2715,66 eurot Hageja: A. O. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: J. O. (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja Kostja: A. O. (isikukood XXX)
esindajad
kirjalik menetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista A. O.-lt A. O. kasuks elatis alates 12.03.2026 kuni
31.03.2026
summas 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) ning alates 01.04.2026 kuni A. O. täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 318,62 eurot kuus (baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 62,76 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).
3.Resolutsiooni p-s 2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest
vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Elatise summad kanda iga jooksva kuu 5. kuupäevaks J. O. arvelduskontole nr XXX.
5.Juhul, kui A. O. on kohtumenetluse kestel A. O.-le maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, s.h 09.05.2026 kokku tasutud 924 eurot ning 10.06.2026 tasutud 318,62 eurot.
6.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 12.03.2026 esitatud ning 24.03.2026 täpsustatud hagiavalduse kohaselt sündis J. O. (hageja seaduslik esindaja) ja A. O. (kostja) kooselust XXX poeg A. O. (hageja). Hageja seaduslik esindaja ning kostja kooselu lõppes mais 2025 aastal ning hageja jäi elama emaga. Peale vanemate lahkuminekut on kostja hagejaga kohtunud kahel korral mõneks minutiks. Laps isa juures ei käi ega ööbi. Lapsevanemate vahel suhtluskorda kokku lepitud ei ole. Hageja isa ei täida ülalpidamiskohustust korrapäraselt, kostja keeldub elatise maksmisest miinimummääras. Lapse ema on korduvalt, seda suuliselt, pöördunud lapse isa poole elatise tasumise nõudes. Vaatamata lapse ema pöördumistele ei ole kostja asunud täitma elatise tasumise kohtust. Kõik lapsega seonduvad kulud kannab lapse ema. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 890 eurot, sh kommunaalkulud 85 eurot, beebikooli kulud 40 eurot, TV ja internet 10 eurot, riided ja jalatsid 200 eurot, hügieen (šampoon, palsam, dušigeel, seep, mähkmed) 150 eurot, toidukulu 200 eurot, majapidamisvahendid 15 eurot, tervishoid (vitamiinid, ravimid) 50 eurot, meelelahutus 50 eurot, muud kulud (sh bassein) 90 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses alates 12.03.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
Kostja vastus Kostja tunnistas oma vastuses nõuet osaliselt ning märkis, et on pidevalt ja vabatahtlikult tasunud elatist summas 300 eurot kuus, tehes makseid regulaarselt iga kuu 10.–15. kuupäeva vahel. Kostja on hetkel töötu ning tal puudub püsiv sissetulek. Kostjal on laenukohustus, mille igakuine makse on 19 eurot. Kostja leiab, et 300 eurot kuus vastab mõistlikule ja tavapärasele elatise määrale, arvestades tema maksevõimet ja senist maksekäitumist. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.
2.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2025 kuni 31.03.2026 oli baassummaks 282,31 eurot ning alates 01.04.2026 on baassummaks 295,86 eurot.
3.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on J. O. ja kostja (dtl 22). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
4.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja
tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja on oma vastuses märkinud, et on hagejale pidevalt ja vabatahtlikult tasunud elatist summas 300 eurot kuus. Samas ühtegi tõendit nimetatu osas ei ole kostja ise kohtule esitanud. Kohtu enda tehtud päringust krediidiasutustele nähtub, et kostja on jaanuaris 2026 tasunud elatist 300 eurot, veebruaris 2026 tasunud 300 eurot, mais 2026 on tasunud elatist märtsi eest 302 eurot, aprilli eest 302 eurot ja mai eest 320 eurot ning samuti on tasutud juunis 2026 elatist 318,62 eurot (dtl 84-86). Arvestades, et kostja on elatist tasunud miinimumist vähem (v.a mai ja juuni eest) ning ka hilinemisega (märtsi ja aprilli elatis on tasutud alles mais), siis on kohtu hinnangul elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
5.Hageja on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kohtul puudub seega alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.
6.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on menetluses viidanud oma majanduslikule olukorrale, s.h et kostjal puudub töökoht ja püsiv sissetulek ning kostjal on igakuine laenukohustus. Kohus on oma 12.05.2026 kirjas (dtl 43-46) kostjale selgitanud, et kui kostja leiab, et ta ei ole majanduslikult suuteline elatist hagejale nõutud määras tasuma, siis tuleb kohtule vastavaid asjaolusid tõendada, s.h esitada selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute
ja väljaminekute kohta ning andmeid ja dokumente kostja varalise seisundi kohta. Kostja ei ole kohtule ühtegi täiendavat dokumenti ega tõendit oma majandusliku olukorra kohta esitanud. Kohus on teinud ise päringud krediidiasutustele, milledest nähtub, et kostja omab arvelduskontot ning hoiukontot, mille jäägid on 0 eurot ja väärtpaberikontot, millel tehingud puudusid (dtl 83-87). Samuti omab kostja kontot AS-s XXX, mille saldo oli samuti 0 eurot (dtl 95-96). XXX AS-s olevalt arvelduskontolt nähtub, et kostja on saanud ka detsembri 2025 eest ja jaanuari 2026 eest töötasu 850 eurot kuus Osaühingult XXX. Ühtegi muud regulaarset sissetulekut kontodelt ei nähtu. Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud igakuised kulud kostjal tekivad. Võimaliku laenukohustuse olemasolu ei ole aga elatise vähendamise aluseks. Samuti ei saa pidada kostjat isikuks, kellel sissetulek üldse oleks puudunud või võimalust sissetulekut saada puuduks. Kostja ei ole kohtule esile toonud ühtegi selgitust ega tõendit, millest nähtuks, mis takistab kostjal töökoha leidmist ja regulaarse sissetuleku saamist. Kostja ei ole töövõimetu ning üksnes töötuks olemine ei vabasta kostjat hageja ülalpidamiskohustusest. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 alusel ning hageja elatise nõue alates hagiavalduse esitamisest, s.o 12.03.2026, on põhjendatud miinimummääras.
7.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb välja mõista elatis alates 12.03.2026 kuni 31.03.2026 summas 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) ning alates 01.04.2026 kuni A. O. täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 318,62 eurot kuus (baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 62,76 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatise summad tuleb tasuda hageja taotlusel hageja seadusliku esindaja arveldusarvele igakuiselt 5.kuupäevaks.
8.Juhul, kui A. O. on kohtumenetluse kestel A. O.-le maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, s.h 09.05.2026 kokku tasutud 924 eurot ning 10.06.2026 tasutud 318,62 eurot.
9.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
10.Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.