Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.09.2026.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-1505
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi A. S. ́i vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
16895,29 eurot Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701, esindaja: Maria Kraav, e-post XXX;
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: A. S., isikukood XXX Asja läbivaatamine
Kohtuistung 02.09.2026, esindajad L. Võsa, M. Kraav
osalesid
hageja
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 15.04.2022 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 15 000,00 eurot intressimääraga 7,900% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 15.03.2029. Laenusumma kandis hageja 15.04.2022 kostja arvelduskontole. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 8,830% aastas. Lepingule sõlmiti lisad 13.08.2023 ja 13.12.2023, millega pooled leppisid kokku kehtestada poolte vahel sõlmitud leping uues sõnastuses. Viimati sõlmitud lisa kohaselt oli kasutuses olev laenusumma 12 297,32 eurot intressimääraga 7,900% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks 28.09.2029. Viimase lisaga kehtestati laenusumma tagastamise tähtpäevaks ja tagastamise alguskuupäevaks iga kuu 28. kuupäev alates 28.06.2024 ja intressi tasumise tähtpäevaks ja maksete alguskuupäevaks iga kuu 28. kuupäev alates 28.12.2023. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid (tüüptingimuste p 4.1). Kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras aastas. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 16.09.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks või 17.10.2024, mille tulemusena
muutus kogu nõue sissenõutavaks. Kostja laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus on kokku 12 958,15 eurot, millest põhiosa 12 280,01 eurot, intress 386,10 eurot ja viivis 292,04 eurot. 07.11.2022 sõlmisid hageja ja kostja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr XXX (edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 2 000,00 eurot intressimääraga 17,000% aastas. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 26,940% aastas. Lepingu tingimuste punkti 6.1 kohaselt krediteeris hageja krediidilimiidi arvelt tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni kasutatud krediidilimiidi tagastamiseni või kuni lepingu lõppemiseni. Kostja kohustus lepingu tingimuste punkti 6.4 alusel maksma hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid (nt Kaardi avamise/väljastamise/pikendamise tasu, kuu- või aastatasu, sularaha väljavõtutasu, Limiidikontolt maksete tegemisele kohalduvad tasud jm), viiviseid ja trahve. Juhul kui lepingu lõppemise päeval ei olnud limiidikontol kasutatud krediidilimiidi summat, kohustus kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohaselt viivist kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni (lepingu tingimused p 6.15). Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 16.09.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks või 17.10.2024, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust XXX tulenev võlgnevus on kokku 2 180,01 eurot, millest põhiosa 1 996,82 eurot, intress 115,45 eurot ja viivis 67,74 eurot. Arvestades kohtuistungil (18.02.2026) kohtu poolt ülesütlemise osas selgitatut, esitas hageja alternatiivsed arvestused, milles on lepingu ülesütlemise kuupäevana arvestatud 15.10.2024. Nimelt sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8, et kui kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Kuivõrd langes võlgnevuse tasumiseks antud tähtaeg (12.10.2024) laupäevale, saabus tasumise tähtaeg esmaspäeval ehk 14.10.2024. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja alternatiivsed arvestused, milles on lepingu ülesütlemise kuupäevana arvestatud 15.10.2024 ehk päev peale võlgnevuse tasumise tähtpäeva. Kostja laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus on kokku 12 974,78 eurot, millest põhiosa 12 297,04 eurot, intress 380,70 eurot ja viivis 297,04 eurot. Põhivõlgnevus tekkis alates 28.06.2024 ning lepingu ülesütlemise ajaks oli põhivõlgnevus kokku 621,29 eurot. Lepingu ülesütlemise tulemusena muutus sissenõutavaks ka kogu ülejäänud tagastamata laenujääk summas 11 675,75 eurot. Eeltoodust tulenevalt oli põhivõlgnevus pärast lepingu ülesütlemist 12 297,04 eurot, mille katteks tasus kostja 30.10.2024 17,03 eurot. Seega on põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 12 280,01 eurot. Lepingu nr XXX järgi oli kostja kasutuses krediidilimiit summas 1 996,82 eurot, mis ongi hageja põhinõude suurus selle lepingu järgi. Hageja palub mõista A. S.-ilt Swedbank AS-i kasuks välja laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku 12 958,15 eurot, millest põhiosa 12 280,01 eurot, intress 386,10 eurot ja viivis 292,04 eurot ning viivis põhinõudelt (12 280,01 EUR) 7,900% aastas alates 29.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni; mõista A. S.-ilt
Swedbank AS-i kasuks välja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku 2 180,01 eurot, millest põhiosa 1 996,82 eurot, intress 115,45 eurot ja viivis 67,74 eurot ning viivis põhinõudelt (1 996,82 EUR) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni; alternatiivselt laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku 12 974,78 eurot, millest põhiosa 12 297,04 eurot, intress 380,70 eurot ja viivis 297,04 eurot ning viivis põhinõudelt (12 297,04 EUR) 7,900% aastas alates 29.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni; eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku 2 178,55 eurot, millest põhiosa 1 996,82 eurot, intress 112,63 eurot ja viivis 69,10 eurot ning viivis põhinõudelt (1 996,82 EUR) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni; Hageja palub jätta kõik menetluskulud (riigilõiv 980,00 eurot) A. S.-i kanda ja mõista need temalt Swedbank AS-i kasuks välja ja mõista A. S.-ilt Swedbank AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu põhjendused Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 14.06.2025. Kohtukutse on kostjale kätte toimetatud. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni sisulist vastust esitanud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märgib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. Kohus kontrollis hagis märgitud laenude andmisel lepingujärgseid krediidi kulukuse määrasid (8,830%; 26,940%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2021 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,95% ning alates 31.05.2022.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,30%. 15.04.2022 sõlmitud laenulepingu nr XXX krediidi kulukuse määr on 8,830% ja 07.11.2022 sõlmitud lepingu nr XXX on 26,940%. Lepingutes kokkulepitud määrad vastasid Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,95*3=50,85%; 16,30*3=48,9%), on seega seaduslikud VÕS § 4062 lg 1 tähenduses ega ole tühised. Hageja on hagiavalduses (istungitel ja hagi täiendustes) välja toonud, et laenulepingu sõlmimisele eelnevalt laekus kostjale keskmiselt sissetulek (arvestades ka töövõimetushüvitist ning haigusrahasid) ca 1257 eurot kuus. Kostjal eksisteeris laenulepingu sõlmimisele eelnevalt Swedbank AS-i ees üks kohustus kuumaksega ca 105 eurot ning väljaspool Swedbank AS-i kohustus XXX AS-i ees kuumaksega ca 104 eurot. Seega moodustasid igakuised krediidikohustused koos vaidlusaluse lepingu kuumaksega
(ca 236 eurot) kostja sissetulekust ca 35% ning kostjale jäi muude (sh majapidamis-) kulude kandmiseks ca 812 eurot kuus. See oli piisav kostja arvelduskontolt nähtuvate regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Creditinfo maksehäired lepingu sõlmimise ajal kostjal puudusid. Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping XXX. Laenulepingu sõlmimisele eelnevalt laekus kostjale keskmiselt sissetulek (arvestades ka töövõimetushüvitist ning haigusrahasid) ca 1471 eurot kuus. Kostjal eksisteerisid laenulepingu sõlmimisele eelnevalt Swedbank AS-i ees kohustused kuumaksetega kokku ca 446 eurot ning väljaspool Swedbank AS-i kohustus XXX AS-i ees kuumaksega keskmiselt ca 237 eurot. Seega moodustasid igakuised krediidikohustused koos väljastatava krediitkaardi intressimaksega (kuumakse ca 29 eurot, kui krediitkaardi limiit oli kogu ulatuses kasutuses) kostja sissetulekust ca 48% ning kostjale jäi muude (sh majapidamiskulud) kulude kandmiseks ca 759 eurot kuus. See oli piisav kostja arvelduskontolt nähtuvate regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Creditinfo maksehäired lepingu sõlmimise ajal kostjal puudusid. Seega võis eeltoodust tulenevalt laenuandja järeldada kostja võimet täita lepinguid ning kohus leiab, et hagis väljatooduga on tõendatud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. TsÜS § 136 lg 8 tulenevalt ja kuivõrd langes võlgnevuse tasumiseks antud tähtaeg (12.10.2024) laupäevale, saabus tasumise tähtaeg esmaspäeval ehk 14.10.2024 ning hageja esitas alternatiivsed arvestused, milles lepingu ülesültemise kuupäevana on arvestatud 15.10.2024. Kohus rahuldab hageja alternatiivsed nõuded, seega hagi osaliselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 980 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 980 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 980 eurot. Kohus rahuldas hagi praktiliselt kogu ulatuses (96%), millise summa pealt riigilõivu määr riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I kohaselt on 980 eurot. Seega leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 980 eurot. Hageja muid menetluskulusid välja ei ole toonud. Seega hindab kohus menetluskulusid toimiku põhjal TsMS 174 lg 1 alusel ning leiab, et kuna muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu, siis muid hüvitatavaid ja põhjendatud menetluskulusid hagejal ei ole. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.