Kohtu nimetus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Tanel Pürn
Otsuse tegemise aeg ja koht
, Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-10308
Tsiviilasi
X.C hagi J.H vastu kahju väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1130,01 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X.C (isikukood XXX), Lepinguline esindaja: Olesja Polehhina (isikukood XXX) Kostja: J.H (isikukood XXX)
Menetlusliik
Lihtmenetlus, istung 16.09.2026
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja sõiduki XXX (registreerimismärk XXX) suulise ostu-müügi lepingu. Hageja tasus kostjale 2400 eurot. Kostja müüs sõidukit läbi portaali www.osta.ee. Vastavalt kostja poolt avaldatud müügikuulutusele esines sõiduki ainukene defekt taga stangel, sõidukile oli tehtud hooldusremont maksumusega 900 eurot ja kirjeldatakse lepinguobjekti mh kui heas tehnilises korras sõidukit. Paraku osutus sõiduk kasutuskõlbmatuks ja isegi liikumisohtlikuks. Nimelt, koheselt peale sõiduki valduse saamist liikus hageja sõidukiga maanteel ning sõiduki üks ratas läks katki. Hageja teavitas koheselt kostjat, kes lubas teada anda hiljemalt järgmisel hommikul, kelle nimele tuleb nii puksiiri kui ka remondiarve väljastada. Kostja kutsus kohale ka puksiiri, millega toimetati sõiduk Carvex autoremondikotta. Autoremondikojas tehti sõiduki ülevaatus ning tuvastati, et „auto velgede kinnitusmutrid tulid lahti – seetõttu velg tuli täiesti lahti ja maandus piduri ketta peale. Lisaks ülejäänud 3-l ratastel oli puudu vähemalt üks mutter üldse“. Algselt nõustus kostja tasuma nii puksiiri kui ka remonttööde eest, kuid peale remonttööde teostamist ja kulude kandmist hageja poolt keeldus kostja kahju hüvitamisest. Hageja on kandnud seoses sõiduki puksiirteenuse kasutamise ja remonttöödega kahju kokku 825,60 eurot. Lisaks kahjule nõuab hageja ka kohtuväliste õigusabikulude 200 euro hüvitamist ning seadusjärgset viivist alates hagi esitamisest.
Kostja vaidles hagile vastu, sest tegemist oli kasutatud sõiduki müügiga ning igal kasutatud sõidukil võib ilmneda rike, teiseks pole isikuga tehtud lepingut ega allkirja kuskil, et kostja oleks selle temale müünud.
Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde ning täiendavaid tõendeid esitada ei soovinud. Kostja ei vaielnud vastu hageja esile toodud asjaoludele, küll aga järeldustele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Seega võib hagi menetleda lihtmenetluses.
TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 2 kohaselt võib kohus kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste 2 (4)
tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
Arvestades kostja vastuväidete puudumist (istungil asjaolude kinnitamist) ning koos hagiavaldusega esitatut, tuvastab kohus, et pooled sõlmisid sõiduki XXX ostu-müügi lepingu, mis sõlmiti portaali www.osta.ee vahendusel. Selle kohta on esitatud hagi lisad 1 ja 2. Kostja on enampakkumisel olnud sõidukit kirjeldanud müügikuulutuses (hagi lisa 2). Poolte väidetest nähtuvalt anti sõiduk üle ning hageja tasus selle eest. Seega sõlmisid pooled müügilepingu. Vaidlus seisneb selles, kas müüja on lepingut rikkunud, täpsemalt – kas asi vastas lepingutingimustele.
Pooltevahelise lepingu sisu tuleneb müügikuulutusest. Nõustun hagejaga, et seal esitatust sai lepingu sõlmimisel lähtuda. Samas ei ole hageja esile toonud, millisele konkreetsele kuulutuses märgitud omadusele sõiduk ei vastanud. Hageja on üldistanud, et kuulutuse kohaselt oli sõiduk heas tehnilises korras. Hageja ei ole ka väitnud, et sõiduk ei olnud heas tehnilises korras, vaid et ratas läks katki ning täpsustanud viitega autoremonditöökoja tõendile (hagi lisa 4), et auto velgede kinnitusmutrid tulid lahti – seetõttu velg tuli täiesti lahti ja maandus piduri ketta peale. Seejuures on hageja väited 1) sõiduk osutus kasutuskõlbmatuks ja liikumisohtlikuks ning 2) hageja liikus sõidukiga maanteel ning sõiduki üks ratas läks katki – omavahel vastuolus. Sõiduk ei saanud olla kasutuskõlbmatu, kui sellega sai pärast üleandmist ära sõita.
Seega tugineb hageja täpsemalt velje lahti tulekule sõidu ajal, sest selle kinnitusmutrid tulid lahti. Kuigi hageja on viidanud ka mingis osas mutrite puudumisele teistel velgedel, ei ole nende puudumise seost kahju tekkimisega avatud. Seetõttu käsitlen vaid küsimust, kas velje alt ära tulek kinnitusmutrite lahti tuleku tõttu on käsitletav asja puudusena.
Kuivõrd müügikuulutuses ei ole velgede kohta eraldi midagi märgitud, siis pooltel selle kohta kokkulepe puudus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 2 p 2 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 teine lause sätestab, et kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega peab asi olema seisukorras, mida võib üldiselt eeldada – antud juhul siis sõidukorras sõidukiga.
Leian, et hagis esitatust lähtudes on tuvastatav, et tegemist oli sõidukorras autoga. Hageja sai sellega sõita nii linnas kui maanteel. Hageja väidetud puksiirteenuse hinna järgi otsustades ei saanud sõiduk olla üleandmise koha lähedal, st oli saanud päris kaua sõita. Sõidukil ei ilmnenud ootamatu tehniline rike, vaid kasutamisega kaasnev risk. Seejuures juhtisin istungil poolte tähelepanu liiklusseaduse § 33 lg 2 punktile 2, 3 (4)
mis sätestab, et juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles. Sellest sättest nähtuvalt on juhil kohustus kontrollida, et veljed oleksid enne sõidu alustamist korralikult kinnitatud ning jälgida seda ka sõidu ajal. Järelikult on juhil eraldi hoolsuskohustus teiste liiklejate suhtes. Antud juhul oli sõiduki ostja tema enda väitel ühtlasi ka sõiduki juht. Seega, kui tegemist ka olnuks asja puudusega, olnuks juhi seadusest tuleneva kohustuse täitmisega olnud võimalik kahju täielikult ära hoida.
Kuivõrd velgedel on mutrid just selleks, et velge oleks võimalik sõiduki alt eemaldada, siis peavadki mutrid lahti käima. See ei saa kuidagi olla sõiduki puuduseks. Järelikult ei ole välistatud, et mutrid võivad olla ebapiisavalt pingutatud kas velje alla panekul ebakohase töö tegemisel või hiljem liikumisest või kellegi tegevusest tingitult. Järelikult, kui tegemist olnuks asja puudusega, saab müüja selle eest vastutada kuni üleandmiseni, sest pärast seda puudub tal igasugune kontroll sõiduki üle. See tuleneb ka VÕS § 218 lg 1 – mittevastavus peab esinema juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale. Kuigi hageja on nii väitnud, puuduvad tõendid tuvastamaks, et velje mutrid olid lahti juba sõiduki üleandmisel. Üldiselt teada olevalt kostaks sel juhul helisid ning seda võiks olla ka sõidu ajal tajuda. Seega ei ole hageja tõendanud, et sõidukil esines puudus – lahtised mutrid – sõiduki üleandmise ajal.
Hageja on viidanud ka sellele, et algselt nõustus kostja tasuma nii puksiiri kui ka remonttööde eest, kuid hiljem keeldus. Kostja selgitas istungil, et lubas tõesti edastada arved remonditöökojale tasumiseks ja tegigi seda, kuid nad ei olnud nõus midagi hüvitama. Sellest saab järeldada, et kostja eeldas, et remonditöökojal, mitte temal, on tasumise kohustus. Hageja ei ole väitnud, mil moel kostja teavitamine toimus, kuid esitatud sõnumivahetusest (hagi lisa 3) nähtuvalt on kostja küsinud „seal ainult ratas tuli alt või midagi muud ka juhtus?“. Ka hagis on märgitud, et sõiduki üks ratas läks katki. Kui hageja teatas kostjale, et ratas läks katki või tuli alt ära, siis võis kostja tõesti eeldada ka riket, mis võib olla tema vastutada. Sellest lubadusest tasuda aga ei tulene sellisel juhul siduvat kohustust tasumiseks.
Seetõttu ei ole hagist lähtudes tuvastatav ühtegi alust hagi rahuldamiseks.
TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Tanel Pürn kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.