Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Anu Saaliste
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.09.2026.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-26-9506
Tsiviilasi A. U. (U.) ja E. U. (U.) hagi E. U. (U.) vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind hageja I 2867,58 eurot nõude puhul Tsiviilasja hind hageja II 2437,47 eurot nõude puhul Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I A. U. (isikukood XXX) Hageja II E. U. (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja M. U. (isikukood XXX, elukoht
XXX, e-post: XXX) Kostja E. U. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
(sissetulek kokku 1282 eurot). Ema igakuised vältimatud kulud on 650 eurot kuus. Asjaolu, et kostja hoiab kõrvale oma kohustustest toetada lapsi ja tagada neile nende arenguks, hariduseks ja terviseks vajalik, kahjustab hagejate huve. Hagejad nõuavad kostjalt hagi tagamise korras elatise väljamõistmist 318,62 eurot kummalegi lapsele, kokku 637,24 eurot. Hagejad paluvad:
10.08.2026 kirjaga määras kohus pooltele tähtaja kuni 21.08.2026 esitada kohtule poolte vahel allkirjastatud kompromissleping (või kompromisslepingu tingimused, et kohus saaks koostada pooltele kompromisslepingu projekti). 21.08.2026 kirjaga rahuldas kohus kostja taotluse ja pikendas kompromisslepingu või selle tingimuste esitamise tähtaega kuni 27.08.2026. 28.08.2026 edastas kohus pooltele täiendava kirja koos kohtu poolt koostatud kompromisslepinguga, paludes esitada kohtule allkirjastatud kompromissi hiljemalt 01.09.2026. Kohtu määratud tähtajaks pooled kohtule allkirjastatud kompromisslepingut ei edastanud. Kostja kohtu pöördumistele vastanud ei ole. Samuti ei õnnestunud kohtul kostjat telefoni teel kätte saada. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud enda vanematelt ülalpidamist saama. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: − hagejate ema ja kostja on alaealiste hagejate A. U. ja E. U. vanemad; − hagejad elavad koos emaga; − hagejate eest tasutakse hagejate ema kontole lapsetoetust kokku 160 eurot. Hagiavalduse kohaselt on ühe lapse igakuised vältimatud püsikulud keskmiselt 662 eurot. Hagejate ema igakuised sissetulekud on kokku 1282 eurot ning vältimatud kulud on kokku 650 eurot. Hagejate emal ei ole piisavat sissetulekut, et katta ära laste püsikulud ja enda vältimatud kulud oma sissetulekust (1282 – 2 x 662 – 650= –692). Hagejate ema on selgitanud, et praegu aitavad laste kasvatamisel ka tema enda vanemad. Elatiskalkulaatori andmetel on alates 01.04.2026 elatise miinimummäära suuruseks hageja I osas 318,62 eurot kuus ja hageja II osas 270,83 eurot kuus (arvesse on võetud lapsetoetust ja
mastaabisäästu, kuivõrd hageja II ja hageja I vanusevahe on väiksem kui 3 aastat). Vanem, kes ei täida oma ülalpidamiskohustust, peab arvestama kohustusega maksta vähemalt nn miinimumelatist, kui puuduvad elatise vähendamise alused. Tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist PKS § 101 sätestatud suuruses. Kostja on 05.08.2026 vastuses eeltoodud summades (s.o 318,62 eurot kuus ja 270,83 eurot kuus) nõustunud hagejatele elatist tasuma. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus rakendas 08.05.2026 hagi tagamise määrusega hagi tagamise abinõusid, milleks oli kostja kohustamine hagi tagamise korras tasuda hagejatele kohtumenetluse ajal elatist miinimummääras kuni tsiviilasjas nr 2-26-9506 tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kuivõrd menetlust lõpetav lahend ei ole jõustunud, jätab kohus hagi tagamise abinõud jõusse otsuse täitmist tagavate abinõudena. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tsiviilasja hinnaks on hageja I nõude puhul 2867,58 eurot (9 kuud x 318,62 eurot) ja hageja II nõude puhul 2437,47 eurot (9 kuud x 270,83 eurot). Menetluskulude jaotamine TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Saaliste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.