nende Hageja I: D. R. (isikukood: XXX); Hageja II: K. R. (isikukood: XXX); Hageja III: R. R. (isikukood: XXX); Hagejate seaduslik esindaja: K. A. (isikukood: XXX; XXX; e-post: XXX; tel: XXX); Kostja: V. R. (isikukood: XXX; XXX; e-post: XXX; XXX; tel: XXX; XXX); Kostja lepinguline esindaja: Sergei Pushkin (e-post: XXX; telefon: XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt V. R. hageja I D. R. kasuks välja igakuine elatis summas 120,75 eurot alates 28.04.2026 kuni hageja I D. R. täisealiseks saamiseni.
3.Mõista kostjalt V. R. hageja II K. R. kasuks välja igakuine elatis summas 158,25 eurot alates 28.04.2026 kuni hageja II K. R. täisealiseks saamiseni.
4.Mõista kostjalt V. R. hageja III R. R. kasuks välja igakuine elatis summas 141,75 eurot alates 28.04.2026 kuni hageja III R. R. täisealiseks saamiseni.
5.Määrata kindlaks kohtuotsuse resolutsiooni p-de 2-4 täimise kord ja kohustada kostjat V. R. tasuma p-des 2-4 märgitud elatis iga kuu 7. kuupäevaks K. A. arveldusarvele nr XXX, märkides selgituseks lapse eesnimi ning kalendrikuu nimetus ja aastaarv, mille eest elatist tasutakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2-26-9564
7.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hagejad on hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühised alaealised lapsed. Hagejad elavad ema juures. Hagejate seaduslik esindaja katab lastega seotud kulud. Kostja rikub ülalpidamiskohustust.
2.Kostja varjab oma tegelikku füüsilist võimekust elatise maksmisest kõrvalehoidumiseks. Kostjal on säilinud reaalne võimekus teenida tulu ja täita oma seadusest tulenevat kohustust alaealiste laste ülalpidamiseks. Kostja terviseprobleemid, töökoha kaotus ja töövõimetus on otseselt tingitud uimastisõltuvusest, mitte liigesehaigusest või muust objektiivsest haigusest. Kostjal on varjatud finantsvahendid ja tema hoidumine laste ülalpidamisest on pikaajaline ja tahtlik.
3.Hageja I igakuised keskmised kulud on kokku 396,50 eurot, hageja II kulud 471,50 eurot ja hageja III kulud 458,50 eurot.
4.Hagejate seaduslik esindaja saab hagejate eest lasterikka pere toetust 450 eurot, mida arvestatakse kolmele lapsele. Samuti saab hagejate seaduslik esindaja hagejate eest lapsetoetust kokku 260 eurot.
5.Hagejad palusid mõista kostjalt välja iga hageja kasuks elatis PKS § 101 alusel arvutatud määras alates 28.04.2026 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad paluvad elatise kanda 7. kuupäevaks K. A. arveldusarvele nr XXX, märkides selgituseks „elatise hagi.“
6.Seonduvalt kostja vastuväidetega märgivad hagejad järgmist. Kostja väidab, et on täielikult maksujõuetu ja elatub vaid toetusest (117 eurot kuus). See väide on vastuolus faktidega. Vahetult enne Töötukassa otsust, 28.04.2026, asutas kostja isiklikult äriühingu XXX OÜ (Registrikood XXX). Ettevõtte asutamine ja juhtimine tõendab, et kostjal on olemas nii juriidiline, intellektuaalne kui ka finantsiline võimekus äriga tegelemiseks. Pangakontode väljavõtted näitavad, et olles ametlikult "töötu", tegi kostja regulaarseid ülekandeid summades 300 ja 400 eurot, mis viitab sularahatuludele. 2(8)
2-26-9564 Esindajate ebavõrdsus ja kostja pahatahtlikkus: Kostja väidab end olevat täielikus vaesuses, kuid on leidnud suured finantsilised vahendid tasulise lepingulise esindaja (advokaat Sergei Pushkin) palkamiseks. Samal ajal puuduvad hagejal (K. A.) rahalised vahendid advokaadi palkamiseks, kuna kogu hageja sissetulek kulub kolme alaealise lapse igapäevaseks elatamiseks.
7.Kohus andis kostjale range kohustuse esitada oma pangakontode väljavõtted (sh välismaised kontod) ja tulude andmed 12 kuu kohta hiljemalt 10.08.2026. Kostja ignoreeris seda tähtaega teadlikult, hoidus menetlusest kõrvale ja aktiviseerus alles pärast eelmenetluse ametlikku lõpetamist ( 28.08.2026), esitades oma seisukohad viimasel minutil (04.09.2026). See on ilmselge kohtu eiramine ja menetluse pahatahtlik venitamine.
8.Kostja väidab, et tema ainus sissetulek on töövõimetoetus (ca 390 EUR), kuid varjab asjaolu, et ta on aktiivse äriühingu XXX OÜ osanik ja juhatuse liige. Samuti on kostjal varjatud välismaised pangakontod.
KOSTJA VASTUS
9.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja palub rahuldada hagi osaliselt ning mõista kostjalt alates hagi esitamisest 28.04.2026 kuni iga lapse täisealiseks saamiseni välja kindla igakuise elatisena D. R. kasuks 120,75 eurot, K. R. kasuks 134,51 eurot ja R. R. kasuks 120,49 eurot, kokku 375,75 eurot kuus.
10.Kostja selgitas, et kuni 2026. aasta aprilli keskpaigani elasid pooled koos lastega ühises elukohas ning kandsid lastega seotud kulusid ühiselt. Kostja leidis, et elatisnõude lahendamisel tuleb arvestada tema tervisliku seisundi halvenemist, mille tõttu vähenes tema töövõime ja sissetulek, lõppes töösuhe ning tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetustoetus. Kostja märkis, et tal puuduvad lisaks pere eluasemele muu kinnisvara ja rahalised säästud.
11.Kostja 04.06.2026 vastuse lisad tõendavad, et AS XXX ütles kostja töölepingu pikaajalise töövõimetuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 1 alusel üles ning töösuhe lõppes 28.03.2026. Eesti Töötukassa 13.05.2026 otsusega nr XXX tuvastati kostjal osaline töövõime ajavahemikuks 16.04.2026–15.04.2028. Otsus kirjeldab muu hulgas liikumise ja käelise tegevuse piiranguid ning mõõdukat piirangut õppimise, tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas. Seega ei ole tegemist alles 2026. aasta juunis tekkinud üksiku jalatraumaga, nagu hagejate 18.08.2026 seisukohas väidetakse. Kostja ei väida, et tal puudub töövõime täielikult. Dokumentides on tuvastatud osaline töövõime. Samuti täpsustab kostja varasema vastuse ebatäpsust: 57% ei ole töövõime kaotuse protsent, vaid osalise töövõime toetuse määr. Töövõimetoetus on 13,0473 eurot kalendripäeva eest alates 22.04.2026. Aprilli eest makstud 117,43 eurot hõlmas üheksat päeva, mitte tervet kuud; täiskuu toetus on ligikaudu 391–404 eurot.
12.Asjaolu, et kostja on XXX OÜ osanik või juhatuse liige, ei tõenda iseenesest äriühingu käivet, kasumit ega kostjale tehtud väljamakseid. Ka esindaja kasutamine, eraldi elamispinna väide või üksikud varasemad ülekanded ei asenda tõendeid püsiva igakuise sissetuleku kohta. Kostja ei eita kohustust kasutada olemasolevat töövõimet, kuid tema tervisest tulenevad piirangud ja töösuhte lõppemise põhjus tuleb reaalselt arvesse võtta.
13.Hagejate nõutav kogusumma 750,52 eurot kuus ületab ligikaudu kahekordselt kostja toimikus tõendatud täiskuu toetuse. Isegi hagi tagamise kogusumma 375,75 eurot neelab 3(8)
2-26-9564 peaaegu kogu selle sissetuleku enne kostja enda eluaseme-, toidu-, ravi- ja muid esmavajadusi.
14.Lastega koos elav vanem annab ülalpidamist eeskätt vahetult, kuid vanemate rahaline panus ei pea olema mehaaniliselt võrdne, kui nende sissetulek ja varaline seisund on oluliselt erinevad. Toimikus on märgitud ema kogusissetulekuks 1 785 eurot kuus, millest 710 eurot moodustavad peretoetused, ning ema omandis on kaks kinnisasja.
15.Hagejate endi avaldustest ei nähtu, et kostja oleks laste ülalpidamises alati täielikult osalemata jätnud. Hagejate seaduslik esindaja on eri dokumentides möönnud 300–400 euro suuruseid ülekandeid kuni 2026. aasta juunini, 376 euro suurust makset 08.08.2026, aprillis 50 eurot huvitegevuseks ja 80 eurot jalgratta eest ning 100 eurot lasteaia eest 2026. aasta märtsis. Märtsikuine makse ei vähenda hagi esitamise järgset kohustust, kuid kinnitab varasemat osalemist. Hagi esitamise järgsete maksete täpne arvestus peab põhinema maksekuupäeval, selgitusel ja eesmärgil. Eluasemega seotud makseid „1/2 kredit“ või „house“ saab arvestada laste ülalpidamisena ainult ulatuses, milles nende laste vajaduste katmise eesmärk on toimikus tõendatud; kostja ei taotle iga varalise või laenukohustuse automaatset lugemist elatiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
17.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad; hagejad elavad emaga; hagejate seaduslik esindaja saab kummagi hageja eest lapsetoetust 80 eurot.
18.Hagejad palusid mõista kostjalt välja iga hageja kasuks elatis PKS § 101 alusel arvutatud määras alates 28.04.2026 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 4(8)
2-26-9564 Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib kokkuvõtlikult, et: (i) kostja olukord ei ole piisav, et tasuda nõutavat elatist; (ii) kostja tervislik olukord ei ole piisav, et tasuda nõutavat elatist; (iii) hagejate kulud ei ole piisavalt suured, et õigustada nõutavat elatist; (iv) esineb alus vanemate võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks.
19.Hagejad on kohtuni toonud, et hageja I igakuised keskmised kulud kokku on 396,50 eurot, hageja II igakuised keskmised kulud kokku on 471,50 eurot ja hageja III igakuised keskmised kulud kokku on 458,50 eurot. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Riigikohus on märkinud, et vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist miinimummääras, ei ole neil kohustust kulude suurust tõendada. Kostja ei ole hagejate kulude suurust ja koosseisu vaidlustanud, mistõttu lähtub kohus otsust tehes eeldusest, et hageja I igakuised keskmised kulud kokku on 396,50 eurot, hageja II kulud kokku on 471,50 eurot ja hageja III kulud kokku on 458,50 eurot.
20.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Hageja I igakuised keskmised kulud kokku on 396,50 eurot. Kostja osa viidatud kuludest peaks olema 198,25 eurot (396,50 / 2). Hageja II igakuised keskmised kulud kokku on 471,50 eurot. Kostja osa viidatud kuludest peaks olema 235,75 eurot (471,50 / 2). Hageja III igakuised keskmised kulud kokku on 458,50 eurot. Kostja osa viidatud kuludest peaks olema 229,25 eurot (458,50 / 2).
21.Osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Lastele riikliku lapsetoetuse maksmise fakti on käesoleval juhul põhjendatud arvestada (PKS § 101 lg 5). Kohus selgitab, et perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 450 eurot. 5(8)
2-26-9564
Hagiavalduse kohaselt makstakse hagejatele peretoetust summas 450 eurot kuus. Samuti saab hagejate seaduslik esindaja hagejate eest lapsetoetust kokku 260 eurot. Elatise arvutamisel arvatakse maha pool lapsetoetusest ning lapsele langev osa poolest lasterikka pere toetusest (Riigikohtu 13.06.2025 otsus tsiviilasjas nr 2-23-8691/35, p 11). PKS § 101 lg 5 teise lause kohaselt vähendab pool lasterikka pere toetusest (225 eurot ehk 450 ÷ 2) mõlema vanema ülalpidamiskohustust. Seega tuleb nimetatud summa esmalt jagada vanemate vahel (225 ÷ 2 = 112,50 eurot) ning seejärel toetust saavate laste arvuga (112,50 ÷ 3 = 37,50 eurot) (vt nt TrtRnKo 20.12.2024, nr 2-23-7623/38, p 9). Lisaks arvatakse elatise suurusest maha pool lapsetoetusest ehk 40 eurot (80 ÷ 2) ja 50 eurot (100 ÷ 2) (vt nt TrtRnKo 20.12.2024, nr 2-23-7623/38, resolutsiooni p 2.4). Kuivõrd elatis on mõeldud lapse kulude katteks, lapse kulusid saab katta lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvelt ning mõlemad vanemad peavad last ülal pidama võrdses ulatuses (st kumbki peab katma 50% lapse kuludest), tuleb kostjalt välja mõista:
hagejale I elatist summas 120,75 eurot kuus (198,25 – 40 – 37,50);
hagejale II elatist summas 158,25 eurot kuus (235,75 – 40 – 37,50). Kuna hageja I ja II vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, tuleb hageja II elatist vähendada 15% PKS § 101 lg 7 alusel. Seega hageja II elatise suuruseks saaks olla 134,51 eurot.
hagejale III elatist summas 141,75 eurot kuus (229,25 – 50 – 37,50). Kuna hageja II ja III vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, tuleb hageja III elatist vähendada 15% PKS § 101 lg 7 alusel. Seega hageja III elatise suuruseks saaks olla 120,49 eurot.
22.Kostja on märkinud, et tema varanduslik olukord ei võimalda tal anda alaealistele lastele PKS § 101 arvutatud elatist. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on tööealine. Kostja on väitnud, et tal puudub võimekus tasuda hagejate nõutud suuruses elatist, kuna ta on töötu, osaliselt töövõimetu ning tema varaline seisund on halb. Kohus on 20.07.2026 määruses esitanud kostjale seoses tema vastuväitega järgmise kohtunõude: „Kostjal tuleb selgitada, kas ta on jätkuvalt töötu. Kui kostja on jätkuvalt töötu, tuleb tal selgitada, milliseid samme on ta astunud töö leidmiseks ning mis on takistanud tal tööd leida. Sealhulgas tuleb märkida tema haridus, erialane ettevalmistus, varasem töökogemus ning selgitada, milles seisneb tema töövõimetus, millised tervislikust seisundist tulenevad piirangud mõjutavad tema töövõimet ning millist tööd on tal oma tervislikku seisundit arvestades võimalik teha. /.../ Lisaks tuleb kostjal esitada täielik ülevaade koos tõenditega oma varalise seisundi kohta, sealhulgas andmed talle kuuluva kinnis- ja vallasvara, sissetulekute, vältimatute kulude ning kohustuste kohta, samuti kõigi talle kuuluvate pangakontode väljavõtted viimase 12 kuu kohta kuni nende kohtule esitamise kuupäevani.“ Kostja on jätnud kohtunõude täitmata. Kostja ei ole selgitanud oma tegevust ettevõtluses, kommenteerinud hageja viidatud sularahasissemakseid jms elektrooniliselt 6(8)
2-26-9564 mittekajastuvaid sissetulekuid. Kostja ei ole esitanud oma pangakontode väljavõtteid. Samuti ei ole kohtule esitatud ülevaadet, millised on kostja igakuised kulud ja kohustused. Seega ei ole kohtul võimalik adekvaatselt hinnata kostja majanduslikku seisukorda ning sellest johtuvalt ka tema vastuväite paikapidavust. Seega loeb kohus, et kostja vastuväide on tõendamata. Kostja töövõime puudub vaid osaliselt ning sedagi tähtajatult. Kostja ei ole selgitanud, kuidas viidatud asjaolu mõjutab tema võimet sissetulekut teenida, arvestades sealjuures ka kostja haridust, erialaseid oskusi, varasemat töökogemust. Kohus ei saa eeldada, et viidatud olukorras oleks kostja võime sissetulekut teenida välistatud. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja majanduslik ja tervislik seisukord on hagejatele elatise tasumiseks piisavalt hea.
23.Kostja on viidanud, et vanemate majanduslik olukord on oluliselt erinev, mistõttu tuleks kõrvale kalduda vanemate võrdsuse põhimõttest. Kohus möönab, et kui ühe vanema sissetulekud või varaline seisund on teisest oluliselt parem, võib kohus leida, et lapse vajaduste katmine võrdselt ei ole õiglane ega vasta lapse huvidele. Siiski, selleks, et kostja vastuväidet arvestada, tuleb: kõigepealt tuleb tuvastada laste põhjendatud vajadused; seejärel hinnata mõlema vanema majanduslikke võimalusi; alles siis määrata, kui suures ulatuses kumbki vanem peab ülalpidamisse panustama. Kohus on ülal tuvastanud laste põhjendatud vajadused. Suures plaanis on menetluses esile toodud ka hagejate ema majanduslikku seisukorda puudutavad väited. Siiski ei ole kostja täitnud kohtunõuet ning tema majandusliku seisukorraga seonduv on tõendamata. Seega ei ole esile toodud asjaolusid, mis võimaldaks vanemate võrdsusest kõrvale kalduda. Vanemate sissetulekute vahe ei ole kardinaalselt erinev ning asjaolu, et toetusi makstakse lastega kooselavale vanemale, ei tähenda, et tema majanduslik seisukord paraneks – toetusi kasutatakse laste kulude katteks ning nende maksmise fakt vähendab mõlema vanema panust. Kostja ei veeda lastega aega ega kanna nendega seotud kulusid, seda teeb laste ema. Seega puudub mistahes alus kostja soodustamiseks ja hagejate ema täiendavaks koormamiseks.
24.PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kõnealuses sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (RKTKo 12.05.2021, nr 2-18-6491, p 13.1). Elatishagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p-d 9 ja 10; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07, p 11). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejatele regulaarselt tasunud kulupõhist elatist. Seega on tõendatud, et kostja rikub hagejate ülalpidamiskohustust. 7(8)
2-26-9564
25.Kohus ei rahulda edasiulatuvat nõuet täies mahus, kuivõrd hagejate kulud ei ole sedavõrd suured, et õigustaks seadusjärgse miinimumelatise väljamõistmist. Kohus mõistab kostjalt välja:
hageja I kasuks elatise summas 120,75 eurot kuus; hageja II kasuks elatise summas 158,25 eurot kuus; hageja III kasuks elatise summas 141,75 eurot kuus.
26.Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt.
27.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt hagejate taotlusele.
28.Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
29.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
31.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.