Hageja: G. S. (isikukood: XXX; elukoht: XXX); Hageja seaduslik esindaja: K. R. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX); Kostja: M. S. (isikukood: XXX; elukoht: XXX).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt M. S. hageja G. S. kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 05.08.2025 kuni 30.07.2026 eest summas 13 673,71 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata tagasiulatuva elatisnõude 473,55 euro ulatuses.
4.Mõista kostjalt M. S. hageja G. S. kasuks välja igakuine elatis alates 31.07.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 1155 eurot.
Jätta hagi rahuldamata edasiulatuva elatisnõude 40 euro ulatuses.
6.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja on kohustatud tasuma elatise iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4), s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval K. R. arvelduskontole nr XXX (XXX AS), selgitusega: „ELATIS”.
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
endi
kanda.
2-26-16343 Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Nõue ja asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on G. S.-i hagi M. S.-i vastu elatise nõudes.
2.Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja elatise 1195 eurot kuus alates 05.08.2025. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja hageja ülalpidamises. Kõik lapse kasvatamise, hooldamise ja ülalpidamisega seotud kulud kannab hageja seaduslik esindaja, kes korraldab ka lapse igapäevaelu. Hageja igakuised ülalpidamiskulud on ligikaudu 2390 eurot. Hageja seaduslik esindaja saab hageja eest lapsetoetust 80 eurot kuus. Kohtu seisukoht
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud kättetoimetamisportaalis 05.08.2026. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule nõutele vastavat hagivastust esitanud, mistõttu kohus loeb, et kostja ei ole hagile vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
2-26-16343
5.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hagi on õiguslikult osaliselt põhjendamatu. Seetõttu rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Kohtu põhjendused
6.Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised ülalpidamiskulud 2390 eurot, millest hageja nõuab kostjalt pool ehk 1195 eurot kuus. Lisaks saab hageja seaduslik esindaja hageja eest lapsetoetust 80 eurot kuus.
7.Kohus selgitab, et juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust (PKS § 101 lg 5). Hageja keskmised igakuised ülalpidamiskulud on kokku 2390 eurot, millest kostja osa moodustab poole ehk 1195 eurot. Kuna lapsetoetus on ette nähtud lapse ülalpidamiskulude katmiseks ning mõlema vanema kanda peaks jääma pool lapse ülalpidamiskuludest, tuleb kostja osast maha arvata pool hageja eest makstavast 80 euro suurusest igakuisest lapsetoetusest ehk 40 eurot. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 1155 eurot kuus (1195 – 40).
8.Kohus selgitab, et üldpõhimõtte kohaselt mõistab kohus elatise kohustatud isikult välja alates hagi esitamisest, kuid kui kohustatud isik ei ole ülalpidamiskohustust täitnud, siis võib hageja kooskõlas PKS §-ga 108 nõuda elatise väljamõistmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (tagasiulatuv elatise nõue). Hageja nõuab tagasiulatuvat elatist alates 05.08.2025. Kohus selgitab, et tagasiulatuvat elatist on võimalik nõuda alates 05.08.2025 kuni 30.07.2026, kuivõrd alates 31.07.2026 on võimalik nõuda edasiulatuvat elatist. Ajavahemiku 05.08.2025-30.07.2026 eest arvutatud elatis on 13 673,71 eurot (1005,97 eurot 2025. aasta augusti 27. päeva eest (1155/31 × 27) + 1155 eurot × 10 kuud + 1117,74 eurot 2026. aasta juuli 30. päeva eest (1155/31 x 30). Kui kohus mõistaks kostjalt välja hageja taotletud elatise 1195 eurot kuus, oleks ajavahemiku 05.08.2025–30.07.2026 eest tagasiulatuvalt väljamõistetav elatis kokku 14 147,26 eurot (1040,81 eurot 2025. aasta augusti 27 päeva eest + 11 950 eurot kümne täiskuu eest + 1156,45 eurot 2026. aasta juuli 30 päeva eest). Kohus leidis aga eespool, et hageja nõutud igakuine elatis 1195 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud, kuna hageja ei ole elatise suuruse määramisel arvestanud talle makstava lapsetoetusega. PKS § 101 lg 5 kohaselt võetakse elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse lapsetoetust. Seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt välja elatis 1155 eurot kuus, millest lähtudes on ajavahemiku 05.08.2025–30.07.2026 eest väljamõistetav elatis kokku 13 673,71 eurot.
2-26-16343 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi tagasiulatuva elatise nõudes rahuldamata 473,55 euro ulatuses (14 147,26 – 13 673,71). Edasiulatuva elatise nõude jätab kohus rahuldamata 40 euro ulatuses kuus (1195 – 1155), mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatise 1155 eurot kuus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.