid saamiseks .pdf formaadis, sest tal puudub ID-kaardi võimalus ja ei saa (digiallkirjastatud) faile avada. Vastavalt kostja taotlusele kohus saatis kostjale dokumendid
Lk 3 / 7
Tsiviilasi nr 2-26-15357 14.09.2026 täiendavalt .pdf formaadis. Seega lõppes kostjale hagile vastamiseks määratud 14päevane tähtaeg kõige hiljem 28.09.2026 kell 24.00.
7.Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud, et ei soovi tagaseljaotsuse tegemist, seega kehtib hageja nõusoleku eeldus. Eeltoodu alusel kohus teeb asjas tagaseljaotsuse.
9.Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-17; p 16-18), et tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Hagi õiguslikku põhjendatust kontrollib kohus omal algatusel. Hageja esitatud hagiavaldusega tutvumise järel kohus leiab, et hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada, kuid tagasiulatuva elatise osas osaliselt.
10.Linnavalitsus alaealise seadusliku esindajana on lapse nimel esitanud isa vastu elatise nõude. Vanemal on seaduse järgi kohustus oma alaealist last ülal pidada ning hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
11.Hagiavalduses ei ole selgelt välja toodud, mis asjaoludel lapsele eestkostja määrati. Hagiavalduse asjaoludest saab siiski järeldada, et alaealise T.Y vanemate XX ja D.Y hooldusõigust on piiratud või on vanema hooldusõigus peatatud. Nagu märgitud, siis see ei mõjuta vanema kohustust oma alaealist last üleval pidada.
12.PKS § 100 lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Kohtupraktika kohaselt loetakse lapsele ülalpidamise andmise kohustus kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt. Hagiavalduses märgitakse, et emaga lapse suhtleb ning viibib aeg-ajalt ema juures külas. Lapse igapäevase hoolduse, kasvatamise ja ülalpidamise on korraldanud eestkostja. Hagiavalduse kohaselt laps elab hoolekandeasutuses, isa lapse elus ei osale ning isa juures laps ei viibi, eestkostjaga kokkulepitud elatist kostja tasuma ei hakanud. Seega on eestkostja põhjendatult pöördunud kohtusse lapse isalt elatise saamiseks.
13.PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Hagiavalduses on õigesti märgitud, et olukorras, kus laps vanema juures ühtegi päeva ei viibi, oli hagi 17.07.2026 esitamise ajal (ja kuni 31.03.2027)
Lk 4 / 7
Tsiviilasi nr 2-26-15357 minimaalse elatise suuruseks 318,62 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist PKS § 101 alusel arvutatavas muutuvas määras.
14.PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. See tähendab, et ei piisa viitest PKS §-le 101, vaid kohus määrab kindlaks, millised PKS § 101 erinevates lõigetes sätestatud konkreetseid kriteeriumeid tuleb arvestada.
15.Alates hagiavalduse esitamisest on põhjendatud hageja kasuks välja mõista minimaalne elatis 318,62 eurot. See summa on arvutatud ja ka edaspidi arvutatakse T.Y elatis järgmise valemi järgi: PKS § 101 lg-s 3 märgitud baassummale (otsuse tegemise ajal 295,86 eurot) lisatakse 3% eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4), saadud summast lahutatakse pool lapsele makstavast riiklikust lapsetoetusest (PKS § 101 lg 5). Kuna laps isa juures ei viibi ning elatist makstakse ainult pere ühele lapsele, siis PKS § 101 lg-d 6 ja 7 selles asjas kohaldamisele ei tule. Märgitud valemi järgi arvutatud elatise kuumakse suurus muutub iga aasta 1. aprillil, mil eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega indekseeritakse baassummat ning arvutatakse baassummale lisanduv 3% eelneva aasta vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Samuti mõjutab elatise kuumakse suurust lapsele makstava peretoetuse suurus – peretoetuse suuruse muutumise korral muutub elatise kuumakse suurus alates sellest kuust, mil lapsele muutunud suuruses toetust makstakse. Elatise kuumakse arvutamiseks saab kasutada elektroonilist elatiskalkulaatorit https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/.
16.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja taotluse alates hagiavalduse esitamisest PKS § 101 lg-te 3-5 alusel arvutatavas summas elatise väljamõistmise nõude osas. Riigikohus on oma praktikas olnud järjepidevalt seisukohal, et kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutav elatis tuleb välja mõista ühekordse summana. Alates hagiavalduse 17.07.2026 esitamisest on kohtuotsuse 30.09.2026 teatavakstegemise seisuga sissenõutavaks muutunud elatis juulikuu 15 päeva (17.07.-31.07.2025) eest 154,17 eurot, 2025.a augustikuu elatis 318,62 eurot ning septembrikuu elatis 318,62 eurot, kokku perioodil 17.07.2026 – 30.09.2026 sissenõutavaks muutunud elatise summa on 791,41 eurot (154,17 + 318,62 + 318,62), mis tuleb kostjal hagejale tasuda ühekordse summana. Tagasiulatuv elatis
17.Kohus leiab, et asjaoludega ei ole õiguslikult põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt ka tagasiulatuvalt elatis välja PKS § 101 alusel arvutatava kuumakse alusel ning perioodi eest 17.07.2025 – 17.07.2026. PKS § 108 alusel saab tagasiulatuvalt elatist nõuda kuni ühe aasta eest enne elatise hagi kohtule esitamist. Hagi esitati 17.07.2026, seega tagasiulatuva elatise maksimaalne periood on 17.07.2025 -16.07.2026, hageja taotletud periood on ühe päeva võrra pikem.
18.Lisaks ei ole hageja põhistanud elatise nõudmist alates 17.07.2025. Hagiavalduses ei ole märgitud, millal konkreetselt hageja seaduslik esindaja hakkas kostjalt elatise tasumist nõudma. Riigikohus on selgitanud, et tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist nõutud elatise väljamõistmine võib asetada kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole sellel ajavahemikul kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 108 eesmärk on kaitsta kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatusliku nõude eest. Ülalpidamise varasem järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista tagasiulatuva elatise nõuet, kuid seda tuleb arvestada nõude ulatuse määramisel. Seejuures lähtutakse elatise üldsätetest ning arvestatakse õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku ülalpidamisvõimet nõudeperioodil ja otsuse tegemise ajal ning elatise vähendamise aluseid, et kohustus ei oleks ebamõistlikult koormav (RKTKo
Lk 5 / 7
Tsiviilasi nr 2-26-15357 25.05.2016 nr 3-2-1-35-16, p-d 19–20; RKTKo 04.12.2013 nr 3-2-1-136-13, p-d 11–14; RKTKo 26.06.2013 nr 3-2-1-78-13, p 13).
19.Hagiavalduse kohaselt nõuti kostjalt elatise tasumist, 23.09.2025 kostja teatas, et suudab tasuda 100 eurot kuus ning hageja seaduslik esindaja nõustus sellega. Varasema nõude esitamise täpset aega ei ole hageja väitnud ning seetõttu lähtub kohus tagaseljaotsuses kindlalt tuvastatavast kuupäevast 23.09.2025.
20.Hagiavaldusele ei ole lisatud eestkoste määramise kohtulahendit. Hageja eestkostja volituste ulatuse kontrollimisel kohus tegi kohtute infosüsteemi andmete alusel kindlaks, et 29.09.2025 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-25-5539 piirati T.Y mõlema vanema hooldusõigust lapse viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimuses, võeti ära varahooldusõigus ning alaealisele määrati eestkostja. Sealses tsiviilasjas esialgse õiguskaitse korras menetluse ajaks vanemate hooldusõigus peatati ja S.B.D määrati ajutiseks eestkostjaks 23.04.2025 määrusega, kuid hageja ei ole enne 2025.a septembrist elatise nõudmist piisavalt hagiavalduses piisavalt konkretiseerinud. Kohtu hinnangul saab eeldada, et kostja hageja esindaja nõudele vastamisega ei viivitanud. Muude andmete puudumisel kohus leiab, et asjaoludega on tagasiulatuva elatise nõue põhjendatud alates 23.09.2025.
21.PKS § 108 võimaldab ülalpidamist rikkunud vanemalt tagasiulatuvalt elatist nõuda rikutud ülalpidamiskohustuse täitmisena või kahju hüvitamisena. Hagiavalduses hagejal kahju tekkimist ei väideta ja seda ei järeldu ka asjaoludest. Üheselt arusaadavalt hageja nõuab kostjalt ühe aasta jooksul kogunenud elatise võlga, kuid täitmata kohustuse ulatust põhistatakse hagiavalduses üksnes seaduses sätestatud kriteeriumite alusel arvutatava elatise miinimummääraga. Kohus leiab, et praeguses asjas ei ole see õiguslikult põhjendatud.
22.PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hagiavalduses ei ole andmeid hageja vajaduste ega tegelike kulude kohta hagi esitamisele eelnenud aasta jooksul (ega ka hagi esitamise ajal). Mõistetavalt vajab laps igapäevaselt eluaset, toitu, riideid jm eluks vajalikku, nende vajadustega seotud kulusid tuleb katta jooksvalt. Lapsele ei ole aga tagantjärele raha maksmisega võimalik anda ülalpidamist, mida laps vajas minevikus. Tagantjärele elatise nõudmisel on pigem kompensatsiooniline iseloom, möödunud perioodi tegelikud kulud on välja arvutatavad ning ei ole alust automaatselt lähtuda PKS § 101 alusel arvutatavast miinimumelatise suurusest.
23.Hagiavalduse kohaselt viibis hageja kogu tagasiulatuva elatise nõudmise perioodi asendushooldusteenusel. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 45 11 lg 1 kohaselt rahastatakse asendushooldusteenust lapse eestkostja ülesandeid täitva kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ja asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest. Seega hagi esitamise ajal oli linnavalitsusele teada lapse ülalpidamiseks tegelikult ühes kuus tehtavate kulude suurus.
24.Hagiavalduse kohaselt hageja seaduslik esindaja ja kostja sõlmisid 23.09.2025 kokkuleppe, et kostja maksab lapse ülalpidamiseks 100 eurot kuus. PKS § 100 lg 3 järgi võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Vanemate hooldusõiguse piiramise korral saab lapse seadusliku esindajana PKS § 100 lg-s 3 märgitud kokkuleppeid elatise maksmise osas vanematega sõlmida eestkostja. Lapse ülalpidamiseks ühes kuus kuluv summa pidi hageja eestkostjale olema teada kostjaga 2025.a septembris elatise kokkuleppe sõlmimise ajal (selleks ajaks oli laps pool aastat olnud asendusteenusel ja linnavalitsus täitnud ajutise eestkostja ülesandeid). Seetõttu ei õigustaks tagasiulatuvalt PKS § 101 miinimumi järgi elatise väljamõistmist ka võimalik asjaolu (hageja Lk 6 / 7
Tsiviilasi nr 2-26-15357 ei ole sellele selgelt tuginenud), et lapse tegelike kulude järgi määratav elatis oleks suurem kui 100 eurot kuus. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, ett hagejal õigus alates hagi esitamisest nõuda miinimumelatist, kuid tagasiulatuva elatise puhul tuleb arvestada kokkulepet.
25.Kuigi hagiavalduses märgitakse, et kostja kokkulepitud elatist tasuma ei hakanud, ei muuda see väidetud kokkulepet olematuks. Hageja esindaja ei ole esile toonud, et on kostjalt pärast kokkuleppe sõlmimist ja enne hagi esitamist suuremat elatist nõudnud. Hagiavalduse kohaselt hageja esindaja hoiatas kostjat, et kui kostja 100 euro kuumaksega elatise tasumise kokkulepet ei täida, pöördub hageja elatise nõudega kohtu poole. Kostja ei pidanud sellest järeldama, et kohtus nõutakse kostjalt enam kui kolm korda suuremat kuumakset. Hageja ei ole tagasiulatuva nõude suuremat summat ega ajalist ulatust piisavalt põhistanud ning põhjendatud on nõude suuruse määramisel lähtuda kokkuleppest.
26.Kohus võtab tagasiulatuva elatise suuruse määramisel arvesse ka seda, et hagiavalduse kohaselt kostja teatas hageja seaduslikule esindajale, et on suuteline elatist maksma 100 eurot kuus ja selles summas on pooled sõlminud kokkuleppe. Seega saab eeldada, et tagantjärele ühe aasta eest kolm korda suurema kuumakse alusel arvutatud elatise võlgnevuse maksmine ei ole kostjale majanduslikult jõukohane ja hageja nõutud summas elatise väljamõistmine seaks kostja raskesse olukorda ning võib vähendada kostja võimekust hakata tasuma kohtuotsusega väljamõistetud nn jooksvat elatist. Kõige eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja tagasiulatuva elatise nõue on põhjendatud alates 23.09.2025 kuni hagi esitamiseni arvestusega 100 eurot kuus. 23.09.2025 – 16.07.2026 on elatis muutunud sissenõutavaks kokku summas 978,28 eurot. Nõude arvestus on järgmine: 2025.a septembris 8 päeva eest 26,67 eurot (=100:30x8), 01.10.2025 – 30.06.2026 üheksa kuu eest kokku 900 eurot (=9x100) ja 2026.a juulikuus 16 päeva eest 51,61 eurot (=100:31x16).
27.Kõige eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt välja tagasiulatuval 23.09.2025 – 16.07.2026 eest elatise võlgnevuse 978,28 eurot ning alates hagiavalduse 17.07.2026 esitamisest igakuise elatise PKS § 101 lg-te 3-5 alusel arvutatavas summas, mis otsuse tegemise ajal ja kuni 31.03.2027 on 318,62 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks perioodi eest 17.07.2025 – 22.09.2025 täies ulatuses ning alates 23.septembrist 2025 suuremas summas kui 100 eurot kuus.
28.TsMS § 445 lg 1 alusel kohus määrab elatise kuumaksete tasumise tähtpäevaks vastavalt hageja taotlusele iga kuu 10. kuupäeva. Elatise kuumaksed tuleb tasuda lapse kontole. Tagasiulatuva elatise ja menetluse ajal sissenõutavaks muutunud elatise kuumaksete summa tuleb kostjal tasuda ühekordse summana. Hageja seaduslik esindaja ja kostja võivad kokku leppida osamaksetena tasumise. Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hüvitatavad kulud puuduvad ning kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
Lk 7 / 7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.