lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-3750/26

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-3750/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1367
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 2Tsiviilkohtumenetluse ülesanneTsMS § 232 lg 1Tõendite hindamineTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 427Edasikaebamine hagi läbivaatamata jätmise määruse pealeTsMS § 442 lg 8Otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-3750/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.06.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

01.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-3750

Tsiviilasi

FW Force OÜ hagi Aktsiaseltsi ELVESO vastu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumistasude ümberarvutamise ja kahju hüvitamise nõudes. Hagi läbi vaatamata jätmine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

FW Force OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja FW Force OÜ, lepingulised esindajad advokaadid Angela Kase ja Liis Venelaine Kostja Aktsiaselts ELVESO, lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata hageja 28.06.2024 taotlused määruskaebuse lisade nr 1–4 vastuvõtmiseks ja tagastada need hagejale elektrooniliselt.
2.Harju Maakohtu 13.06.2024 määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
3.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise ja jõustumise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust ja see jõustub teatavaks tegemisel.

MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 466 lg 3Määruse teatavakstegemine ja jõustumine
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
ÜVVKS § 5 lg 2
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 25 lg 1Tavad ja praktika
1.Harju Maakohtu menetluses oli FW Force OÜ (hageja) hagi Aktsiaseltsi ELVESO (kostja) vastu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumistasude ümberarvutamise ja kahju hüvitamise nõudes.
1.1.Hageja tõi esile, et tema põhitegevus on kinnisvara üürile andmine ja käitus. Kostja on Rae vallale kuuluv elektri-, vee- ja soojusettevõte. Hagejale kuuluvad Rae vallas, Lehmja külas Sinikivi tee 8 ja 10 kinnistud (edaspidi: kinnistud I ja II). Detailplaneeringukohasele avalikult kasutatavale vee-, kanalisatsiooni- ja drenaažitorustikule Sinikivi väljastati kasutusluba 2006. a sügisel. Sinikivi tee 11 kinnistu (edaspidi: kinnistu III) on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (edaspidi: ÜVK). Pooled sõlmisid kinnistu III liitumislepingu 17.01.2019 ja 12.02.2019 edastatud tahteavalduste vahetamise tulemusena 29.03.2019.
1.2.Hageja soovib ÜVK-ga liita ka kinnistud I ja II, milleks esitas kostjale 17.04.2022 taotlused. Ta märkis kinnistute maksimaalseks vee tarbimiseks vastavalt 30 ja 50 m3/kuus. Kostja vastas 25.04.2022, et kinnistutele lubatud veevarustuse maksimaalne tarbimine on vastavalt 75 ja 66 m3/kuus ning liitumistasu ühe kinnistu kohta on ligikaudu 43 417,51 € (lisandub käibemaks). Hageja peab kinnistute I ja II liitumistasu summasid ülemäära kõrgeks. Kostjal tuleb liitumistasu arvutada ÜVVKS §-s 6 sätestatud korras. Pakutud tasud on õigusvastased ka seetõttu, et need ei ole sama arenduspiirkonna kinnistute liitumistasudega ühetaolised. Seetõttu palub hageja kohtul kohustada kostjat arvutama liitumistasud ümber.
1.3.Hageja nõuab kostjalt ka VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel varalist kahju, mis tekkis enne kohtumenetlust õigusabi teenuse kasutamisega summas 2667,50 €.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole esitanud kostjale taotluseid kinnistute I ja II liitumiseks ÜVK-ga. Hageja käsitleb 17.04.2022 taotluseid ekslikult liitumistaotlustena. Ta üksnes palus väljastada tehnilised tingimused projekti koostamiseks. Kostja saatis 25.04.2022 tehnilised tingimused ja selgitas, et enne ehitusloa taotlemist tuleb kooskõlastada projekt kostjaga ja sõlmida liitumisleping: kinnistule lubatud veevarustuse maksimaalne vooluhulk on 2,5 l/s, liitumistasu on ligikaudu 43 417,51 € (lisandub käibemaks). Hagejal ei ole sissenõutavaks muutunud nõudeõigust liitumislepingu sõlmimiseks ega selle üksiku tingimuse (liitumistasu suuruse) määramiseks olukorras, kus ta ei ole kinnistute I ja II suhtes esitanud liitumistaotluseid. Vahepeal möödunud ajal liitujate lisandumise tõttu kujunevad liitumistasud käesoleval ajal arvutades väiksemaks kui 25.04.2022 nimetatud ligikaudsed summad.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3.Maakohus tegi 13.06.2024 määruse (vaidlustatud määrus), millega jättis hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Ühtlasi otsustas kohus, et kulud määratakse rahaliselt kindlaks edaspidi.
3.1.ÜVVKS § 5 lg 21 kohaselt sõlmitakse liitumisleping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel. Rae Vallavolikogu 21.03.2006 määrusega nr 16 kehtestati valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri (edaspidi: eeskiri), mille § 5 näeb mh ette järgmist: -

-

toimub liitumine liituja poolt ÜVK omanikule või valdajale esitatud taotluse põhjal sõlmitava liitumislepingu alusel (lg 1); loetleb andmed, mis tuleb taotluses esitada (lg 2); ÜVK omanik või valdaja vaatab liitumistaotluse läbi ning väljastab liituda soovijale liitumistingimused või põhjendab liitumistaotluse rahuldamisest keeldumist kirjalikult 30 kalendripäeva jooksul liitumistaotluse saamisest arvates (lg 4); loetleb andmed, mis määratakse liitumistingimustes (lg 6); liitumisleping sõlmitakse 30 kalendripäeva jooksul pärast nõuetekohase liitumisprojekti esitamist ÜVK omanikule või valdajale (lg 8); liitumisleping sõlmitakse kirjalikult vastavalt eeskirja lisas 1 kehtestatud vormile ning selles määratakse kindlaks kõik viis liitumiseks vajalikud tingimused, sh liitumistasu suurus, selle tasumise kord ning liitumise tähtaeg (lg 9).

3.2.Maakohus leidis, et hageja 17.04.2022 taotluseid kostjale (hagi lisad nr 12 ja 13) saab pidada taotlusteks väljastada tehnilised tingimused ja tegemist ei ole liitumistaotlustega, mis vastaks eeskirja §-le 5. Järelikult ei ole hageja esitanud korrektseid liitumistaotluseid ja on pöördunud kohtusse ennatlikult ning kostja ei ole seega saanud hagejale ka sellega seoses õigusvastaselt kahju tekitada. 2 (4)
3.3.Hageja väidab, et poolte vahel oli praktika ja sarnaselt praegusele tegutsemisviisile sai hageja 2019. a liitumislepingu kinnistule III. Kostja vaidleb nimetatule vastu, leides, et isegi kui nimetatud juhul (ehk enam kui kolm aastat varem) toimus liitumine vastuolus eeskirjaga, ei tähenda see, et eeskirjaga vastuolus olevat praktikat peaks jätkama. Seejuures on kostja selgitanud hagejale vajadust esitada kinnistute I ja II liitumislepingute sõlmimiseks avaldused.
3.4.Lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud (VÕS § 25 lg 1). Praktikaks viidatud sätte tähenduses on käitumisreeglid, mis on välja kujunenud konkreetsete lepingupoolte vahel. Poolte vahel välja kujunenud praktika kohustuslikkus põhineb lepingute siduvuse põhimõttel, st poolte kohustused võivad olla otse kokku lepitud või kaudselt, käitumisega. Selle sätte tähenduses on praktika poolte vahel järjepidevas suhtlemises väljakujunenud käitumine. Praktikaks kujuneb käitumine, mida mõlemad pooled teavad ja tunnustavad ja millest nad ühtemoodi aru saavad (vt VÕS komm I, § 25).
3.5.Maakohtu hinnangul ei ole poolte vahel välja kujunenud praktikat, mille kohaselt saaks lugeda, et hageja on kostjale esitanud kinnistute I ja II liitumistaotlused. Poolte vahel üks kord 2019. a sarnasel viisil liitumislepingu sõlmimine oli ühekordne käitumine. Seega ei saa leida, et oleks järjepidevas suhtlemises välja kujunenud mingisugune konkreetne käitumine.

POOLTE SEISUKOHAD

4.Hageja esitas 28.06.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Teise võimalusena taotleb hageja menetluskulude jaotuse muutmist nii, et need jäävad kostja kanda. Kaebusega seotud menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Maakohus jättis hagi ekslikult hagi läbi, rikkudes põhjendamiskohustust ja kohaldades valesti TsMS § 423 lg 2 p 2. Vaidlustatud määrusest pole aru saada, miks ei ole hageja eesmärki võimalik saavutada. Seejuures tugineb vaidlustatud määrus kohtu valikuliselt hinnatud tõenditele, misläbi on kohus rikkunud kohustust hinnata kõiki tõendeid (TsMS § 232 lg 1). Vaidlustatud määrusest ei selgu, mis asjaolud on maakohus tuvastanud ja millised järeldused nende põhjal teinud (TsMS § 442 lg 8). Ühtlasi eksitas maakohus pooli, jättes eelistungil mulje justkui kinnistu III liitumise asjaolud omavad vaidluse lahendamisel tähtsust, kuid asus määruses seisukohale, et see siiski ei ole oluline.
5.Kostja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse.
7.Maakohus jättis hageja nõuded läbi vaatamata sisuliselt põhjendustega, et ta ei tuvastanud kinnistute I ja II ÜVK-ga liitumise taotluste esitamist ning esile toodud asjaoludel ei saa lähtuda pooltevahelisest praktikast kinnistu III liitumise põhjal. Sel viisil toimides väljus maakohus piiridest, milles saab otsustada hagi läbi vaatamata jätmist. Nimelt ei või TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamisel hinnata tõendeid, vaid lähtuda tuleb hageja esitatud faktiväidetest ja eeldada nende õigsust (vt nr RKTKm 18.11.2013, 3-2-1-120-13, p-d 12 ja 13; TlnRnKm 04.03.2022, 2-20-4358, p 10). Hageja väitel on ta esitanud liitumistaotlused ja kostja vaidleb sellele vastu. Kohus ei saa ilma tõendeid hindamata kujundada seisukohta, kas hageja väide on tõendatud. Samuti ei saa ilma tõenditeta hinnata, kas hageja avaldused (nende koostoimes) vastavad eeskirja § 5 tingimustele. Siinjuures saab hageja tahteavaldusena mõista hagiavalduses ja hiljem menetluses avaldatut. Samuti ei saa ilma tõendeid analüüsimata vastata küsimusele, kas kinnistu III liitumisel kujunes pooltevaheline praktika. Neil kaalutlustel tuleb vaidlustatud määrus tühistada. Menetlusökonoomiast lähtudes ei pea 3 (4)

ringkonnakohus vajalikuks käsitleda kaebuse väiteid (TsMS § 2), sest see ei muudaks kaebuse lahendust.

8.Võttes arvesse eelmises punktis esitatud põhjendust, pole ringkonnakohtul vaja uurida kaebusele lisatud tõendeid. Seetõttu jäävad tõendid vastu võtmata ja tagastatakse. Kui hageja soovib neile tugineda asja sisulisel läbivaatamisel, saab ta esitada tõendid uuesti maakohtule.
9.Menetluskulude jaotus tuleb maakohtul uuesti otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest (TsMS § 173 lg 3).
10.Hagi läbi vaatamata jätmise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale, millega määruskaebus rahuldatakse ja asi saadetakse menetluse jätkamiseks maakohtule, et saa esitada määruskaebust Riigikohtule (TsMS § 427 ls 1, § 696 lg 1 ls 1). Käesolev määrus jõustub teatavaks tegemisel (TsMS § 466 lg 3 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja