E.Z puhul 1095,39 eurot K.J-i puhul 1005,39 eurot C.B puhul 1005,39 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. mai 2026 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
O.B apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): O.B (isikukood XXX) Vastustajad (hagejad): E.Z (isikukood XXX) K.J (isikukood XXX) C.B (isikukood XXX) vastustajate seaduslik esindaja U.H (isikukood XXX), vastustajate lepinguline esindaja Jana Tanissaar
hagi O.B vastu elatise
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 14. mai 2026 otsus tühistada hagi täieliku rahuldamise, O.B-lt välja mõistetud sissenõutavaks muutunud elatise suuruse ja igakuise elatise välja mõistmise algustähtaja osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt, välja mõista O.B-lt sissenõutavaks muutunud elatis ajavahemiku 24. oktoober 2025 – 31. mai 2026 eest E.Z kasuks 673,05 eurot, K.J-i kasuks 600,47 eurot ja C.B kasuks 600,47 eurot; välja mõista O.B-lt elatis ajavahemikus 1. juuni 2026 – 31. august 2026 eest E.Z kasuks 134,84 eurot, K.J-i kasuks 104,84 eurot ja C.B kasuks 104,84 eurot; igakuine elatis E.Z, K.J-i ja C.B kasuks välja mõista alates
2.2.Mõista O.B-lt E.Z kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatis 673,05 eurot ajavahemiku 24. oktoober 2025 kuni 31. mai 2026 eest.
2.3.Mõista O.B-lt E.Z kasuks välja elatis 134,84 eurot ajavahemiku 1. juuni 2026 kuni 31. august 2026 eest.
2.4.Mõista O.B-lt E.Z kasuks alates 1. septembrist 2026 kuni E.Z täisealiseks saamiseni (XXXX) välja igakuine elatis 290,50 eurot (295,86 (baassumma) + 62,76 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 28,125 eurot (pool lasterikka pere toetusest jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (4)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprill 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
2.5.Mõista S. K.J C.B kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatis 600,47 eurot ajavahemiku 24. oktoober 2025 kuni 31. mai 2026 eest.
2.6.Mõista S. K.J C.B kasuks välja elatis 104,84 eurot ajavahemiku 1. juuni 2026 kuni 31. august 2026 eest.
2.7.Mõista S. K.J C.B kasuks alates 1. septembrist 2026 kuni K.J-i täisealiseks saamiseni (XXXXXXXXX) välja igakuine elatis 280,50 eurot (295,86 (baassumma) + 62,76 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) - 28,125 eurot (pool lasterikka pere toetusest jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (4)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprill 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
2.8.Mõista S. C.B C.B kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatis 600,47 eurot ajavahemiku 24. oktoober 2025 kuni 31. mai 2026 eest.
2.9.Mõista S. C.B C.B kasuks välja elatis 104,84 eurot ajavahemiku 1. juuni 2026 kuni 31. august 2026 eest. 2.10.Mõista S. C.B C.B kasuks alates 1. septembrist 2026 kuni C.B täisealiseks saamiseni (XXXXXXXXX) välja igakuine elatis 280,50 eurot (295,86 (baassumma) + 62,76 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) - 28,125 eurot (pool lasterikka pere toetusest jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (4)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 2.11.Sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda U.H (isikukood XXX) nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal U.H pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX) selgitusega „E.Z, K.J-i ja C.B elatis”. Igakuine elatis tuleb tasuda eespool nimetatud pangakontole iga kuu 10. päevaks järgmise kuu eest ette selgitusega „E.Z, K.J-i ja C.B elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
2.12.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt: O.B-l tuleb tasuda 1. septembri 2026 seisuga tekkinud elatise võlgnevus (otsuse p-d 2.2., 2.3., 2.5., 2.6., 2.8., 2.9,.) 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuuliselt igale hagejale (lisaks igakuisele elatisele) vähemalt 120 eurot ja kuuendas kuus kogu võlgnevuse jäägi. Maksed tuleb teha kuu viimaseks kuupäevaks.
3.O.B apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E.Z (hageja I), K.J (hageja II) ja C.B (hageja III, koos hagejad) esitasid 18. septembril 2025 Viru Maakohtule hagi O.B (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks perekonnaseaduse (PKS) §s 101 sätestatud miinimummääras alates 24. oktoobrist 2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hagejad kostja ja U.H (laste ema) alaealised lapsed. Hagejad elavad kostjast eraldi koos emaga. Kostja ei anna hagejatele piisavalt ülalpidamist. Hageja I igakuiste vajaduste rahuldamiseks kulub 570 eurot, hageja II vajaduste rahuldamiseks 560 eurot ja hageja III vajaduste rahuldamiseks 620 eurot. Hagejate ema sissetulek on lasterikka pere toetus 450 eurot ning lapsetoetus nelja lapse eest 360 eurot. Hagejate ema ja kostja ühisomandis on X linnas, XXX asuv korteriomand, samuti kuulub hagejate emale sõiduauto Chevrolet Captiva. Hagejate ema tegeleb laste kasvatamisega, mistõttu ei ole õiged väited, et ta lastesse ei panusta. Hagejate ema otsib tööd ja on töötuna arvele võetud. Hagejate ema ei käinud vanemate kooselu ajal tööl, sest kostja ei lubanud seda armukadeduse tõttu. Kostja oli hagejate ema vastu ka vägivaldne. Hagejate ülalpidamiseks ei saa pidada kostja makstavat sauna ehitamiseks võetud laenu. Sauna kasutas eelkõige kostja ning ta võib selle soovi korral müüa ja ära viia. Auto, mille kostja väidetavalt ostis laste vajaduse katmiseks, läks katki. Kuna hagejate emal ei olnud selle remondiks raha, müüs ta selle maha 1000 euro eest. Arvestada ei saa kostja kulusid korteriomandiga seotud majandamiskulude tasumiseks 300 euro ulatuses kuus, sest see summa puudutab aega, mil korteris elas kuus inimest. Praegu elab kostja korteris üksinda. Puudub mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimumsumma.
2.Kostja vaidles hagejate nõudele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja annab hagejatele vabatahtlikult igakuiselt 400–500 eurot, 19. märtsi 2026 istungil pakkus kostja
hagejate ülalpidamiseks kokku 500–515 eurot. Hagejate nõutud elatis on ebamõistlikult suur. Hagejate ema ei panusta laste ülalpidamisse rahas, ta ei tööta. Vanemate panus laste ülalpidamisse oleks seetõttu ebavõrdne, kui kostja maksaks hagejatele elatist miinimumsummas. Pärast kooselu lõppemist jäi hagejate emale sõiduk, mille eest kostja maksab 152,72 eurot laenu. Lisaks ehitas kostja hagejate emale kuuluvale kinnisasjale sauna, mille eest maksab igakuiselt laenu 151,49 eurot. Hagejate nõutud elatist tuleb laenumaksete võrra vähendada ja järele jääv summa jagada kolme lapse vahel võrdselt. Igakuine elatis igale lapsele peaks olema 168,79 eurot. Kostja töötasu on keskmiselt 1800 eurot. Hagejatele miinimumsummas elatise maksmisel satub kostja raskesse majanduslikku olukorda. Talle jääb kätte u 1000 eurot, kuid tal on vaja maksta laene 500 euro ulatuses, lisaks korteriomandiga seotud majandamiskulusid 300 eurot, kostja toidukulud on 450 eurot, samuti peab ta maksma hügieenitarvete, ravimite ja riiete eest.
MAAKOHTU OTSUS
Maakohus rahuldas 14. mai 2026 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hagejate kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatise (2019,71 eurot hagejale I + 1947,13 eurot hagejale II + 1947,13 eurot hagejale III) ajavahemiku 24. oktoober 2025 kuni 31. mai 2026 eest ja indekseeritud elatise seadusjärgses miinimummääras alates 1. juunist 2026 kuni laste täisealiseks saamiseni (290,50 eurot kuus hagejale I + 280,50 eurot kuus hagejale II + 280,50 eurot kuus hagejale III). Maakohus leidis, et perekonnaseaduses sätestatud elatise nõudmise eeldused on täidetud ja kostja sissetulek on piisav, et maksta hagejatele elatist miinimumsummas. Maakohus tuvastas, et kostja keskmine sissetulek on 2437 eurot ja põhjendatud kulud 1306,33 eurot. Sissetulekust põhjendatud kulude mahaarvamisel jääb kostjale 1130,67 eurot, mis on piisav miinimumsummas elatise maksmiseks. Maakohus leidis, et elatise vähendamiseks ei anna alust asjaolu, et hagejate emal pole kostjaga samaväärset töist sissetulekut. Hagejate ema annab hagejatele ülalpidamist vahetult, hagejad ei viibi kostja juures 7–15 ööpäeva kuus, kostja ei tee vabatahtlikke kulutusi ning ema tagab igapäevaselt hagejate kasvatamise, söögi, õpetamise, pesupesemise, koristamise jms. Vanema hoolduskohustuse väärtust ei saa hinnata 0 eurole. Samuti peab hagejate ema andma ülalpidamist veel ühele alaealisele lapsele ehk emal on kokku neli alaealist ülalpeetavat. Maakohus ei teinud sissenõutavaks muutunud elatisest ise mahaarvamisi, sest kostja ei ole selgelt välja toonud, kui palju elatist ta on hagejatele kohtumenetluse ajal maksnud. Kostja on teinud pangakonto väljavõtte järgi hagejate emale küll ülekandeid, kuid ühegi selgituseks pole märgitud elatis. Kohtumenetluse ajal elatisena tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Maakohus selgitas, et vanemad saavad tasutud summad omavahel kokku leppida. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Kostja esitas 27. mail 2026 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis 168,79 eurot kuus igale hagejale. Kostja taotleb ka, et kohtulahendi täitmisel arvestada kõik laste ülalpidamiseks suunatud tasutud vahendid alates hagi esitamise päevast kuni lõpplahendi jõustumiseni ning allesjäänud võlgnevuse tasumist ajatada 6 kuuks.
Hagejate nõutud elatis on kõiki asjaolusid arvestades ülemääraselt suur. Laste ema ei tööta ning ei panusta mitte midagi laste ülalpidamiseks. Olles terve noor naine, elab ta lastele ettenähtud rahaliste vahendite arvelt (riiklikud toetused, elatis). Ei ole õiglane, et üks vanem täidab ülalpidamiskohustust suures ulatuses, aga teine vanem ei panusta mitte midagi. Laste vanematel on võrdsed kohustused. Arvestades laste ema panuse puudumist laste ülalpidamisse ja laste elulaadi, on laste tegelikud vajadused vähem kui kahekordne elatise miinimum. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb elatise suuruse juures arvestada laste tavalist elulaadi, mis sõltub vanemate varalisest seisundist (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Maakohus ei arvestanud, et laste ema enda selgituste kohaselt on laste kulud väiksemad kui seadusjärgne miinimum. Laste kulud ei saa olla sama suured kui täiskasvanutel, sest lastel ei ole laenumakseid jms kulusid. Maakohtu välja mõistetud elatise suurust (kokku 810,60 eurot) tuleb vähendada kostja tasutavate laenumaksete võrra (kokku 304,21 eurot). Kostja tasub igakuiselt 152,72 eurot sõiduki eest, mis jäi pärast kooselu lõpetamist laste ema valdusesse ja oli vajalik laste jaoks. Samuti maksab kostja igakuiselt 151,49 eurot sauna eest, mis paikneb laste emale kuuluval kinnistul ja on vajalik laste jaoks. Ülejäänud summa 506,39 eurot tuleb jagada laste vahel võrdselt, nii et iga lapse elatise suurus on 168,79 eurot. Kostja keskmine töötasu on 1800 eurot. Kui kostja peab maksma elatist maakohtu määratud suuruses, satub kostja väga raskesse majanduslikku olukorda, kuna kostjal jääb elamiseks ainult 1000 eurot, millega ei ole võimalik rahuldada minimaalseid vajadusi. Kostjal on igakuised laenumaksed 701,67 eurot (autolaen 152,72 eurot, eluasemelaen 248,51 eurot ning kolm väikelaenu 131,19 eurot, 150,04 eurot ja 19,21 eurot), kommunaalmaksed 300 eurot, toidukulud 15 eurot päevas ehk 450 eurot kuus ja muud kulud nagu hügieen, ravi ja riided. Vaatamata oma piiratud majanduslikule olukorrale ei ole kostja hoidnud kõrvale oma ülalpidamiskohustusest ning on laste toetamiseks teinud järgmised ülekanded: 8. oktoobril 2025 – 400 eurot; 8. novembril 2025 – 500 eurot; 10. detsembril 2025 – 500 eurot; 8. jaanuaril 2026 – 600 eurot; 6. veebruaril 2026 – 515 eurot; 6. märtsil 2026 – 515 eurot; 9. aprillil 2026 – 700 eurot; 11. mail 2026 – 710 eurot; 8. juunil 2026 – 750 eurot; 9. juulil 2026 – 750 eurot. Alates elatise nõude esitamisest on laste ema mõjutanud laste suhtumist laste isasse, mistõttu ei ole isa saanud lastega viimastel kuudel kohtuda. Kostja soovib siiralt taastada lastega kontakti ning osaleda aktiivselt nende elus. Kostja kinnitab, et ei ole tarvitanud alkoholi ajal, mil lapsed viibisid tema juures või tema hoole all. Ta on alati pidanud oluliseks tagada lastele turvaline ja sobiv keskkond nende ühise aja jooksul.
4.Hagejad esitasid 26. juunil 2026 vastuse apellatsioonkaebusele, milles leidsid, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Maakohus leidis õigesti, et elatist on võimalik vähendada alla miinimumsumma PKS § 102 lg 2 järgi mõjuval põhjusel ning et praegusel juhul selline mõjuv põhjus puudub. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja majanduslik seisund võimaldab elatist maksta nõutud suuruses. Kui maakohtu menetluse ajal viibisid lapsed isa juures mõned päevad kuus, siis peale kohtuotsuse kuulutamist lapsed enam isa juures ei käi, sest kostjal on väga suured alkoholiprobleemid, mis on lastele vastuvõtmatu.
3.septembri 2026 menetlusdokumendis avaldas hagejate ema, et plaanib asuda tööle taksojuhina, vajalikud dokumendid on ettevalmistamisel ja auto on töö alustamiseks valmis. Kostja märgitud maksed kogusummas 5940 eurot on tehtud elatise katteks. Augustis 2026 tasus kostja elatist 780 eurot.
Hagejad olid nõus, et kostja tasub sissenõutavaks muutunud elatise kuue kuu jooksul.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada hagi täieliku rahuldamise, hagejalt välja mõistetud sissenõutavaks muutunud elatise suuruse ja igakuise elatise välja mõistmise algustähtaja osas. Ringkonnakohus saab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, arvutab välja elatise võla 1. septembri 2026 seisuga ning muudab igakuulise elatise väljamõistmise algustähtaega. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Maakohus mõistis kostjalt elatise välja kolme alaealise lapse kasuks alates 24. oktoobrist 2025 seadusjärgses miinimummääras. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse temalt välja mõistetud elatise suuruse osas. Lisaks väidab hageja, et maakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud kostja poolt tasutud elatisega.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et kostja peab tasuma hagejatele elatist PKS § 101 lg 1 järgi arvestatud miinimummääras ja elatise vähendamiseks alla miinimummäära alust ei ole. Nõustudes selles osas maakohtu määruse põhjendustega ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõiki põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus selles osas järgmist.
8.PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka halva majandusliku olukorra puhul, vaid peab kasutama oma vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Maakohus tuvastas Maksu- ja Tolliameti teatise ja kostja pangakonto väljavõttelt, et kostja sissetulek ühes kuus on keskmiselt 2437 eurot. Kostja põhjendatud väljaminekuteks hindas maakohus ilma ülalpidamiskohustuseta 1306,33 eurot. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu tuvastatut vaidlustanud. Arusaamatu on kostja väide apellatsioonkaebuses, et maakohtu määratud elatisnõude täitmiseks peaks tema sissetulek olema 3094 eurot. Maakohus on selgelt tuvastanud, et pärast oma püsikulude kandmist jääb kostjale tema sissetulekust 1130,67 eurot, millest piisab maakohtu määratud ulatuses elatise maksmiseks. Seega on kostja sissetulek piisav, et tasuda hagejatele elatist PKS § 101 lg 1 järgi arvestatud summas.
9.Apellatsioonkaebuse väidetest võib ringkonnakohtu arvates aru saada, et kostja vaidlustab laste vajaduste suurust. Kostja väidab, et laste kulud „olid oluliselt vähem kui minimaalsed“. Ringkonnakohus selgitab, et kooskõlas Riigikohtu praktikaga ei pea hagejad tõendama oma vajaduste rahuldamise kulude suurust, kui nad nõuavad kostjalt elatist seadusega ettenähtud minimaalsuuruses (vt RKTKo 16.01.2013 nr 3-2-1-160-12, p 17; RKTKo 29. 04.2015 nr 3-21-21-15, p 14). Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et hagejate kasuks seadusega ettenähtud minimaalsuuruses välja mõistetud elatis ületab hagejate mõistlikke vajadusi. Lapse vanemad ei pea tagama üksnes lapse vältimatute kulude katmist nagu leiab hageja, vaid vanemate kohus on tagada lapse ülalpidamine, st lapse kõigi tavapäraste eluvajaduste rahuldamine. See ei piirdu üksnes toidu või eluaseme tagamisega, vaid hõlmab kõike, mida laps oma eale ja arengule vastavalt vajab (sh tervishoid, haridus, huvitegevus jms). Asjaolu, et hagejad on oma vajaduste suuruse näidanud väiksemana kui kahekordne minimaalmääras elatis, ei tähenda seda, et kostja ei peaks maksma hagejatele minimaalsuuruses elatist. Maakohus on otsuse p-s 20 hinnanud mõlema vanema võimet elatist maksta ja leidnud põhjendatult, et hagejatele
tagab igapäevase hoolduse nende ema, kelle ülalpidamisel ja kasvatamisel on kokku neli alaealist last. Hagejad ei viibi kostja juures 7–15 ööpäeva kuus ja ei tee lisaks elatise maksmisele vabatahtlikke kulutusi. Hagejate emal ei ole võrreldes kostjaga samaväärset töist sissetulekut. Eeltoodud asjaoludel on põhjendatud, et kostja kanda jääb suurem osa hagejate rahalisest ülalpidamisest ning puudub alus vähendada maakohtu poolt kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud elatist. Kostja ei ole lastega võrreldes ebaproportsionaalselt halvemas olukorras. Vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest seetõttu, et ta ei hangi endale piisavat sissetulekut. Samuti ei saa teisi võlausaldajaid eelistada alaealistele lastele.
10.Eelnevat arvestades ei ole kostja ringkonnakohtu hinnangul tõendanud PKS § 102 järgi mõjuva põhjuse olemasolu elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära.
11.Ringkonnakohus nõustub kostja väidetega aga selles, et maakohus ei ole sissenõutavaks muutunud elatise suuruse kindlakstegemisel arvestanud kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatisega. Kohtulahendi resolutsiooni selguse huvides on üldiselt mõistlik kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatis märkida kohtulahendi resolutsioonis täpse summana. Maakohus on oma otsuses märkinud, et kohus ei tee sissenõutavaks muutunud elatisest ise mahaarvamisi, sest kostja ei ole selgelt välja toonud, kui palju elatist ta on hagejatele kohtumenetluse ajal tasunud ja seda asjaolu ei saanud maakohtu arvates tuvastada ka hagejate emale tehtud ülekannete alusel, sest maksete selgituseks pole märgitud „elatis“. Lisaks selgitas maakohus, et kohtumenetluse ajal elatisena tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada ja vanemad saavad tasutud summad omavahel kokku leppida. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul on asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise kohustus (TsMS § 392 lg 1, § 351). Alaealise lapse ülalpidamisasjas võib kohus koguda tõendeid ka omal algatusel (TsMS § 230 lg 3). Praegusel juhul on maakohus jätnud elatise tasumiseks kohtuotsuse tegemise ajaks kostja tehtud maksed välja selgitamata, millega on rikkunud oluliselt menetlusnorme ja eksinud sissenõutavaks muutunud elatise suuruse väljaarvutamisel. Eksitav ja ebaõige on praegusel juhul ka maakohtu selgitus tasaarvestuse tegemise võimalikkuse osas. VÕS § 200 lg 1 p 1 ei võimalda ülalpidamisnõudeid tasaarvestada.
12.Ringkonnakohtu menetluses ei ole pooltel vaidlust, et ajavahemikul november 2025 – mai 2026 on kostja tasunud hagejate ema pangakontole enne maakohtu otsuse tegemist 14. mail 2026 elatisena hagejatele kokku 4040 eurot. Maakohus mõistis sama ajavahemiku eest kostjalt välja hageja I kasuks 1949,11 eurot ja hagejate II ja III kasuks mõlemale 1879,13 eurot. Kuivõrd hageja ei ole määratlenud ei makse tegemisel ega ka ringkonnakohtu menetluses kui suures summas ta igale hagejale elatist maksis, siis lähtub ringkonnakohus eeldusest, et hageja tahe oli maksta elatist hagejatele võrdselt. Seega on kostja tasunud ajavahemikus november 2025 – mai 2026 igale hagejale elatisena 4040:3 = 1346,66 eurot, mis tuleb maakohtu poolt kostjalt välja mõistetud sissenõutavaks muutunud elatisest maha arvata. Maakohus mõistis ajavahemiku 24. oktoober – 31. oktoober 2025, st 8 päeva eest kostjalt hageja I kasuks välja 70,60 eurot ja hagejate II ja III kasuks kummalegi 68 eurot. Kostja on tasunud oktoobri 2025 eest elatisena 400 eurot. Seda on vähem kui kostja kõigile hagejatele oktoobris 2025 elatist kokku tasuma pidi (kostja pidi tasuma oktoobris 2025 hagejatele kokku 800,86 eurot). Kuivõrd kostja ei ole oktoobri 2025 osas täitnud oma kohustust ka edasiste maksetega, siis on kostjal hagejate ees elatise võlg oktoobris 2025 8 päeva eest vastavalt maakohtu poolt tuvastatule.
Seega muudab ringkonnakohus kostjalt välja mõistetava sissenõutavaks muutunud elatise suurust ja mõistab kostjalt sissenõutavaks muutunud elatisena ajavahemiku 24. oktoober 2025 – 31. mai 2026 eest välja hageja I kasuks 2019, 71 – 1346,66 =673,05 eurot ja hagejate II ja III kasuks kummalegi 1947,13 – 1346,66 = 600,47 eurot.
13.Maakohus mõistis kostjalt igakuise elatise välja alates 1. juunist 2026 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Pooltel ei ole ringkonnakohtus vaidlust, et kostja on hagejatele elatist tasunud juunist kuni augustini 2026 kolme kuu eest kokku 2210 eurot. Maakohtu otsuse järgi pidi kostja tasuma hagejale I selles ajavahemikus 871,50 eurot ning hagejatele II ja III kummalegi 841,50 eurot, kokku 2554,50 eurot. Kuivõrd hageja ei ole määratlenud ei makse tegemisel ega ka ringkonnakohtu menetluses kui palju elatist ta igale hagejale maksis, siis lähtub ringkonnakohus eeldusest, et hageja tahe oli maksta elatist hagejatele võrdselt, st igale hagejale 736,66 eurot. Seega on ajavahemiku 1. juuni – 31. august 2026 (3 kuud) eest kostjal elatise võlg hageja I ees 871,50 – 736,66 = 134,84 eurot ja hagejate II ja III ees kummalegi 841,50 – 736,66 = 104,84 eurot. Kokku on kostja täitmata kohustus elatise maksmisel seisuga 1. september 2026 hageja I ees 673,05 + 134,84= 807,89 eurot ja hagejate II ning III ees kummalegi 600,47 + 104,84=705,31 eurot. Maakohtu otsust tuleb vastavalt muuta.
14.Kostja on esitanud ringkonnakohtule taotluse lubada tal tasuda võlgnevus osade kaupa 6 kuu jooksul, hagejad kostja sellele taotlusele vastu ei vaidle. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse ja määrab TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et kostja peab tasuma sissenõutavaks muutunud elatise võla (seisuga 1. september 2026) hagejatele 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuuliselt igale hagejale (lisaks igakuisele elatisele) vähemalt 120 eurot ja kuuendas kuus kogu võlgnevuse jäägi. Maksed tuleb teha kuu viimaseks kuupäevaks.
15.Arvestades kostjapoolset elatise maksmist kohtumenetluse ajal, peab ringkonnakohus põhjendatuks muuta maakohtu otsust igakuulise elatise välja mõistmise algusaja osas ja mõista kostjalt hagejate kasuks igakuuline elatis välja alates 1. septembrist 2026. Kostja ei ole kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni avaldanud, et ta on septembri 2026 eest oma elatise tasumise kohustuse täitnud. Kui kostja on seda teinud, tuleb tasutud elatis lugeda kohtuotsuse täitmiseks.
16.Kooskõlas TsMS § 164 lg-ga 1 jätab ringkonnakohus poolte apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus maakohtus jääb muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.