11 753,07 eurot Hageja: Swedbank AS (registrikood: 10060701; asukoht: XXX-), lepinguline esindaja Marjel Mõis, e-post: XXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: Asja läbivaatamine
M. S. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX)
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista M. S.-ilt välja Swedbank AS kasuks poolte vahel 07.02.2024 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku 3243,50 eurot (millest põhiosa 3056,77 eurot, intress 32,34 eurot ja viivis 154,39 eurot) ning viivis põhinõudelt (3056,77 eurot) alates 19.02.2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Mõista M. S.-ilt välja Swedbank AS kasuks poolte vahel 08.03.2024 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku 3622,96 eurot (millest põhiosa 3417,04 eurot, intress 33,93 eurot ja viivis 171,99 eurot) ning viivis põhinõudelt (3417,04 eurot) alates 19.02.2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Mõista M. S.-ilt välja Swedbank AS kasuks poolte vahel 15.05.2024 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku 2909,55 eurot (millest põhiosa 2744,42 eurot, intress 27,00 eurot ja viivis 138,13 eurot) ning viivis põhinõudelt (2744,42 eurot) alates 19.02.2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Mõista M. S.-ilt välja Swedbank AS kasuks poolte vahel 27.07.2024 sõlmitud
laenulepingust nr tulenev võlgnevus kokku 950,43 eurot (millest põhiosa 896,40 eurot, intress 8,91 eurot ja viivis 45,12 eurot) ning viivis põhinõudelt (896,40 eurot) alates 19.02.2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta menetluskulud kostja M. S. kanda.
7.Mõista M. S.-ilt välja Swedbank AS kasuks menetluskuludena riigilõiv 910 eurot.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Swedbank AS esitas 19.02.2026 Viru Maakohtule hagi M. S. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled laenulepingud nr XXX, XXX, XXX, XXX, millega andis hageja kostjale laenud kokku summas 15 500 eurot (5000+5000+4000+1500). Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 21.07.2025 kostjale lepingute ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 22.08.2025, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista kokku 10 726,44 eurot ja lisanduva viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
2.Kohus võttis hagi 20.02.2026 menetlusse ning kohustas kostjat esitama hagiavaldusele kirjaliku vastuse 20 päeva jooksul alates hagi menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Samuti rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse ning seadis hagi tagamiseks kostjale kuuluvale kinnistule asukohaga XXX (registriosa number XXX) kohtuliku hüpoteegi summas 12 663,07 eurot hageja kasuks.
3.Kostja kinnitas 27.02.2026 kohtule saadetud e-kirjas menetlusdokumentide kättesaamist ning teatas, et tasub võla esimesel võimalusel. Kohus määras kostjale võla tasumisest teatamise tähtajaks 19.03.2026, mis oli ühtlasi hagile sisulise vastuse esitamise tähtpäev. 25.03.2026 pöördus kohus kostja poole uuesti ning palus teatada, kas võlg on tasutud, ja tasumise korral esitada selle kohta tõend. Kostja kohtu määratud tähtajaks ega ka pärast kohtu täiendavat pöördumist võla tasumise kohta teadet ei esitanud ega vastanud. Kohus pöördus 31.03.2026 hageja poole, paludes teatada, kas kostja on hagejaga võimaliku kompromissi sõlmimiseks ühendust võtnud ja/või võlgnevuse tasunud. Hageja teatas 06.04.2026 kohtule, et kostja ei ole kompromissi sõlmimiseks hageja poole pöördunud ning seisuga 06.04.2026 ei ole kostja võlgnevust tasunud.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
6.Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
7.Kohus märgib siiski, et kohtupraktikast tulenevalt peab kohus ka tagaseljaotsuse tegemisel omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust, s.h seda, kas välja olid toodud nõutud andmed (s.t ka sõltumata siseriiklikest menetlusseadustiku sätetest, mis pärsiksid tõendite hindamist
ning seeläbi kohtu kontrollikohustuse täitmist). Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima võlaõigusseaduse (VÕS) § 403 4 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
8.Hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt ei ületa laenulepingute krediidi kulukuse määr VÕS § 406 lg 1 sätestatud ülempiiri. Hagiavalduse esitamisel on hageja teinud nõude ümberarvestuse ja intressimäärana arvestanud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Kuna hageja soovib kostjalt välja mõista üksnes põhinõude, seadusjärgse intressi ja viivise, on teinud ümberarvestuse hagiavalduse esitamisel, siis kohus ei kontrolli vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist laenude andmisel.
9.Kostja pole sisulist vastust esitanud ega väitnud, et ta oleks laenuvõla ära tasunud, olles seega laenu tagastamise kohustuse rikkumises ja viivituses VÕS § 100 järgi. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja viivist. Kohus rahuldab hagi ning mõistab VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 399 lg 1 p 1, § 401 lg 1, 2, § 402 lg 1 kostjalt hageja kasuks välja ümberarvestatud põhinõude kokku summas 10 114,63 eurot (3056,77 + 3417,04 + 2744,42 + 896,40). Hageja intressinõue kokku summas 102,18 eurot (32,34 + 33,93 + 27,00 + 8,91) ja viivisenõue kokku summas 509,63 eurot (154,39 + 171,99 + 138,13 + 45,12) on TsMS § 367, VÕS § 94, § 101 lg 1 p 6 alusel põhjendatud.
10.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingutest nr XXX, XXX, XXX ja XXX tulenev võlgnevus kokku 10 726,44 eurot, millest põhiosa on 10 114,63 eurot, intress 102,18 eurot ja viivis 509,63 eurot, samuti viivis põhinõuetelt alates hagi esitamisest, s.o alates 19.02.2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus jätab Viru Maakohtu 20.02.2026 kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu, milleks on kostjale kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX (registriosa number XXX) seatud kohtulik hüpoteek summas 12 663,07 eurot hageja kasuks, jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulud ja lahendi täitmine
12.Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
13.Hageja menetluskulud on olnud riigilõiv 840 eurot hagi esitamisel ja 70 eurot hagi tagamise taotluse esitamisel, s.o kokku 910 eurot. Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu ning kohus mõistab selle kostjalt välja.
14.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
15.Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.