Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 9. oktoober 2026
Tsiviilasja number
2-25-124965
Tsiviilasi
Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu avaldus Zurab Abuladze vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. veebruari 2026. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Avaldaja (määruskaebuse esitaja) Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maksim Fedotov Puudutatud isik Zurab
XXXXXXXXXXXX)
Abuladze
(isikukood
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 25. veebruari 2026. a määrus tsiviilasjas nr 2-25124965 ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu määruskaebus osaliselt.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
1.Kohtla-Järve linn, XXX korteriühistu (avaldaja) esitas 21. oktoobril 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Zurab Abuladze (puudutatud isik) vastu 1456 euro 54 sendi väljamõistmiseks. Puudutatud isik teatas, et tasus avaldajale võlgnevuse katteks kokku 1376 eurot 54 senti kahe osamaksega (17. oktoobril 2025 ja 31. oktoobril 2025) ning esitas arve nr 0925/19, mille kohaselt kuulub tasumisele 1376 eurot 54 senti (1277,16 + 99,38). Avaldaja teatas 20. novembril 2025, et puudutatud isikul on tasumata veel põhivõlg 80 eurot, hüvitamata riigilõiv 25 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Kohtunikuabi tegi 21. novembril 2025 maksekäsu põhinõude 80 eurot, riigilõivu 25 eurot ja menetluskulu 20 eurot väljamõistmiseks. Puudutatud isik esitas maksekäsu peale määruskaebuse, sest 80-eurone põhinõue on ebaselge. Pärnu Maakohus tühistas
maksekäsu ja andis maksekäsu kiirmenetluses oleva nõude puudutatud isiku vastu üle menetlemiseks Viru Maakohtule.
2.Avaldaja esitas 9. jaanuaril 2026 Viru Maakohtule avalduse puudutatud isiku vastu perioodi 1. jaanuar 2025–30. november 2025 eest võlgnevuse 271 eurot 43 senti ja viivise 8 senti väljamõistmiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Vastusena puudutatud isiku seisukohale selgitas avaldaja, et puudutatud isik ei eita, et tal oli avaldaja ees võlgnevus, mistõttu avaldaja oli sunnitud pöörduma kohtusse, kandma menetluskulusid ja tasuma riigilõivu. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduse kohaselt oli puudutatud isiku võlg 30. septembri 2025. a seisuga 1456 eurot 54 senti, võlgnik tasus kokku 1376 eurot 54 senti. Puudutatud isik kustutas 17. oktoobri 2025. a seisuga vaid osa võlast. Avaldaja ei nõustu, et tema nõuded pidid piirduma vaid arves nr 0925/19 esitatuga. Nüüd palub avaldaja välja mõista võlgnevus, mis on kujunenud perioodi 1. jaanuar 2025 kuni 30. november 2025 eest, st see sisaldab võlgnevust, mis tekkis pärast 30. septembrit 2025.
3.Puudutatud isik avaldaja nõudeid ei tunnista. Puudutatud isik leiab, et kohtusse pöördumine oli põhjendamatu, sest võlgnevus oli täielikult tasutud enne dokumentide kohtusse edastamist. Avaldaja ei kontrollinud hagi esitamisel võlgnevuse tegelikku seisu ning esitas seeläbi kohtule ebaõigeid ja ajakohatuid andmeid. Puudutatud isik selgitas, et sai 30. septembril 2025 korteriühistu arve nr 0925/19, mis oli esitatud 2025. aasta septembri teenuste eest. Arve sisaldas andmeid võlgnevuse kohta 30. septembri 2025 seisuga 1149 eurot 71 senti, arvestatud viivis oli 99 eurot 38 senti ning 2025. aasta septembri teenuste maksumus 127 eurot 45 senti. Arve tasumise tähtaeg oli 31. oktoober 2025. Puudutatud isik maksis 17. oktoobril 2025 avaldaja arvelduskontole 1277 eurot 16 senti, mis kattis täielikult võlgnevuse seisuga 30. september 2025 (1149,71 eurot) ning 2025. aasta septembri teenuste maksumuse (127,45 eurot). 31. oktoobril 2025 tasus puudutatud isik viivise 99 eurot 38 senti. Seega maksed olid tehtud ettenähtud tähtaja jooksul ja avaldaja kohtusse pöördumise hetkeks oli nõue juba täielikult täidetud ning puudus alus kohtumenetluse algatamiseks. Puudutatud isik on töötuna arvel ning on osaliselt töövõimetu, mistõttu on tal majanduslikud raskused. Vastavalt avaldaja 10. juuni 2023. a üldkoosoleku otsuse punktile 2 esitatakse hagi kohtusse juhul, kui võlgnevus ületab 400 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus jättis 25. veebruari 2026. a määrusega avaldaja avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse kohaselt tugineb avaldaja nõude esitamisel asjaolule, et puudutatud isik korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Puudub vaidlus, et puudutatud isik kuulub avaldaja liikmete hulka. Avaldajal lasus kohustus tõendada, et puudutatud isikul on täitmata kohustusi avaldaja ees, samuti nende täitmata kohustuste suurust. Maakohus leidis, et avaldaja on ise segaduses oma nõuete esitamise ja arvestamisega. - Arve nr 0925/19 tasumise tähtaeg oli 31. oktoober 2025 (dtl 117; varasema perioodi eest tasumata 1249 eurot 9 senti sh viivis seisuga 30. september 2025 99 eurot 38 senti,
oktoobrikuu eest arvestati 127 eurot 45 senti). Kokku tuli arve nr 0925/19 alusel tasuda 1376 eurot 54 senti. Maakohus leidis, et arvestades arve nr 0925/19 tasumise tähtaega ei saanud avaldaja 21. oktoobri 2025. a maksekäsu kiirmenetluses nõuda oktoobri eest arvestatud makset, kuivõrd selle tasumise tähtaeg ei olnud veel saabunud. - Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks oli puudutatud isikul tasumata 99 eurot 38 senti. Puudutatud isik tasus arve nr 0925/19 tähtaegselt. - Maakohtule esitatud avalduses nõuab avaldaja puudutatud isikult võlgnevust, mis on tekkinud perioodi 1. jaanuar 2025–30. november 2025 (dtl 102) eest ja see on väidetavalt 271 eurot 43 senti, millele lisandub viivis põhikirja p 4.2.6 ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 42 alusel 8 senti, kokku 271 eurot 51 senti. Maakohus ei nõustunud avaldajaga, et nõue on esitatud perioodi 1. jaanuar 2025–30. november 2025 eest. Maakohus tõi välja, et arve nr 1025/19 (tasumise tähtajaga 30. november 2025) järgi on 1. oktoobrist 2025 kuni 31. oktoobrini 2025 laekumisi tehtud 1376 eurot 54 senti, novembrikuu eest oli arvestatud 139 eurot 31 senti (dtl 116). Seega, kui avaldaja nõuab võlgnevust 30. novembri 2025. a seisuga, siis sai tasumata summa olla 139 eurot 31 senti. Ka puudutatud isikule 30. novembril 2025 esitatud arve nr 1125/19 (dtl 15) kohaselt oli 30. novembri 2025 seisuga tasumata 139 eurot 31 senti, detsembri 2025. a eest arvestati 132 eurot 20 senti, kuid selle summa tasumise tähtaeg oli 31. detsember 2025. Maakohus leidis, et avaldaja on enne nõude esitamist jätnud tähelepanuta 10. juuni 2023. a üldkoosoleku otsuse, mille kohaselt esitatakse võlanõue korteriomaniku vastu juhul, kui võlg ületab 400 eurot. Käesoleval juhul ei ületanud puudutatud isiku võlgnevus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkel ega ka maakohtule avalduse esitamisel 400 eurot. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et avaldaja nõue on põhjendamatu.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning palub teha uue määruse, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli peamiseks ja ainsaks põhjuseks, miks maakohus jättis avalduse rahuldamata, 10. juuni 2023. a üldkoosoleku otsus ja võla suurusele kehtestatud limiit kohtusse pöördumiseks. Avaldaja leiab, et selline maakohtu järeldus on ekslik, sest korteriühistu liikmed kinnitasid igal aastal toimunud üldkoosolekul tegevusplaani konkreetseks ajaperioodiks. Kui 2023. aastal otsustasid korteriühistu liikmed kehtestada võlasummale limiidi, mille nõudmiseks võis pöörduda kohtusse, puudutas see otsus aastaid 2023/2024. Hiljem, s.o 2024/2025 ja 2025/2026 aastate tegevusplaanide kinnitamisel, võlasumma limiiti kohtusse pöördumiseks vastu ei võetud ega kinnitatud. Järelikult puudutas 10. juuni 2023. a üldkoosoleku otsus konkreetselt vaid aastaid 2023/2024. Seega avaldaja kohtusse pöördumise ajal piirangud enam ei kehtinud. Avaldaja juhatus saatis võlgnikule korduvalt teateid võla ja selle tasumise kohustuse kohta. Avaldaja ei kontrolli pidevalt oma pangakontot, mistõttu juhatus sai teada võla osalisest kustutamisest alles 28. oktoobril 2025 puudutatud isiku esitatud vastusest kohtule. Puudutatud isik ei teavitanud avaldajat võla tasumisest. Kuna võlgnik ei täitnud pikka aega oma kohustusi, oli avaldaja sunnitud pöörduma kohtusse võla väljamõistmiseks ja kandma kulusid (menetluskulud ja riigilõiv).
Avaldajal on õigus võlgniku vastu kohtusse pöörduda ka siis, kui selleks on kehtestatud sisemine võlalimiit. Limiidi kehtestamist võib vaadelda protseduurina võlgnikega töötamisel. See ei jäta avaldajat ilma õigusest kaitsta kohtus oma huvisid. Seega ei anna see limiit kohtule seaduslikku alust võla väljamõistmisest keeldumiseks.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta määruskaebus rahuldamata. Puudutatud isik selgitas, et 30. septembril 2025 koostatud arvel nr 0925/19 oli võlasumma koos viivistega 1376 eurot 54 senti. Nimetatud arvel ei ole viidatud ühelegi muule summale. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkeks ei ületanud võlajääk 100 eurot, seega 10. juuni 2023. a üldkoosoleku p 2 tingimus (võlg peab ületama 400 eurot) kohtusse pöördumiseks ei olnud täidetud. Korteriühistu üldkoosoleku protokolle kuupäevadega 13. aprill 2024 ja 1. märts 2025 võib käsitada õigustühistena või vähemalt vaidlustatavatena, kuna nende vastuvõtmisel ei ole järgitud KrtS § 20 lõikes 2 sätestatud nõudeid ning puudub osalenud liikmete nimekiri, nagu nõuab mittetulundusühingute seaduse § 21 lõige 31. Just eeltoodust tulenevalt tugineb puudutatud isik 10. juuni 2023 üldkoosoleku protokollile.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 667 lg 2). Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt.
9.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asja lahendamisel valesti leidnud, et avaldaja avaldus tuli jätta rahuldamata, sest puudutatud isiku võlgnevus ei ületanud avaldaja 10. juuni 2023. a üldkoosoleku otsuse punktis 2 kokkulepitud piirmäära. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et isegi kui avaldaja üldkoosoleku otsusega on määranud, millisest võla suurusest alates võib avaldaja võlgniku vastu kohtusse pöörduda, ei anna selline otsus alust kohtule jätta avaldaja nõuet rahuldamata, kui võlg kokkulepitud summat ei ületa. Selline üldkoosoleku otsus sätestab avaldajale korteriomanike poolt heaks kiidetud võlgnikega tegutsemise raamistiku ning võib anda korteriomanikele aluse teha avaldaja juhatusele etteheiteid, kui näiteks kokkulepitud summat ületavate võlgnevuste korral võlgnike vastu ei ole nõuet kohtusse esitatud. Sellisel põhjendusel kohtusse esitatud avalduse rahuldamata jätmine ei ole aga põhjendatud. Olukorras, kus avaldaja pöördub kokkulepitud summa kehtestamise korral kohtusse väiksema võla alusel ja võlg ka kohtumenetluse ajal tasutakse, võib see anda aluse kohtukulude täielikuks või osaliseks jätmiseks avaldaja kanda. Kuna maakohus ei ole avaldaja nõuet sisuliselt läbi vaadanud, tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole andnud avaldajale võimalust täpsustada nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh nõude perioodi ja sissenõutavust. Asja uuel menetlemisel tuleb maakohtul selgitada välja nõude tekkimise asjaolud ja anda võimalus puudutatud isikule vastuväidete esitamiseks. Ringkonnakohus toob muu hulgas välja järgmist. Asja materjalide kohaselt andis Pärnu Maakohus 17. detsembri 2025. a määrusega avaldaja avalduse puudutatud isiku vastu võla
saamiseks üle Viru Maakohtule. TsMS § 486 lg 3 kohaselt jätkatakse korteriomandi ja kaasomandi asjas hagita menetlust, kui avaldaja ei ole taotlenud menetluse lõpetamist. TsMS § 487 lg 1 sätestab, et asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Korteriomandi ja kaasomandi asjas nõutakse nõude põhjendust ka asja edasi menetlemisel hagita menetluses. Viru Maakohus kohustas 18. detsembri 2025. a määrusega avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda avaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu. Avaldaja esitas avalduse, kus selgitas, et esitab võlanõude ajavahemiku 1. jaanuar 2025–30. november 2025 eest ning võlgnevus koos viivisega on 30. novembri 2025. a seisuga 271 eurot 51 senti. Ringkonnakohus selgitab, et pärast maksekäsu kiirmenetluse üleminekut hagita menetluseks ei ole avaldaja seotud üksnes maksekäsu kiirmenetluses märgitud summaga. Avaldaja võis TsMS § 376 lg 4 p 2 alusel suurendada majandamiskulude nõuet summade võrra, mis on muutunud sissenõutavaks pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Seejuures peab avaldusest olema selgelt aru saada, milline osa nõudest sisaldus algses maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja milline osa lisati hiljem. Avalduses endas peab olema selgelt välja toodud, millise perioodi eest raha nõutakse, st millal arved esitati ja millest nõue koosneb, samuti millal iga makse sissenõutavaks muutus. Avaldaja Viru Maakohtule esitatud avaldusest nõude kujunemist ei nähtu. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu määruse p-s 8 sedastatuga, et ka tegelik periood, mille kohta on nõue esitatud, ei ole kõiki asjaolusid arvestades selge. Kui esitatud nõue ja selle kujunemise aluseks olevad asjaolud ei ole selged ja tegemist on kõrvaldatavate puudustega, tuleb avaldajale määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Pärast nõude täpsustamist tuleb ka puudutatud isikule anda võimalus avaldaja nõudele sisuliselt vastata. Kohtutoimiku materjalide kohaselt jäi maksekäsu kiirmenetluses puudutatud isikul põhinõudest tasumata 80 eurot, kuid selle nõudmist ja võla kujunemise asjaolusid avaldaja maakohtule esitatud avalduses samuti selgitanud ei ole. Nõude suurendamisega saab olla tegemist üksnes juhul, kui maksekäsu kiirmenetluses rahuldamata jäänud nõue säilib maakohtule esitatud avalduse osana. Kui avaldaja ei nõua maakohtule esitatud avalduses enam maksekäsu kiirmenetluses tasumata (lahendamata) jäänud nõuet, vaid esitab üksnes hilisemal perioodil tekkinud nõuded, ei ole tegemist nõude suurendamisega TsMS § 376 lg 4 p 2 tähenduses, vaid uue nõude esitamisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista see iseenesest uue nõude menetlemist samas hagita menetluses. Küll aga peab maakohus sellisel juhul otsustama uute nõuete menetlusse võtmise, kontrollima menetluslike eelduste ja riigilõivu nõuete täitmist ning andma puudutatud isikule võimaluse neile vastata. Sellisel juhul ei kohaldu uue nõude osas ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajast tulenevad menetlusõiguslikud tagajärjed.
11.Avaldaja on määruskaebusele ja puudutatud isik oma vastusele lisanud uusi tõendeid. Maakohus otsustab määruskaebemenetluses esitatud tõendite asjakohasuse ja vastuvõtmise üle asja uuel läbivaatamisel.
12.Avaldaja taotles määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning uue määrusega avalduse rahuldamist. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis rahuldatakse määruskaebus osaliselt.
13.Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks lahendamiseks, jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi menetluskulude jaotuse ja § 174 lg 6 järgi menetluskulude suuruse kindlaksmääramine maakohtu otsustada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.