2.Mõista D Lilt tütre N La kasuks välja elatis alates 10.06.2026. a N täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. a 318,62 eurot (s.h baassumma 295,86 eurot, lisandub 3% keskmisest brutopalgast 62,76 eurot, millest on maha arvestatud pool lapsetoetust 40 eurot).
3.Elatist indekseeritakse iga aasta 01. aprillil vastavalt PKS (perennaseaduse) § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda D K nimetatud pangakontole, selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Igakuine elatis tuleb tasuda eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu 10. päevaks järgmise kuu eest ette.
5.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada D Li poolt menetluse ajal tasutud elatise makseid (juhul kui makseid on tehtud).
6.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
7.Elatise väljamõistmise otsus on viivitamata täidetav.
EDASIKAEBAMISE KROD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
1.N La esitas 10.06.2026. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D Li vastu elatise 318 euro saamiseks. 11.06.2026. a tegi kohus makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 22.06.2026. a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule.
2.Hageja palub mõista lapse isalt lapse ülalpidamiseks välja elatis. Laps elab alaliselt koos emaga xxx, kuhu lapse elukoht muudeti isa kirjalikul nõusolekul ning isa on lapse elukohast teadlik. Hageja seaduslik esindaja on hetkel töötu ja saab xxx töötuhüvitist ligikaudu 650 eurot kuus. Lapse igapäevase hooldamise, kasvatamise ning ülalpidamiskulude kandmise eest vastutab peamiselt lapse ema. Kostja on alates 07.04.2025. a tasunud lapse ülalpidamiseks vabatahtlikult 100 eurot kuus, kuid hageja esindaja hinnangul ei kata see lapse vajadusi ega vasta seaduses sätestatud minimaalsele elatisele. Laps viibib edaspidi isa juures peamiselt koolivaheaegadel, hinnanguliselt kuni 50 päeva aastas, kuid tema püsiv elukoht ja igapäevane elu on jätkuvalt ema juures xxx. Hageja taotleb, et kostjalt mõistetaks lapse ülalpidamiseks välja elatis 318 eurot kuus alates 10.06.2026. a kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses sätestatud korras. Lisaks palub hageja esindaja arvestada kostja varasemate vabatahtlike maksetega ning lahendada asi võimalusel kirjalikus menetluses.
3.Hageja esindaja ei pea kompromissi sõlmimist käesolevas asjas võimalikuks ega põhjendatuks ning ei nõustu kostja ettepanekuga vähendada lapse elatise suurust 230 euroni kuus. Hageja esindaja hinnangul ei ole kompromissi sõlmimine põhjendatud eelkõige seetõttu, et kostja senine käitumine ei anna alust eeldada, et vabatahtlik kokkulepe tagaks lapsele edaspidi järjepideva ja piisava ülalpidamise. Poolte abielu lahutati xxx. a, kuid kostja hakkas lapse ülalpidamiseks regulaarselt 100 eurot kuus tasuma alles alates 07.04.2025. a. Seega ei tasunud kostja pärast abielu lahutamist lapse ülalpidamiseks peaaegu kahe aasta jooksul regulaarset elatist. Ka pärast regulaarsete 100-euroste maksete alustamist on kostja korduvalt palunud täiendavat aega oma
krediidikohustuste korrastamiseks ning põhjendanud sellega vajadust jätkata lapse ülalpidamist väiksemas summas. Kostja on hiljuti palunud veel ligikaudu ühe aasta pikkust tähtaega, viidates sellele, et tema krediidikohustuste jääk on ligikaudu 5 000 eurot ning kohustused peaksid selle aja jooksul lõppema. Selline olukord näitab, et kostja enda finantskohustuste lahendamine on korduvalt seatud lapse regulaarse ja piisava ülalpidamisega võrreldes esiplaanile. Kostja esitatud krediidikohustusi puudutavatest dokumentidest nähtub, et tema krediidilimiidid on olulises ulatuses kasutatud. Esitatud andmete kohaselt on ühe krediidikonto limiit 900 eurot, millest on kasutatud 899,87 eurot, ning teise krediidikonto limiit 2 000 eurot, millest on kasutatud 1 999,82 eurot. Lisaks on kostjal kolmas krediidikohustus 3 500 euro suuruses limiidis, mille puhul on dokumentides märgitud aastase maksete kogusummana 4 222,44 eurot. Hageja esindaja ei väida, et kostja krediidikohustused tuleks täielikult tähelepanuta jätta. Samas ei saa lapse ülalpidamise kohustus sõltuda sellest, millises ulatuses kostja otsustab oma olemasolevaid krediidikohustusi vähendada või milliseid uusi finantskohustusi ta endale võtab. Lapse ülalpidamine on vanema seadusest tulenev kohustus ning selle täitmist ei saa korduvalt edasi lükata põhjendusega, et vanem vajab täiendavat aega enda finantskohustuste lahendamiseks. Kostja senine käitumine ei anna seetõttu piisavat alust eeldada, et vabatahtlik kokkulepe tagaks lapsele edaspidi järjepideva ja piisava ülalpidamise. Arvestades, et pärast abielu lahutamist kulus peaaegu kaks aastat enne regulaarsete maksete alustamist ning ka pärast seda on lapse ülalpidamise küsimus olnud seotud kostja sooviga saada täiendavat aega oma krediidikohustuste lahendamiseks, ei pea esindaja põhjendatuks kompromissi, mille tulemusena jääks lapse elatis seaduses ette nähtud miinimumsummast väiksemaks. Kostja seisukohtades esitatud väited lapse Soome elama asumiseks antud nõusoleku kehtivuse kohta ei ole käesoleva elatisnõude lahendamisel määrava tähtsusega. Samuti ei saa üksikute rõivaesemete või muude lapsele ostetud asjade soetamist käsitleda automaatselt regulaarse rahalise elatise asendusena, eelkõige juhul, kui nende ostude tegelik tasumine kostja poolt ei ole piisavalt dokumentaalselt tõendatud. Hageja esindaja ei nõustu kompromissi sõlmimisega ega kostja ettepanekuga määrata lapse elatiseks 230 eurot kuus. Hageja jääb oma esialgses ja täpsustatud hagiavalduses esitatud nõude juurde ning palub kohtul lahendada asi kohtumenetluses.
4.Kostja ei vaidle vastu hagi menetlusse võtmisele ning leiab, et puuduvad alused hagi läbivaatamata jätmiseks või menetluse lõpetamiseks. Kostja ei tunnista hagi osas, milles hageja nõuab elatise väljamõistmist summas 318 eurot kuus. Kostja tunnistab kohustust osaleda oma alaealise tütre ülalpidamises, kuid arvestades ta tegelikku majanduslikku olukorda ja olemasolevaid rahalisi kohustus on põhjendatud elatise suuruseks 230 eurot kuus. Kostja ei nõustu hageja nõudega mõista temalt lapse ülalpidamiseks välja elatis 318 eurot kuus ning palub määrata elatise suuruseks 230 eurot kuus. Kostja väidab, et pärast abielu lahutamist leppisid vanemad kohtuväliselt kokku, et kuni kostja majandusliku olukorra paranemiseni ja tema kanda jäänud krediidikohustuste tasumiseni maksab ta lapse ülalpidamiseks 100 eurot kuus. Lisaks andis kostja notariaalse nõusoleku lapse elamiseks koos emaga xxx. Kostja hinnangul on ta kokkulepet heauskselt täitnud, tasudes alates 07.04.2025. a regulaarselt 100 eurot kuus, kandes lapse emale edasi ka 80 euro suuruse lapsetoetuse ning osutades lapsele täiendavat materiaalset abi. Kostja märgib, et tema ja tema pereliikmed on osalenud lapse vajaduste katmises, ostes lapsele riideid, jalanõusid, hügieenitarbeid ja muid vajalikke esemeid. Samuti viibib laps kostja juures koolivaheaegadel ligikaudu 60 päeva aastas, mille jooksul kannab kostja lapse toitlustamise, transpordi, vaba aja ja muud ülalpidamisega seotud kulud. Kostja väitel kinnitavad tema senist osalemist lapse ülalpidamises pangakonto väljavõtted, ostutšekid, kirjavahetus, fotod ja muud esitatud dokumendid. Kostja töötab Eestis ning tema igakuine netosissetulek on ligikaudu 1 380 eurot. Kostja sõnul jäid pärast abielu lahutamist tema kanda abielu ajal tekkinud ja tema poolt tasutud krediidikohustused, mille täitmine moodustab tema sissetulekust olulise osa. Seetõttu palub ta elatise suuruse määramisel arvestada oma tegelikku majanduslikku olukorda, olemasolevaid rahalisi kohustusi ning nende täitmisega kaasnevat koormust. Kostja leiab, et tema senine regulaarne rahaline ja muu materiaalne panus lapse ülalpidamisse tuleb
elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta. Kostja rõhutab, et armastab oma last ning soovib ka edaspidi osaleda tema ülalpidamises ja kasvatamises. Ta palub kohtul hinnata kõiki asjaolusid kogumis, sealhulgas lapse vajadusi, vanemate senist kokkulepet, kostja regulaarseid makseid ja täiendavaid kulutusi, tema lapse juures viibimise aega ning tegelikku majanduslikku olukorda. Kostja palub jätta hageja 318-eurone elatisnõue osaliselt rahuldamata ning mõista temalt lapse kasuks välja elatis 230 eurot kuus kuni olemasolevate krediidikohustuste täieliku tasumiseni.
5.Kostja ei nõustu hageja väitega, et ta ei ole pärast abielu lahutamist lapse ülalpidamises osalenud või et tema senine käitumine viitab soovimatusele ülalpidamiskohustust täita. Kostja väitel oli poolte vahel kokkulepe, mille kohaselt jäid tema kanda olulised abielu ajal tekkinud krediidikohustused ning seetõttu ei tasunud ta esialgu regulaarset elatist kindlaksmääratud summas. Samas osales ta lapse ülalpidamises muul viisil ning alates 07.04.2025. a on tasunud lapsele regulaarselt 100 eurot kuus. Kostja märgib, et tema kanda jäänud krediidikohustused tekkisid abielu ajal ning olid muu hulgas seotud perekonna ühiste vajadustega. Samuti on ta lapse ülalpidamisse panustanud täiendavalt, ostes lapsele vajalikke esemeid ja kandes muid lapsega seotud kulusid. Kostja ei pea põhjendatuks hageja väidet, et tema eesmärk on lapse ülalpidamiskohustuse täitmist edasi lükata. Kostja leiab, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada tema tegelikku majanduslikku olukorda, olemasolevaid kohustusi ning senist osalemist lapse ülalpidamises. Sellest tulenevalt peab kostja põhjendatuks elatise suuruseks 230 eurot kuus. Kostja tunnistab oma kohustust alaealist tütart ülal pidada ning kinnitab valmisolekut seda kohustust jätkuvalt täita. Kostja leiab, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada lisaks lapse vajadustele ka tema tegelikku majanduslikku suutlikkust ja olemasolevat finantskoormust. Kostja hinnangul on tema praeguseid võimalusi arvestades põhjendatud ja realistlik elatise suurus 230 eurot kuus ning hageja nõutud 318 eurot kuus ei vasta tema tegelikule majanduslikule olukorrale.
6.Kohus selgitas menetlusosalistele asja lahendamist kompromissiga. Menetlusosalised ei jõudnud kompromissi tingimustes kokkuleppele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, olles tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud poolte esitatud tõendeid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 kohaselt igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
8.Kohus märgib esmalt, et tsiviilmenetluses on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole väiteid ümber lükata või neile vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise asjaolud, millele nad oma nõuded ja vastuväited rajavad, ning esitatud tõendid nende asjaolude kinnitamiseks. Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Samas ei ole kohus TsMS § 436 lg 6 kohaselt perekonnaasjades seotud poolte esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib lapse ülalpidamise vaidlustes TsMS § 230 lg 3 kohaselt koguda tõendeid ka omal algatusel.
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.
10.N La on D Li laps.
11.PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.
12.Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). PKS § 100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021. a lahend tsiviilasjas nr 2-18-6491/96).
13.Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
14.Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018. a lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124, p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13, 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
15.Eeltoodud õigusnormidest ja kohtupraktikast tuleneb, et alaealise lapse ülalpidamine on mõlema vanema seadusest tulenev kohustus, mille eesmärk on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ning tema eakohane areng. Olukorras, kus lapse elukorralduse raskuskese on ühe vanema juures ning teine vanem lapsega koos ei ela või osaleb lapse kasvatamises väiksemas ulatuses, tuleb viimasel täita oma ülalpidamiskohustust üldjuhul perioodilise rahalise elatise maksmisega. Kuna hageja nõuab elatist seaduses sätestatud miinimummääras, eeldatakse lapse vajaduste katmist selles ulatuses ning nende eraldi tõendamine ei ole vajalik.
16.Kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui §
alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
17.Hageja soovib määrata elatis Eesti Vabariigi seaduses sätestatud miinimummääras, arvestades ka seadusest tulenevaid võimalikke tulevasi muudatusi.
18.PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt arvutatakse (miinimum) elatist järgmiselt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 295,86 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast
indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. - Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 01. aprillil. Keskmine brutopalk 2092 eurot ja 3% sellest on 62,76 eurot. PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb elatise miinimumsuurus järgmiselt: - PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 295,86 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 295,86 + 62,76 =358,62 eurot. - PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Lapsetoetust makstakse igale lapsele alates sünnist kuni 19-aastaseks saamiseni ning toetuse suurus sõltub sellest, kas laps on pere esimene, teine, kolmas või järgnev laps – pere esimese ja teise lapse puhul 80 eurot. Nimetatud toetus on ette nähtud lapse ülalpidamiskulude katmiseks ning kohus arvestab sellega elatise suuruse kindlaksmääramisel vastavalt seadusele. Rahvastikuregistri andmetel on hageja peres esimene (ainus) laps, järelikult on hageja lapsetoetus 80 kuus.
19.Kohus leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada lapsele makstava lapsetoetusega, kuna hageja ülalpidamiskulud on perekonnaseaduse § 101 lg 5 kohaselt nimetatud toetuste ulatuses juba kaetud. Eelneva tõttu saab N puhul maha (https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/ ).
arvata
eurot
(295,86+62,76-40).
20.PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, proportsionaalselt lapse kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust, et laps elab emaga ning kostjast lahus. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et laps ei viibinud kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Pooled on oma seisukohtades märkinud, et laps veedab kostja juures aastas 50 kuni 60 päeva (60 päeva : 12 kuuga = 5 päeva kuus). Järelikult puuduvad käesoleval juhul seaduses sätestatud eeldused elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel ning elatise suurust ei ole alust sel põhjusel vähendada.
21.Kostja palub kohtul elatise suuruse määramisel arvestada tema tegelikku varalist seisundit, sissetulekuid ning asjaolu, et ta on kokkuleppe kohaselt täitnud ülalpidamiskohustust 100 eurot kuus, kuid reaalselt on tema võimalus täita ülalpidamiskohustust 230 eurot kuus.
22.Mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja lapsele ülalpidamise tagamiseks. Teisest küljest tuleb arvestada ka seda, et lapsega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui lapsest lahus elava vanema panus. Riigikohus on seisukohal, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva
varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (vt Riigikohtu 08.01.2014. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13).
23.Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102 lg 1). PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
24.Eeltoodust tuleneb, et kuigi lapse ülalpidamise kohustus lasub mõlemal vanemal ning eelduslikult tuleb last ülal pidada võrdsetes osades, tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapsega koos elava vanema suuremat vahetut panust lapse igapäevasesse hooldamisse kui ka mõlema vanema varalist seisundit. Elatis tuleb mõista välja sellises ulatuses, mis vastab elatist maksma kohustatud vanema tegelikele majanduslikele võimalustele, kahjustamata tema enda tavapärast ülalpidamist. Samas on elatise vähendamine alla PKS § 101 alusel arvutatud miinimummäära lubatav üksnes mõjuva põhjuse olemasolul, mille esinemist peab tõendama kostja. Käesoleval juhul kostja selliseid asjaolusid kohtu ette toonud ei ole (teine laps, töövõimetus).
25.Kohus kohustas kostjat esitama kohtule enda andmed oma varalise seisundi ja sissetulekute kohta. Kostja esitas kohtule xxx AS-iga 12.09.2022. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu; 25.12.2025. a xxx S-iga sõlmitud tarbijakrediidilepingu; 24.01.2023. a xxx AS-iga sõlmitud järelmaksulepingu (mänguarvutid); xxx OÜ krediidikonto makseteatised; pangakonto väljavõtte perioodil 07.08.2025. a kuni 07.07.2026. a, millest nähtub, et kostja töötasu oli nimetatud perioodil 16 909,85 eurot. Kostja on teinud hageja seaduslikule esindajale ülekanded hageja elatiseks kokku summas 1 200 eurot ja kandnud peretoetuse hageja seadusliku esindaja arvele summas 960 eurot. Kostja on seisukohal, et ostes lapsele riideid, tarbeesemeid ja mänguasju peale igakuse 100 euro tasumisele ei ole tema ülalpidamiskohustes piirdunud üksnes rahalise maksetega vaid ka igapäevaste vajaduste katmises. Kostja on esitanud kohtule tšekke millest nähtub, et ta on ostnud lapsele riideid, mänguasju jms.
26.Kohus märgib, et hageja palub elatist välja mõista alates 10.06.2026. a, kuid tšekid on enne elatise nõude perioodi. Kohus selgitab, et rahaliste vahendite üleandmine on toimunud 2022. aastal. Raha ülekanne lapse emale ja üleandmine on jäänud kõik perioodi mille eest elatist ei nõuta, seega ei arvesta kohus kostja poolt esitatud maksekorralduse ja raha üleandmisaktiga. Kostja on arvamusel, et ta on täitnud ülalpidamiskohustust ostes lapsele nt riideid, mänguasju, jne samuti on maksnud spa piletite eest. Väga teretulnud on asjaolu, et lapse isa panustab ja võimaldab lapsel suplusmajas aega veeta, kuid seda ei saa lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks elatise maksmise mõistes. Asja materjalidest ei nähtu ja lapsevanemad pole kinnitanud, et nad oleks leppinud kokku, et elatise maksmine on kokku lepitud muul viisil kui
rahaliselt. Kohus märgib, et kui olekski selline kokkulepe siis see ei välistaks ega piiraks elatise nõude esitamist.
27.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja on täitnud oma ülalpidamiskohustust vähemalt osaliselt. Esitatud tõendid kinnitavad, et kostja on teinud lapse ülalpidamiseks regulaarseid makseid. Seega ei saa olemasolevate tõendite põhjal järeldada, et kostja oleks oma ülalpidamiskohustuse täielikult täitmata jätnud või sellest kõrvale hoidunud.
28.Kohus on kontrollinud kostja ja hageja seadusliku esindaja vara elektroonilisest kinnistusraamatust, töötajate registrist, äriregistri teabesüsteemist ja liiklusregistrist. Kinnistusraamatu andmetel on D L korteriomandi xxx omanik.
29.Kostja ei ole vastu elatise tasumisele. Kostja on seisukohal, et ta täidab lapse suhtes ülalpidamiskohustust vastavalt enda majanduslikust olukorrast lähtudes. Kostja on seisukohal, et ta täidab lapse ülalpidamiskohustust lapsele asjade ostmisega. Kohus märgib, et lapse ülalpidamiskuludeks arvestatakse eelkõige eluaseme- ja toidukulud, riided, jalanõud, haridus, tervishoid, transpordikulud, vabaaja kulu, hügieen. Kohus ei jaga kostja seisukohata, et asjade ostmine on ülalpidamiskohustuse täitmine. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Kohus rõhutab, et ülalpidamiskohustus on rahaline nõue vanema vastu, kelle juures laps ei ela või ei osale lapse kasvatamises.
30.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vanem peab tegema kõik endast oleneva, et hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige tuleb lapse ülalpidamise kohustust täita oma sissetulekute arvel ning piisava sissetuleku puudumisel vajaduse korral ka muu vara arvel. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes põhjusel, et tal puudub sissetulek või on see väike (Riigikohtu 24.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 13.02.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343/41).
31.Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel perekonnaseaduse § 101 lg 5 kohaselt asjaolu, et lapse vajadusi kaetakse osaliselt lapsetoetuse arvelt. Seetõttu arvestatakse elatise suuruse määramisel perehüvitiste seaduse alusel makstava lapsetoetusega ulatuses, milles hagejal on õigus nimetatud toetust saada. Kostjalt väljamõistetava elatise suurus määratakse perekonnaseaduses sätestatud alustel, lähtudes kehtivast seadusjärgsest miinimumelatisest ning selle arvutamisel arvesse võetavatest asjaoludest.
32.Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 10.06.2026. a, seega vastavalt TsMS § 486 lg 2 on hageja esitanud hagiavalduse kohtule 10.06.2026. a.
33.D Li varalist seisundit iseloomustavatele andmetele tuginedes ei ole kohtu hinnangul kostja PKS § 102 lg 2 kirjeldatud olukorras, mis õigustaks elatise kohustuse täitmist alla PKS § 101 järgi arvestatud miinimummäära. Võttes arvesse menetluses kogutud tõendeid, vanemate varalist seisundit, peab kohus põhjendatuks mõista D Lilt välja elatise PKS § 101 järgi arvestatud miinimummääras alates hagi esitamisest s.o 10.06.2026. a. Elatis mõistetakse välja muutuva suurusena kuni lapse täisealiseks saamiseni ja indekseeritakse igal aastal 01. aprillil. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse ajal tasutud elatisemakseid. Kohus lähtub otsust tehes lapse parimatest huvidest, vanemate võrdsest ülalpidamiskohustusest ning sellest, et kohtulahend peab olema reaalselt täidetav.
33.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). Menetluskulude jaotus
34.TsMS § 173 lg 1 ja 4 järgi märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
35.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.