E. B., I. B. ja S. B. hagi L. B. vastu igakuise elatise nõudes
Tsiviilasja hind
Hageja I nõude hind 2 378,16 eurot Hageja II nõude hind 2 021,40 eurot Hageja III nõude hind 2 288,16 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I: E. B. (isikukood: XXX; aadress XXX); Hageja II: I. B. (isikukood: XXX; aadress XXX); Hageja III: S. B. (isikukood: XXX; aadress XXX); Hagejate seaduslik esindaja: N. B. (isikukood XXX; aadress XXX) Kostja: L. B. (isikukood: XXX; aadress XXX; epost XXX).
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt L. B. hageja I E. B. kasuks välja elatis:
2.1.alates 27.03.2026 – 31.03.2026 summas 264,24 eurot kuus (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga (3), kes saavad toetust));
2.2.alates 01.04.2026 kuni hageja I E. B. täisealiseks saamiseni summas 281,12 eurot kuus (295,86 eurot (baassumma) + 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga (3), kes saavad toetust)).
3.Määrata kindlaks p-is 2.2 sätestatud elatise arvutamise alused: baassumma + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest – pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga (3), kes saavad toetust.
4.Mõista kostjalt L. B. hageja II I. B. kasuks välja elatis:
4.1.alates 27.03.2026 – 31.03.2026 summas 224,60 eurot kuus (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40
2-26-7056 eurot (50% lapsetoetusest) – 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga (3), kes saavad toetust) ning vähendada saadud summa 15% võrra);
4.2.alates 01.04.2026 kuni hageja II I. B. täisealiseks saamiseni summas 238,95 eurot kuus (295,86 eurot (baassumma) + 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga (3), kes saavad toetust) ning vähendada saadud summa 15% võrra).
5.Määrata kindlaks p-is 4.2 sätestatud elatise arvutamise alused: baassumma + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest – pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga (3), kes saavad toetust ning vähendada saadud summa 15% võrra.
6.Mõista kostjalt L. B. hageja III S. B. kasuks välja elatis:
6.1.alates 27.03.2026 – 31.03.2026 summas 254,24 eurot kuus (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) – 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga (3), kes saavad toetust));
6.2.alates 01.04.2026 kuni hageja III S. B. täisealiseks saamiseni summas 271,12 eurot kuus (295,86 eurot (baassumma) + 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga (3), kes saavad toetust)).
7.Määrata kindlaks p-is 6.2 sätestatud elatise arvutamise alused: baassumma + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest – pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga (3), kes saavad toetust.
8.Punktis 2.2, 4.2 ja 6.2 nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda
1.aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja/või lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
9.Määrata kindlaks kohtuotsuse resolutsiooni p-de 2.2, 4.2 ja 6.2 täimise kord ja kohustada kostjat L. B. tasuma elatise järgneva kuu eest ette jooksva kuu 10. kuupäevaks N. B. pangakontole nr XXX, märkides makse selgituses ära lapse nime ning kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille/kelle eest elatist tasutakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
11.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud
alustel
võib
menetlusosaline
taotleda
riigipoolset
menetlusabi 2(8)
2-26-7056 menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hagejad on hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühised alaealised lapsed. Hagejad elavad ema juures. Hagejate seaduslik esindaja katab lapsega seotud kulud. Kostja rikub ülalpidamiskohustust.
3.Hagejate seaduslik esindaja hagejate eest lapsetoetust ja lasterikka pere toetust.
4.Hagejad palusid mõista kostjalt välja iga hageja kasuks elatis PKS § 101 alusel arvutatud määras alates 27.03.2026 kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. Hagejad palusid kohustada kostjat tasuma igakuist elatist hagejate esindaja N. B. pangakontole nr XXX iga kuu 1. kuupäevaks, märkides maksekorralduse selgitusse „elatis E. B., I. B. ja S. B.“.
5.Seonduvalt kostja vastuväidetega märgivad hagejad järgmist. Hagejad nõustusid sellega, et elatise igakuise laekumise tähtpäevaks määratakse iga kuu 10. kuupäev, tingimusel et kostja järgib PKS § 100 lg 4 sätestatud nõuet.
6.Hagejate viibimine kostja juures suvisel perioodil ja/või koolivaheajal on alati olnud ema, mitte kostja algatusel. Arvestades kostja senist käitumist, puudub hagejatel kindel veendumus, et selline suhtlus ja laste viibimine isa juures edaspidi üldse kordub ning et isa on sellest huvitatud ja hakkab omalt poolt initsiatiivi üles näitama. Lisaks sellele ei ole 3(8)
2-26-7056 vanemate vahel kindlaks määratud lastega suhtlemise korda ning isa ei ole kunagi pöördunud selles küsimuses laste ema poole.
7.Telefoni- ja internetiarvete tasumine on kostja vabatahtlik algatus, mille täitmine ei ole kohtulahendi kaudu piisavalt tagatav ega kontrollitav. Hagejate hinnangul ei saa selliseid vabatahtlikke kulutusi käsitada elatise vähendamise alusena olukorras, kus puudub kindlus, et kostja jätkab nende teenuste eest tasumist ka tulevikus.
8.Hagejad leidsid, et kostja ei ole tõendanud erandlike asjaolude olemasolu, mis õigustaksid elatise vähendamist. Samuti ei ole kostja esitanud piisavaid tõendeid oma tegeliku varalise seisundi kohta.
KOSTJA VASTUS
9.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja ei vaidlustanud ülalpidamiskohustuse põhimõttelist olemasolu kolme alaealise lapse suhtes, kuid palus kohtul arvestada järgmiste asjaoludega elatise summa, maksetingimuste ja arvutamise aluste määramisel.
10.Hageja on palunud mõista elatis välja igakuiselt ette, iga kuu 1. kuupäevaks. Kostja nõustus elatise tasumisega perioodiliste maksetena, kuid palus määrata elatise tasumise tähtpäevaks iga kuu 10. kuupäeva, kuna tema regulaarne palgapäev on iga kuu 7.–8. kuupäeval ning selline maksetähtaeg võimaldaks tal elatiskohustust õigeaegselt täita.
11.Kostja palus vähendada elatist PKS § 101 lg 6 alusel suvevaheajal, kui lapsed viibivad tema juures vähemalt 14 järjestikust ööpäeva ja fikseerida see kohtuotsuse resolutiivosas, ning muudel koolivaheaegadel, kui lapsed viibivad tema juures vähemalt 7 järjestikust ööpäeva ning sätestada kohtuotsuses sellistest perioodidest teavitamise korra. Samuti märkida, et väljaspool suve- ja koolivaheaegu toimuvate päevaste kohtumiste ajal kantud kulud võivad vanemad omavahel kokkuleppel tasaarvestada.
12.Kostja palus vähendada väljamõistetavat elatist hageja I ja II osas 20 euro võrra, mis vastab kostja poolt otse tasutavatele mobiilsideteenuse kuludele, ning arvestada seda vanemate vahelises ülalpidamiskulude jaotuses. Kostja väitel kannab ta igakuiselt hageja I ja II mobiilsideteenuse kulud. Keskmine igakuine kulu kokku on ligikaudu 60 eurot. Mobiilside on tänapäeval alaealise lapse turvalisuse, kooliga seotud suhtluse ja vanematega kontakti hoidmise seisukohalt vajalik igapäevavajadus. Kuna kostja katab need kulud otse ja regulaarselt, on tegemist osaga ülalpidamiskohustuse täitmisest, mida tuleb elatise summa määramisel arvestada.
13.Hagejad on elatise arvutamise aluseks võtnud 1981 euro suurust brutokuupalka (Eesti keskmine brutokuupalk). Kostja tegelik sissetulek on sellest oluliselt väiksem. Kostja brutopalk on 1500 eurot ning netopalk on 1127,88 eurot. Arvestades kostja tegelikku netopalka 1127,88 eurot kuus, kohtutäituri menetluses kehtivat mittearestitavat miinimumi ning kostja enda tavalise ülalpidamise kahjustamise riski, on hageja nõutud summa 743,08 eurot kuus kostja varalise seisundiga ebaproportsionaalne.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 4(8)
2-26-7056 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
15.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad; hagejad elavad emaga; hagejate seaduslik esindaja saab hagejate eest lapsetoetus ja lasterikka pere toetust; hagejate igakuised keskmised kulud on vastavalt 642,50 eurot, 555 eurot ja 555 eurot.
16.Hagejad palusid mõista kostjalt välja iga hageja kasuks elatis PKS § 101 alusel arvutatud määras alates 27.03.2026 kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib kokkuvõtlikult, et: (i) on hagejate ülalpidamiskohustust täitnud sidekulude tasumise näol, (ii) hagejad viibivad puhkuste ajal kostjaga; (iii) kostja majanduslik seisukord pole piisavalt hea.
17.Hagejad on kohtuni toonud, et nende igakuised kulud on keskmiselt vastavalt 642,50 eurot, 555 eurot ja 555 eurot. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Riigikohus on märkinud, et vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, ei ole tal kohustus kulude suurust tõendada. Kostja ei ole kulude suurust ja koosseisu vaidlustanud, mistõttu loeb kohus, et hagejate põhjendatud kulutuste suuruseks on vastavalt 642,50 eurot, 555 eurot ja 555 eurot kuus.
18.Osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Lapsele riikliku lapsetoetuse maksmise fakti on käesoleval juhul põhjendatud arvestada (PKS § 101 lg 5). Lapsetoetuse 5(8)
2-26-7056 suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot, kolmanda lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot. Pooled ei vaidle, et toetusi makstakse hagejate emale.
19.PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus on 20.07.2026 määruses selgitanud kostjale, et kostjal tuleb välja tuua, mitu ööpäeva viibivad hagejad tema juures aasta jooksul keskmiselt ühes kalendrikuus. Kostjal tuleb esitada andmed kuupäevade kohta, mil hagejad on tema juures viibinud, ning TsMS § 230 lg 1 kohaselt neid asjaolusid tõendada. Samuti tuleb kostjal esitada asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad järeldada, et hagejad viibivad tema juures ka edaspidi kostja väidetud ulatuses. Tõendamata on kostja väide, et lapsed viibivad koolivaheaegadel märkimisväärse osa ajast kostjaga. Liiati on kostja ise märkinud, et käesoleva aasta suvel olid lapsed temaga kokku vaid 3 ööpäeva. Seega ei ole võimalik väita, et lapsed viibiks kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kohus ei arvesta kostja vastuväitega.
20.PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kõnealuses sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (RKTKo 12.05.2021, nr 2-18-6491, p 13.1). Elatishagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p-d 9 ja 10; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07, p 11). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejatele tasunud igakuist elatist. Seega on tõendatud, et kostja rikub hagejate ülalpidamiskohustust. Sidekulude kandmine on küll tervitatav, kuid sellega ei saa ülalpidamiskohustust täidetuks lugeda. Ülalpidamiskohustus loetakse täidetuks, kui kohustatud vanem kannab elatise rahas lastega kooselavale vanemale, kes seejärel ise otsustab lastega seotud kulude kandmise.
21.Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib perekonnaseaduse (PKS) § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12, p 15). 6(8)
2-26-7056 PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis või miinimummäär võib olla iga lapse puhul erinev. Hagejad palusid mõista kostjalt välja iga hageja kasuks elatis PKS § 101 alusel arvutatud määras alates hagi esitamisest kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. Võttes aluseks hagiavalduses esitatud asjaolud (lapsetoetus ja lasterikka pere toetus laekub hagejate seaduslikule esindajale, hagejad viibivad kostja juures aasta jooksul vähem kui seitse ööpäeva kuus ning hageja I ja II vanusevahe on väiksem kui kolm aastat) ning kehtivaid elatise arvutamise aluseid, kujuneb seadusjärgseks miinimumelatiseks (vt elatiskalkulaatorist) alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026 oli hageja I osas 264,24 eurot, hageja II osas 224,60 eurot ja hageja III osas oli 254,24 eurot. Alates 01.04.2026 on hageja I elatise suuruseks 281,12 eurot, hageja II elatis 238,95 eurot ning hageja II elatis 271,12 eurot. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15; 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 215-15909/124, p 12).
22.Kostja on esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas määras elatist tasuda, mistõttu leiab, et seda tuleks vähendada. Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-te 3-5 ja 7 alusel arvutatud miinimumsumma tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama pool, kes sellele tugineb. Kohus on 20.07.2026 määruses selgitanud kostjale, et kui kostja tugineb sellele, et tema majanduslik seisund ei võimalda tal tasuda elatist nõutud ulatuses, tuleb tal esitada täielik ülevaade ja tõendid oma praeguse varalise seisundi kohta (kinnisvara, vallasvara, sissetulekud, vältimatud kulud ja kohustused) ning kõigi talle kuuluvate pangakontode väljavõtted viimase 12 kuu kohta kuni väljavõtete kohtule esitamise kuupäevani. Kostja ei ole kohtunõuet täitnud, mistõttu ei ole kostja väide tõendatud ning kohus sellega ei arvesta. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on töövõimeline ja -ealine. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja majanduslik seisukord on hagejatele kulupõhise ja elulaadile vastava elatise tasumiseks piisavalt hea.
23.Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi. 7(8)
2-26-7056
24.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt hagejate taotlusele, arvestades ka kostja soove.
25.Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
26.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
28.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.